Otsingutulemused

Eesti NSV kolhoosnike kunstilise isetegevuse esimene vabariiklik ülevaatus algas 23. märtsil 1950 Tallinnas, lõppkontsert toimus 26. märtsil Töötava Rahva Kultuurihoones (Sakala 1). Filmis näidatakse lõppkontserdi parimaid isetegevuskollektiive ja üksikesinejaid.

Teise maailmasõja ajal põgenes Eestist läände hinnanguliselt kuni 90 tuhat eestlast. Enam kui 21 tuhat kodumaalt läände lahkunud eestlast repatrieerus ehk pöördus kodumaale tagasi. Nende seas oli vähe vabatahtlikult naasnuid, enamiku saatsid sunniviisiliselt "punasesse paradiisi" demokraatlikud lääneriigid. Filmis kohtutakse mitme kodumaale tagasi pöördunud inimesega.

Volta tehas alustas tööd 1900. aastal, valmistati alalis- ja vahelduvvoolu generaatoreid ja elektrimoooreid. Läbi mitmete omandivormide ja tehniliste muutuste jätkati natsionaliseeritud tehases tootmist 1947. aastal. Näidatakse tööprotsesse tehase tsehhides, eesrindlasi nende tööpaikadel, elamuehitust ning tehase 50. aastapäeva tähistamist Estonia kontserdisaalis.

Maaelu kõige suurem nõukogudeaegne ümberkorraldus oli maareform ja kollektiviseerimine sõjajärgsetel aastatel. Maareform viidi üldjoontes lõpule 1945. aasta kevadeks, kuid parandusi ja täiendusi tehti veel 1947. aasta suveni. 1948. aasta lõpuni hakkasid talupojad kangekaelselt ja üksmeelselt kollektiviseerimisele vastu; vastupanu murtigi küüditamisega järgmise aasta märtsis. Kaasnenud hirmuõhkkonnas saavutati talupoegade massiline „vabatahtlik“ astumine kolhoosidesse. 1950. aasta alguseks oli ligi 80% Eesti taludest kollektiviseeritud ja põllumajandus suuresti laostatud. Film annab moonutatud lakeeritud pildi Eesti maaelust.

Tutvustatakse Põhja-Eesti põlevkivimaardlaid, töö mehhaniseerimist kaevandustes, eesrindlikke kaevureid, põlevkivi ümbertöötlemist gaasitehastes, teadusuuringuid laboratooriumides, maa-aluste gaasijuhtmete ehitamist ja vennasvabariikide varustamist põlevkivisaadustega.

Film näitab eesti talurahvast täis rõõmu ja indu võitlemas õnneliku elu ja rikkaliku viljasaagi eest esimesel kolhoosikevadel. Läbinisti lakeeritud maaelu kujutamine teenib nõukogude korra ülistamise eesmärki.

Salme on 19. sajandi lõpus eestlaste asutatud küla Gruusias Abhaasias. Filmis tutvustatakse sealsete inimeste eluolu, antakse ülevaade Stalini nimelise kolhoosi põllu- ja loomapidamisest, aiandusest ning mesindusest.