Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (23)

Hei, Rasma!

2015 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Laila Pakalniņa

Eesti-Läti-Leedu ühistööna valminud elujaatav ja lõbus kultuurilooline dokumentaalfilm Eesti põhjaranniku rannakülade elanikest, iidsest rannaõigusest ja Läti aurikuga Rasma seotud rahvapärimusest.

Film portreteerib eestlasi rannakülade ühe iidsema traditsiooni – rannaõiguse kaudu. Legendi järgi sõitis Läti aurik Rasma 5. juulil 1941 Põhja-Eesti rannikul miini otsa. Kapten otsustas laeva Mohni saare madalikule suunata, et päästa reisijad ja last, ennekõike Riiast evakueeritud õmblusvabriku sisustus, aga väidetavalt ka Husqvarna jalgrattad ning teravili ja jahu. Läti, Eesti ja Leedu koostöös valminud film otsib Eesti rannakülades Rasma pardalt pärit jalgrattaid ja õmblusmasinaid, aga ka laevahukuga seotud jutulõngu ja mälestusi, talletades nii kaasaegset pärimust.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Suvisted Tammealusel

2015 | Dokumentaalfilmid, Loodusfilm, Antropoloogiafilm | Režissöör: Rein Maran

Rein Maran on jäädvustanud Virumaal Tammealusel põliseid hiietavasid ja rahvakalendri kombestikku, milles väljendub eestlastele omane loodusearmastus.

Igal aastal koguneb kohalik rahvas koos külalistega Virumaale Samma külla Tammealuse hiie juurde suve algust tähistama. Mälestused kannavad meieni teadmise suvistepühadest kui maarahvale olulisest ja rõõmsast kevadpühast, mida on Eestimaal läbi aegade tähistatud, et tervitada saabuvat suve. Suvistepühade ehk suvistete juurde kuulus palju traditsioonilisi tegevusi - kodu ja selle ümbruse korrastamine, kaskedega kaunistamine, saunas käimine. Pidu ise toimus lähima hiiepaiga juures, kuhu oli püstitatud kiik ja lõkkease. Siia tuldi kogu perega. Lauldi, tantsiti, kiiguti, mängiti, söödi ja toimetati mitmesuguseid rituaale. Midagi sellest on jõudnud ka tänapäeva. Osakese sellest toob film vaatajateni.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Teekond Ussinuumajani

2015 | Dokumentaalfilmid, Antropoloogiafilm | Režissöör: Liivo Niglas, Priit Tender

Animatsiooni sugemetega antropoloogiline road-movie, milles võetakse ette retk tõlgendamaks ühe kauge rahva veidrat muinasjuttu.

Animatsiooni sugemetega antropoloogiline road-movie minategelaseks on animafilmitegija Priit Tender, kellel käsil tšuktši muinasjutu “Ussinuumaja” ainetel joonisfilmi tegemine. Priitu intrigeerib miski muinasjutu sürreaalses sisus. Režissööride duo Priit Tender ja antropoloog Liivo Niglas viivad vaataja läbi mitmete rännakute otse maailma lõppu, kargele ja maalilisele ning kohati täiesti sürrealistlike arusaamadega maale, et leida jälgi Ussinuumajast. Püütakse mõista maailma, mis on loonud niivõrd kummalisi narratiive ja leida see maailm iseeneses, kohtudes millegi või kellegi väga teistsugusega.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Vaimus ja ilmas

Originaalpealkiri inglise keeles: The Sacred In The Secular

2014 | Tudengifilmid, Tehtud välisülikoolis | Režissöör: Karin Leivategija

Toomas on eesti õigeusu vaimulik, kes väljendab oma pühendumust muusikale, töötades klubides ja raadios reggae- ja etnomuusika DJ-na.

Toomas on eesti õigeusu vaimulik, kes on pühendunud muusikale. Ta väljendab oma pühendumust töötades klubides ja raadios reggae- ja etnomuusika DJ-na. Vaimulikust DJ – see on üllatav ja küsimusi tekitav kombinatsioon isegi sekulaarses Eestis. Kas lõhe vaimuliku ja ilmaliku elu vahel on siiski nii suur kui arvatakse?
Peida sünopsis Ava sünopsis
Itelmeeni lood

2010 | Dokumentaalfilmid, Antropoloogiafilm | Režissöör: Liivo Niglas

Kaks itelmeeni kütti võtavad ette pika reisi, et taaselustada iidne jahipidamisviis ja pääseda tagasi oma päritolu lätete juurde.

Liivo Niglase liigutav lugu hääbuvast rahvast ja keelest. Veel kolmesaja aasta eest asustasid itelmeenid jõeorge Kamtšatka poolsaarel. 20. sajandi alguseks olid itelmeenid epideemiate ja koloniaalpoliitika tõttu armutult vähenenud, oma keelt räägiti vaid üksikutes külades. Täna peavad end itelmeeniks umbes 1400 inimest. Itelmeenide peamine elatusallikas on kalapüük ja karusloomade küttimine. 20. sajandi keskpaigani jahiti soobleid võrguga. Kaks itelmeeni kütti võtavad ette pika reisi läbi kunagiste itelmeeni asualade, et taaselustada iidne jahipidamisviis. Teekonnal ootavad ees karm loodus, itelmeenide ajalugu, mälestused, nostalgia, taandumine ja lootus.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Karukõnelejad

2008 | Dokumentaalfilmid, Antropoloogiafilm | Režissöör: Paul-Anders Simma

Lapimaal valminud film inimeste suhtumisest karudesse ja selles toimunud muutustest.

Saamidel oli vanasti kombeks kutsuda karu vaarisaks. Karu võib kõndida kahel jalal nagu inimene, kohtumist selle loomaga ei unusta naljalt keegi. Vana saam Lars Pirak, kes on oma 70 eluaasta jooksul tutvunud nii mõnegi karuga, jutustas saami filmimehele Paul-Anders Simmale: ”Karud on meie sarnased. Isendite vahel on suuri erinevusi. Osad on sõbralikud ja rahulikud. Kuid on ka selliseid loomi, kes on vihased ja ärrituvad kergesti, eriti kui ei ole saanud piisavalt süüa enne kui on aeg suikuda talveunne.” Mitme rahvusvahelise preemiaga auhinnatud Simma tegi saamide maal Sapmis (Rootsi-, Soome- ja Norra põhjaosas) filmi inimeste suhtumisest karusse.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Juri Vella maailm

2003 | Dokumentaalfilmid, Antropoloogiafilm | Režissöör: Liivo Niglas

Liivo Niglas portreteerib Lääne-Siberis elavat metsaneenetsit Juri Vellat, kes vastukaaluks pealetungivale tsivilisatsioonile on naasnud põhjapõdrakasvatuse juurde.

Lääne-Siberis elab ühiskonnategelane ja kirjanik, neenets Juri Vella, kes vastukaaluks pealetungivale tsivilisatsioonile on loonud oma maailma. Kümme aastat tagasi läks ta külast ära taigasse põhjapõdrakasvatajaks, rajas paarikümne hektari suurusele maa-alale suve- ja talvelaagrist koosneva põhjapõdrakasvatuse majapidamise, kuhu kolis elama ka tema vanim tütar perega. Et säästa oma lapselapsi külas valitsevate sotsiaalsete ja psüühiliste probleemide eest, on ta talvelaagrisse rajanud ka kooli, kus viiele lapsele jagavad tarkust kaks õpetajannat.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kuningas üheks päevaks

2002 | Dokumentaalfilmid, Antropoloogiafilm | Režissöör: Peeter Urbla

Peeter Urbla dokumentaalfilm Mihkli talu peremehest Hõrna Aarest ja tema tegevusest Seto ülemsootskana.

Meremäe valla arendusnõuniku Mihkli talu peremehe Hõrna Aare ettevõtmised Seto ülemsootskana. Filmitud Seto kuningriigi päevadel, paasapühal (Obinitsas populaarne Issanda muutmise püha augustis), talsipühade (jõulud) ja lihavõtte aegu Obinitsas, Antkruvas, Värskas, Võrus, Luhamaal ja Setumaa külades augustis 2000 kuni oktoober 2001.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Šamaan

1997 | Dokumentaalfilmid, Antropoloogiafilm | Režissöör: Lennart Meri

Lennart Meri dokumentaalfilmi „Linnutee tuuled“ võtete ajal üles võetud nganassaani šamaani Demnime loitsimisrituaal.

Nganassaanid on samojeedi rahvas Euraasia põhjapoolseimas piirkonnas Taimõri poolsaarel Krasnojarski krai Taimõri rajoonis. Nad räägivad uurali keelkonna põhja-samojeedi alamrühma kuuluvat keelt, nende kaugemad keelesugulased on soomlased, eestlased ja ungarlased. Keelemälu ulatub 10 000 aasta taha minevikku. Šamaan Demnime loitsimist ja lovesse langemist filmiti 16. juulil 1977 sünkroonselt ligi kolmveerand tundi, "Linnutee tuultesse" läks sellest ainult väike osa. Demnime laulud on lindilt tõlkinud S. Turdagina ja A. Mihkels ning täiendavad oluliselt meie teadmisi selle väikese hõimu peadpööritavast luulelennust. Nganassaani šamaan Demnime, Dühode poeg Namtuso sugukonnast (1913-1980) oli toona 64-aastane. Film Demnime loitsimisrituaalist valmis 20 aastat hiljem.
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Toorumi pojad

Hantide karupeied

1989 | Dokumentaalfilmid, Antropoloogiafilm | Režissöör: Lennart Meri

Lennart Meri dokumentaalfilm toob vaatajani iidse hantide karupeierituaali, mis on jäädvustatud Lääne-Siberis Handi-Mansimaal Obi lisajõe Agani kaldal.

Iidne hantide karupeierituaal, vanusega pea 3000 aastat, on jäädvustatud Lääne-Siberis Handi-Mansimaal Obi lisajõe Agani kaldal Tõltšinite suvelaagris 1985. aasta septembris ja 1988. aasta augustis. Hantide mütoloogia kohaselt on karu nende hõimu esiisa ja ülijumala Toremi poeg. Karu tapmist võrdsustavad kütid esiisa tapmisega ja selle veretöö lunastamiseks korraldataksegi laulude ja tantsudega pidulikud peied, mis kestavad päikesetõusust loojanguni neli-viis päeva järjest. Karupeiedel osales vanade laulude mäletajaid, kes saabusid rituaali ajaks kohale sadade kilomeetrite kauguselt.
- Vaata
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis