Otsingutulemused

Sõda Ukrainas tõi maailma tähelepanu ka NATO idapiirile Eestisse, kus põhirahva eestlaste kõrval elab arvukas venekeelne kogukond, kes veerandsada aastat pärast Eesti taasiseseisvumist elavad ikka veel paralleeluniversumites, milles inimeste suhted rahvuse põhjal on vägagi keerulised ja tihtipeale konfliktsed. Kas Krimmi stsenaarium saaks korduda ka Ida-Virumaal ja kuidas saaks seda ära hoida? Film käsitleb mineviku valu, uurib oleviku hirme ja otsib lahendusi, mis aitaks ehitada teineteise mõistmise sildu.

Film portreteerib avalikkusele üht tabamatut ja kinnisema iseloomuga tippsportlast, Eesti rallisõitjat Ott Tänakut. Vaatajale avaneb harukordne võimalus elada ühe hooaja vältel kaasa Oti püüdlustele võita samaaegselt nii WRC-sarja maailmameistritiitel kui kohaneda uue autoga uues meeskonnas. Igapäevase tööna maakera eri paigus eluohtlikel kiirustel kihutava tippsõitja silme läbi avaneb ühtviisi nii rallimaailma närvesööv kui ka glamuurne elu. Paralleelselt tõusude ja mõõnadega etapist etapini rullub lahti ka inimlik lugu, kuidas Euroopa kirdenurga väikesaare põikpäine poiss murdis end käänulise teekonna kiuste rallimaailma eliiti. Kinnise ja keerulise iseloomuga Oti tuttavadki ei usu, et avalikkuse tähelepanu vältiv mees lubab endast filmi teha ja küsivad meilt, kas ...

Portreefim vanast filmitegijast, kes vaatab tagasi kadunud ajale, filmidele, mis teda saatnud, ja kaaslastele, kelleta poleks seda kõike olnud. See on üks tahk Eesti esimese sõjajärgse põlvkonna loost ja omapärase eesti dokumentaalfilmi sünnilugu. Film elust, mälust ja kultuuri katkematusest. Peep Puks on teinud režissöörina 61 tõsielufilmi ja autorina ligi 40 telesaadet. "Vaadates tema filme 1969. aastast peale, mõistan korraga, miks Eesti saavutas taas iseseisvuse ja nii loomulikult", kirjutas filmikriitik Jaan Ruus temast. "Sest uurides rahva elamise jõu allikat, on Puksil õnnestunud seda eestluse elujõudu oma filmides peegeldada. Otsides enda jaoks elamise jõudu, on ta leidnud üles rahva elujõu allikad."

Dokumentaalfilm Rein Taageperast on kvintessents suure mõtleja ja suure tegutseja eluteest ning elutööst. Filmis kõnelevad arhiiviürikud, aga ka tema kaasteelised nii Kalifornias kui Eestis. Ja muidugi Rein Taagepera ise.

Tõsielufilm purjetaja Ahto Valterist ja tema seiklustest keskendub mehe ümbermaailmareisile 1938–1940. Ainulaadse meresõidu filmijäädvustustele, Ahto Valteri ja tema isa Rudolfi päevikute tekstidele rajatud jutustus annab edasi kahe maailmasõja vahelisel ajal läänemaailmas valitsenud ajastu vaimu, kaasates arhiivikaadreid ja väljalõikeid ajalehtedest. Filmi avab ja lõpetab Ahto poeg Ewan Duff Walter, kes kuue nädala vanuselt koos vanematega ümbermaailmareisi alustas. Ahto Valter on inimene, kellest tänapäeval eriti palju ei teata. Poiss, mees ja meediasündmus, kellest rääkisid suure maailmasõja eelõhtul ajalehed mõlemal pool Atlandi ookeani ja kes seejärel unustati.

Meditatiivne dokumentaalessee portreteerib Balti uue laine dokumentalistide põlvkonda. Režissöörid Audrius Stonys ja Kristīstine Briede on saavutanud hämmastavalt ajastutruu atmosfääri, mis edastab samasugust sooja inimlikku ja lüürilist tunnetust nagu filmi kangelaste teosed möödunud sajandi 60ndatel ja 70ndatel. Eesti autoritest on filmis esindatud Andres Sööt ja Mark Soosaar.

Freddy Grenzmann on Eesti viimane rokkstaar, punk-rock ansambli Psychoterror laulja ja poeet. Freddy kohta võib tunnustavalt öelda, et ta ei ole normaalne – ei laval, ega elus. Freddy looming ja elu on samaväärsed – tal on alati kõik mängus. Freddy teeb huvitavaks mitte seltskondlik või tekstuaalne mängumõnu, vaid mängupandu suurus, täielik enesekaotuse võimalikkus ja aimatava inimliku või metafüüsilise ahastuse sügavus. See on lugu viimasest ehedast rokkstaarist ja poeedist, tema tööst ja ühe punkansambli anatoomiast.

"Koma" ei ole mitte ainult kirjavahemärk vaid ka Kalju Komissarovi hüüdnimi, mille lavakunstikateedri 13. lennu tudengid talle panid. Kalju Komissarov (8.03.1946-6.03.2017) on Eesti tuntud ja tunnustatud lavastaja ja teatripedagoog. Võib julgusega väita, et praegu töötab aktiivselt meie teatrilavadel just kõige enam Komissarovi õpilasi. Ta on juhtinud Eesti Noorsooteatrit 1974-1986, Viljandi Ugalat 1989-1991, TMA lavakuntikooli 1986-1995. Ta on üks Viljandi Kultuurikolledźi asutajaid ja lavakunstide osakonna juhataja. Porteefilmis näeme Kalju Komissarovi viimaseid intervjuusid ja teda meenutavad ta õpilased ja kursusekaaslased.

Eesti Vabariik tähistab 100 aasta juubelit. Sajandi jooksul on Võru linn läbi ja üle elanud kogu riiki rõõmustanud ja vapustanud sündmused – vabanemise ja taasvabanemise, maailmasõjad ja küüditamised, purustused ja ülesehitustööd. Võrukale on Võru maailma keskpunkt. Tema jaoks sünnibki kõik siin. Mis teeb selle elu elamisväärseks?

Dokumentaalfilm räägib loo ühest kuuekümnendate aastate mõjukaimast animaatorist Walerian Borowczykust, kelle karjäär käis üles-alla nagu ameerika mäed. Meile näidatakse, kuidas näha maailma läbi Borowczyk'i silmade. Seda, kuidas tavalisest saab kummaline ja imeline. Seda, kuidas "erootika" kaotas lääne kinos ja kujutelmades oma positsiooni "pornograafiale". Filmis astuvad üles Borowczyk'i sõbrad, kolleegid ja filmitegijad, kes tunnistavad avalikult filmi peategelase mõju oma loomingule, pidades Borowczyk't omamoodi "kaasreisijaks". Olgu viimastest siin kohal ära mainitud Terry Gilliam, Noël Véry, Andrzej Wajda, Neil Jordan, Peter Bradshaw, Slavoj Žižek jt.