Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (389)

Neljakümnes sõda

2005 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Andres Sööt

Andres Söödi dokumentaalfilm Narva pataljonist, mille raudvaraks olid eesti mehed, kes 1942. aasta sügisel astusid vabatahtlikult Eesti Leegioni.

Andres Söödi film on pühendatud Eesti Relvagrenaderide Narva pataljonile, kuhu kuulunud sõdurid võitlesid Teises maailmasõjas Eesti iseseisvuse eest. Pataljoni raudvaraks olid need eesti mehed, kes 1942. aasta sügisel astusid vabatahtlikult Eesti Leegioni, et pärast eeskujulikku väljaõpet võidelda SS-diviisi Wiking koosseisus idarindel Nõukogude vägede vastu. Rasked kaotusterohked lahingud Ukrainas ja Sinimägedes tegid pataljonile nime. Et Eestis teistkordset nõukogude okupatsiooni ei suudetud ära hoida, polnud enam nende teha.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Tõrjutud mälestused

Filmi originaalpealkiri: "Torjutut muistot"

2005 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Imbi Paju

Imbi Paju dokumentaalfilm stalinilikust režiimist, selle ohvritest ja ellujäänute tõrjutud mälestustest.

Ajaloolis-psühholoogiline dokumentaalfilm jutustab loo filmi autori, Imbi Paju ema ja tädi, kaksikõdede Aino ja Vaike kasvamisest naiseks stalinismi, nõukogude okupatsiooni ja terrori tingimustes. Üheks enesekaitse võimaluseks oli mälestuste tõrjumine. Vägivaldsed minevikupildid tulevad esile alles 60 aastat pärast Stalini koonduslaagreid. Autor näitab mälupiltide kaudu oma ema ja samas kogu Eesti valusat minevikku. Lahtirääkimata minevik kandub põlvkondade kaudu edasi, sest minevikust rääkimine on ikka veel raske.
- Osta film
- Osta film
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Äraoldud päevade summa

2005 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm, Muusikadokumentaal | Režissöör: Marianne Kõrver

Muusikaline dokumentaalfilm pagulashelilooja traagikast: rahvusvahelise mainega 20. sajandi eesti sümfoonik Eduard Tubin veetis elu teise poole Rootsis paguluses, kus valmis suur osa tema heliloomingust – Eestile kirjutatud muusikast.

Eesti suurim sümfoonik, helilooja Eduard Tubin (1905-1982) emigreerus sügisel 1944 Rootsi. Kodumaal tunnustatud helilooja on äkki tundmatu helilooja, kes kirjutab sunnitud vaikelus muusikat ja muutub isemoodi sümboliks oma väikesele rahvale. Ta on üksi iseenda ja oma loominguga. Uus kodumaa Rootsi ei tunne tema loomingu vastu huvi. Väliseestlased ei suuda heliloojale andestada külaskäike Nõukogude Eestisse, kus kõlab tema looming, ka paguluses valminud sümfooniad, ooperid. Traagika kõige kaotatu üle valab Tubin oma sümfooniatesse. Äng ja igatsus on igas helis, värvis ja ajahetkes. Sõna saavad helilooja kaasaaegsed: Neeme Järvi, Käbi Laretei, Veljo Tormis, Asta Lepik, poeg Eino Tubin. Meenutused, ajastu hõngu edasi andvad ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Su nimi olgu Iisrael

2004 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Peeter Brambat

Irina Stelmachi dokumentaalfilm Euroopa juutide saatusest Eestis aastatel 1942-1944.

Eestis asunud juutide koonduslaagrite vangid räägivad oma kannatustest aastatel 1942 - 1944. Münchenis elav proua Helga Verleger nõustub 2001. aastal külastama Eestit, et rääkida vangilaagri aastatest. Vilniusest pärit Benjamin Anolikul õnnestus Klooga laagris ellu jääda, ta elab nüüd Iisraelis. Vangilaagris viibis ka Aleksander Pikton, kes kaotas siin oma kallima. Filmis on kasutatud kaadreid Eesti Kristliku Televisiooni, Eesti Filmiarhiivi ja Eesti Televisiooni arhiividest.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Söerikastaja

2004 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Peeter Simm

Peeter Simmi portreefilm maailmamainega kirjanikust Jaan Krossist

Kirjanik Jaan Kross kõnnib minevikuradadel ja meenutab oma elu: lapsepõlve Tallinna Kalamajas, koolielu Westholmi gümnaasiumis, õpinguid Tartu Ülikoolis, sõda ja vangla-aastaid Siberis. Läbielatu ja kogetu on Krossi sõnul „elustuudium“, mis sillutas tema kirjanikuks kujunemise teed ja mille algust tähistab luulekogu „Söerikastaja“ ilmumine aastal 1958. Kirjaniku silm märkab seda, mida teised ei näe. Tema mälu taasloob selle, mille paljud meeleldi unustaksid. Tema meenutused on õpetus inimpalge säilitamisest, aegade sidemetest ja eestlase kohanemisvõimest. Film põhineb sündmustel, millest Jaan Kross kirjutab oma mälestusteraamatus „Kallid kaasteelised“.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Eesti vangla

2003 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Indrek Kangur

Ajaloodokumentaali peategelane on Patarei vangla, unikaalne objekt nii arhitektuurilises kui ajaloolises mõttes.

Tower, Bastille, Sing-Sing, Butõrka – neis kurjakuulutavates ehitistes kajab vastu rahvaste ajalugu. 1918. aasta veebruaris loodud Eesti vabariigis sai selliseks paigaks merekindluse suurtükipatarei kasarmusse rajatud Keskvangla, rahvasuus lihtsalt Patarei. Aegade jooksul on siin kinni peetud ühtaegu nii kurjategijaid kui maailmaparandajaid. Maailmavaateliste veendumuste tõttu siin viibinud inimeste meenutustes peegeldub kilde meie riigi ja Euroopagi XX sajandi loost.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kaali saladus

2003 | Populaarteaduslikud filmid | Režissöör: Urmas Eero Liiv

Urmas E. Liivi populaarteaduslik dokumentaalfilm lahkab Eesti loodusmälestise Kaali meteoriidi Maale, Saaremaale kukkumise lugu.

Mõne tuhande aasta eest kukkus Saaremaale suur raudmeteoriit, mis oli atmosfääris tükkideks lagunenud ja maapinnaga kokkupõrkel tekitasid tükid Kaali kraatrivälja. Erinevad meetodid annavad kraatrite vanuseks 7000 – 2400 aastat. Teadlased püüavad Kaali meteoriidikraatri saladust lahendada nii geoloogilisest, etnomütoloogilisest kui ka populistlik-hoiatavast küljest.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Valge tee

2003 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Mart Taevere

Mart Taevere dokumentaalfilm uimastite salakaubaveost Kesk-Aasiast läbi Venemaa Eestisse ja Põhjamaadesse.

Valget Teed mööda liigub raha ja surm, sel teel kulgevad narkootikumid Kesk-Aasiast Euroopasse. Film kirjeldab ja näitab, kuidas toimib Afganistanist alguse saav Valge Tee, liikudes Kesk-Aasias, Venemaal, Eestis ja Soomes. Filmitud on piiriületuskohti, raudteejaamu, lennujaamu, sadamaid, erinevate riikide tolliametnike tööd. Sel teel kohtab seadusandluse puudulikkust, eneseõigustamist ja teiste süüdistamist. Tegelikku ja tõhusat riikidevahelist koostööd ei ole ja Valge Tee toimib üha jõudsamalt, leides uusi ohvreid. Ohvrid on narkomaanid, narkomaanidest kurjategijate ohvrid ja leinavad vanemad, kelle lapsed on viinud Valge Tee.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Igaviku seisukohalt

2002 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Igor Ruus, Heli Speek

Portreefilm operaator Semjon Školnikovist ja nõukogude ajastust, mida ta filmis.

Kroonika- ja dokumentaalfilmide operaator Semjon Školnikov (s 1918), alustas filmimist rindeoperaatorina ja 1948. aastast asus tööle Eestisse Tallinna Kinostuudiosse (hilisem Tallinnfilm). Ta oli 377 kinoringvaate Nõukogude Eesti valmimise juures, režisöörina on ta teinud ka 60 dokumnetaalfilmi. Semjon Školnikovi meenutuste vahele on pikitud rohkelt arhiivikaadreid, mis annavad pildi operaatorist endast kui ka nõukogude ajastust, mida ta filmis.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Jätkusõja viimased sõdurid

2002 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Enn Säde

Dokumentaaljutustus viie soomepoisiks kutsutud eestlasest rindemehe saatuse keerdkäikudest äsja sõja kaotanud, kuid iseseisvuse säilitanud Soomes aastatel 1947 ja 1948.

Filmi kangelasteks on viis Soome eest Jätkusõjas sõdinud eesti meest, kelle Soome riik andis pärast sõda Venemaale välja ja kes sattusid seetõttu NKVD repressioonide alla. Oma dramaatilisi seiklusi meenutavad tollased soomepoisid ja neid valvanud Soome vangivalvurid. Filmi peategelasena astub üles vana külakirikuõpetaja, endine soomepoiss Paul Saar. Selle aja poliitilise pildi edasiandmiseks on filmis kasutatud rohkelt Eesti ja Soome arhiivide ajastutruud filmimaterjali, NKVD ja Soome kaitsepolitsei VALPO dokumente, katkeid president Paasikivi isiklikust päevikust jm.
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
...
11
12
13
14
15
16
17
...
Järgmine
»