Otsingutulemused

Estraadiartist, kloun ja akrobaat Sergei Fatkin meenutab oma elatud elu ja tehtud tööd. Vaheldumisi jagavad oma mälestusi Eino Baskin, keda omal ajal välismaale ei lastud ja Fatkin ise, kes varalahkunud partneri Jüri Druusiga 10 aasta jooksul 38 riiki läbi sõitis, tehes jõu- ja ilunumbreid omal ajal kuulsas Moskva Music Halli programmis. Fatkin jalutab klounina ringi Pariisi tänavatel ja lõbustab oma viguritega möödakäijaid. Kodus meenutab artistinimega Sem kunagisi esinemisi kaugetes riikides, aga ka elu kurvemat külge, kui ta põrandaaluse kirjanduse levitamise eest viieks aastaks vangi mõisteti. Oma ametile on vana kloun truuks jäänud tänini.

Film ei ole pelk meenutus saarte kunagistest hiigelaegadest, see jutustab ka saarte olevikust ja tulevikust. Viimsi saared olid endistel aegadel Tallinna kaitsemüür, mitte kauni loodusega puhkepaik või looduspark. Tänapäeval Viimsi saarestik Tallinnale enam sõjalist kaitset ei paku, küll aga pealinnas tööl käivatele inimestele rahulikku elu- ja pelgupikka. Saarel on tänaseks oma selge roll, näiteks Tõnu Kaljuste Nargen Festivali näol Naissaarel, kuid see roll võiks olla suurem ja mitmekesisem. Filmis on rohkelt kasutatud ajaloolisi filmikaadreid, fotosid ja dokumente.

Film esitlebToomas Reinu kui isikupärast ja loominguliselt kompromissitut ehituskunstnikku. Ta on aastakümneid olnud Eesti arhitektuuri mõjukamaid isikuid, üks Eesti tipparhitekte. Mahukast loomingust (umbes 120 ehitist ja projekti) kerkivad esile EKE Projektis projekteeritud objektid aastatel 1967-1986, mil mitmed uuendusmeelsed kolhoosiesimehed tellisid arhitektilt moodsaid keskusehooneid. Toomas Rein on olnud tegev ka XXI sajandi algul. Jälgitakse suurprojekti Laulasmaa lasteaed-põhikooli (koos Toivo Tammikuga) valmimist (2005-2007) läbi arhitekti professionaalse ja inimliku vaatenurga.

50-aastane Georg Vinogradov on Võru Nelipühikiriku pastor. Mustlasrahvusest Georg jõudis usuni läbi karmi elukooli, kuhu mahub ka vanglaaeg Patareis, haigestumine vähki, tervenemine sellest. Georg on kaheksa lapse isa. Tema kodu on tema kirik – Georg on poole oma vanast puumajast andnud koguduse kasutada. Georg püüab mustlasrahvast ristiusu juurde tuua, et puhastada nende hingi ja mustlaste mainet. Film kõrvutab mustlaste traditsioonilist elulaadi ja Georgi kuulutatavat kristlikku ilmavaadet ning käsitleb endaksjäämise ja muutumise keerulist dilemmat.

Kahekümne viie aasta kestel oli Lennart Meri elu ja looming tihedalt seotud Eesti filmindusega. Film kirjeldab tema soome-ugri rahvastest jutustavate antropoloogiliste dokumentaalfilmide “Veelinnurahvas” (1970), “Linnutee tuuled” (1977), “Kaleva hääled” (1986), “Toorumi pojad” (1989) ning “Šamaan” (1997) valmimislugu. Kasutatud on filmiekspeditsioonidel võetud fotosid, katkendeid raadio- ja telesaadetest Lennart Meri intervjuudega, tema enda videokaameraga salvestatud kaadreid, omal ajal filmidest välja jäetud lõike, kirjavahetust ja arhiividokumente. Kõnelevad Lennart Meri filmide kaasteelised, kolleegid ja sõbrad.

Vladimir “Boba” Sapožnini, kunagise tsirkusetähe seikluslik ja vastuoluline elukäik meenutab muinasjuttu. Boba oli Eesti juurtega imelaps, kes oli ühtviisi osav nii suuga trompetit ja havai kitarri imiteerides kui steppi tantsides. Ta oli oodatud esineja Euroopa kuulsaimates kabareedes, isegi kaugel Ameerikas. Tunnustatud tsirkuseartistina rändas ta läbi kogu maailma, kuid särava ja lõbusa koore all oli peidus tõsine kunstnik, kes ei leidnud virtuoosse viiulikunstnikuna piisavalt rakendust. 80 esinemisaasta jooksul jõudis Boba publikule kummardada nelja erineva riigikorra ajal – tsaariajal, esimeses Eesti Vabariigis, Nõukogude Eestis ja tänases vabariigis.

Mänguline dokumentaalfilm räägib ühest veidrast infosõjast 1980ndate Eesti NSVS, mil totalitaarne võim seisis vastamisi popkultuuri kangelastega. Ja kaotas. Toonaste laste maailmapildi kujunemisel etendas lääne popkultuur üliolulist, ent nüüdse pilgu jaoks veidrat rolli. Aknaks unistuste maailma oli Põhja-Eestis nähtav Soome televisioon, mida võimukandjad ei suutnud kuidagi keelustada. Paralleelselt poliitilise põnevikuga kulgevad lavastatud lood, mis põhinevad tol ajal üles kasvanud laste mälestustel. Filmtegijad pakuvad humoorika käsitluse lähiajaloost, kus segunevad luuremängud ja inimlik tragikomöödia.

Eesti Üliõpilaste Selts on andnud olulise panuse eesti rahvusliku eneseteadvuse arengusse, kultuuri- ja haridusellu ning Eesti riikluse edenemisse. Filmis tuleb põgusalt juttu EÜSi ajaloost ja 1944. aasta suurele põgenemisele järgnenud pagulusaastatest. Pikemalt peatutakse seltsi kodumaise tegevuse taastamisel 1980. aastate lõpus ja selle rollil tänases Eestis. Kõnelevad seltsi vilistlased ja tegevliikmed, oma kommentaare lisavad asjatundjad väljastpoolt seltsi.

Eesti rahvuskangelase ja spordiajaloo suurkuju Kristjan Palusalu (Trossmann, 1908 - 1987) eluloofilm. Palusalu elukäik on lugu maapoisist, kes teeb endast Euroopa kangeima maadleja ja võidab 1936. aastal Berliini olümpiamängudel kaks kuldmedalit. Lähedaste, sõprade ja kolleegide meenutused, arhiivikaadrid, raadioreportaažid ning lavastatud episoodid taasloovad Maailma-Kristjani elu- ja sporditee.

21. septembril 2008 pidas kaitsepolitsei kinni endise kaitseministeeriumi ametniku ja NATO ning Eesti tippsaladuste hoidja Herman Simmi. Ta tabati rahvusvahelise koostöö tulemusena, milles osalesid nii Eesti kui paljude Lääneriikide eriteenistused. Filmitegijad uurivad, kuidas sai Suure-Jaani poisist nõukogude miilits, kes karjääriredelil üles liikudes tippametnikuks tõusis ning kelle kätte koondus NATO 28 liikmesriigi strateegilisi saladusi sisaldav korrespondents. Kuidas kõrgete riiklike autasudega pärjatud ja soliidse fassaadi taha varjunud mees „mutiks” muutus ega teinud ainsatki viga, mis oleks 13 aasta jooksul andnud vähimatki põhjust kahtlustada teda Vene luurele andmete lekitamises.