Otsingutulemused

"Ole tervitatud, vilgas helimesilane, kes sa nii suure töö ja hoolega oled kogunud noot noodi haaval laulumett meie ühisesse suurde leelokärge!" Nii pöördus kunagi väikeste peoliste poole Gustav Ernesaks. Lauluõpetaja Heli Teppo ja Rõuge 8-klassilise kooli õpilase Andres Piigli silmade läbi elustub 1987. aasta koolinoorte laulupidu, mis tõi laulukaare alla uue sülemi. Neid intervjueerib Lehte Hainsalu.

Allveelaevast Lembit on saanud muuseum. Legendaarse laeva sõjateest kõnelevad sõjaajaloolane Vladimir Grinkevitš, kunagine allveelaeva komandör I järgu kapten Aleksei Matijassevitš, parteiveteran Hendrik Allik, laevaelektrik Toivo Sumera, Eesti vanim ajakirjanik Vladimir Raudsepp, filmidokumentalist Herman Vahtel ja Leningradi poeet Vladimir Azarov.

Avameelne probleemfilm Nõukogude Eesti majandijuhtidest, kes on jõudu säästmata töötanud, kartmata riski ja vastutust, kuid parteilise surve, pealekaebuste, kadeduse ja aegunud seadusandluse tõttu on pidanud tasuma selle eest oma ametikoha, tervise ja vahel ka eluga. Viiratsi seakombinaadi direktor Vello Tire suri 51-aastaselt, Gagarini näidissovhoos-tehnikumi direktor Tomas Sooaluste 43- aastaselt, Energia kolhoosi esimees Georg Suurmets jäi invaliidiks. Filmi autor Märt Müür arutleb koos majandijuhtide ja nende lähedastega elu ja töö, vastutuse ja tunnustuse üle ning küsib: miks kukuvad tähed?

Film jutustab ühe Lõuna-Eesti talu elu- ja ajalugu 20. sajandi algusest nõukogude kaasajani. Erinevad ajad on nimetatud tantsudeks - nii koosneb film kuuest elu murranguhetkedel peatuvast osast, olles omavahel ühenduses talukoha, tema inimpõlvede elukäikude ja saatustega. Lisaks inimtegelastele on kesksel kohal aurukatel - alguses uus ja siis järjest vanem -, mis näib seisvat kui mingit sorti muutumatu püsiväärtus. Lõpuks peab temagi ajale alla vanduma.

Eestlaste väljarändamisest ülemöödunud sajandi viimase veerandi lõpul Kaukaasiasse, eesti külade Salme ja Sulev kujunemisest ning sealsete asukate järeltulijaist. Filmis on jäädvustatud kohalikku loodust, olustikku ning inimesi, paikkonna kolhoosi 55. aastapäeva pidustused.

17. augustil 1984 vallutasid eesti alpinistid Pamiiris 6047 meetri kõrguse nimetu mäetipu, millele anti Tallinna linna ja Eesti NSV fašistlikust okupatsioonist vabastamise 40. aastapäeva auks Tallinna nimetus. Alpinistide gruppi juhtis Ilmar Piirimets. Kokku tõusis tippu 17 alpinisti, kes liikusid kolmes grupis. Ekspeditisoonis osales Tallinfilmi võttegrupp koosseisus Peet Väinastu ja Tõnis Lepik, kes samuti peaaegu tipuni jõudsid.

See Tallinna linna südames olev väljak oli kunagi vaid linnavärava tagune tühermaa. Tsaariajal püstitati sinna Peeter Suure auks monument. Lühikese iseseisvusaja jooksul 1918–1941 oli see riigi tseremoniaalväljak, ka 1941. aasta riigipöörde peamised sündmused viidi läbi just seal. Aastal 1944 ilmusid nõukogude tankid sinna uuesti, seekord vabastajatena ja sellest ajast peale on Tallinna töötajaid kutsutud kaks korda aastas väljakule oma lojaalsust demonstreerima. See väljak peegeldab eesti rahva saatuse keerukusi. Vanadel fotodel näeb väljakut heinaturuna ja Peetri platsina, dokumentaalsed filmikaadrid on jäädvustanud sündmusi nii Eesti Vabariigi kui nõukogude ajal.

Omaaegne eestlaste kuukalender ning sellega seotud uskumused ja kombestik. Filmis vahelduvad arhiivikaadrid lavastatud stseenidega, milles kujutatakse talurahva töid ja tegemisi. Jagatakse vanarahva tarkusi ja õpetusi selle kohta, milliseid töid võis teha vana kuu ajal ja milliseid noore kuu ajal.

1953. aastal lõpetas GITISe eesti stuudio 25 noort inimest. Õpiajal kirjutatud kirjade abil meenutavad oma tollaseid suhtumisi, meeleolusid, eluolu Vello Rummo, Jaanus Orgulas, Ellu Puudist, Aasa Käsi, Olev Kitsas, Tõnis Kask, Ita Ever, Leili Bluumer, Aksel Orav ja Karin Garder. Filmis on kasutatud kroonikalõiku GITISlaste diplomietendusest ja 1983. aasta juubeliõhtult, stseene lavastustest, hetki lavastaja- ja õppejõutöös, filmivõtteplatsil, igavikuteele saatmisel.

Sügisel 1981 tähistas Estonia teater 75. sünnipäeva. Tähtpäeva puhul vaadatakse tagasi möödunule. Oma mälestusi vanadest estoonlastest jutustavad Olga Mikk-Krull, Marta Rungi ja Endel Pärn. Filmikroonikas nii ammust kui ka hiljutist, lisaks veel palju fotomaterjali. Muusikalisi lõike ooperitest, operettidest ja ballettidest, teatri eilsest ja tänasest repertuaarist esitavad Margarita Voites, Voldemar Kuslap, Georg Ots, Helgi Sallo, Endel Pärn, Leili Tammel, Elita Erkina, Tiit Härm jpt. Kaadritagust teksti loeb Gunnar Kilgas