Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (33)

Kulgemise kunst

2002 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Ove Musting

Tantsija ja koreograafi Teet Kase tantsulavastuse loomelugu kui kulgemise kunst.

Tantsija ja koreograafi Teet Kase tantsulavastuse loomelugu ja sisemine kulg. Loomine, individuaalne ja salajane, saab äkki mõistetavaks. Seda eelkõige tänu looja, Teet Kase avatud ja vaimukale dialoogile iseendaga. Tantsija esines 2002.aastal Pärnus David Oistrahhi festivalil Helena Tulve heliteosele “Ithaque” ja Tõnu Õnnepalu tekstile loodud lavastuses. Kaamera jälgib tantsija loomeprotsessi ja proove ning on kohal ka esietendusel Pärnu raekojas.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kalamaja-puitlinna võimalus

2001 | Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm | Režissöör: Rasmus Bullerby

Marko Raadi dokumentaalfilm linna puitarhitektuurist ja selle säilitamise võimalikkusest kaasaegse elukeskkonnana.

Dokumentaalfilm linna puitarhitektuurist ja selle säilitamise võimalikkusest kaasaegse elukeskkonnana Balti- ja Põhjamaade näitel. Jälgitakse Tallinnas, Kalamajas Väike-Patarei 3 asuva vana puitmaja renoveerimistöid ühe aasta jooksul kuni selle lõpliku taastamiseni, mil sellest on saanud kaasaegne elumaja. Oma arvamusi ja seisukohti sellise puitlinnaosa perspektiivikusest tulevikus jagavad asjatundjad ja tavakodanikud Eestist, Soomest, Rootsist, Lätist jm. Olulise teemana tõuseb esile aastakümneid teisejärguliseks peetud puitarhitektuuri rehabiliteerimine ja renoveerimine.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 1. film, II jagu

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: "Austraalia eestlased": esimene film (teine pool)

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Austraalia väliseestlaste ja Balti Nõukogu Austraalias selgitustöö Austraalia parlamendis poliitilisest olukorrast Balti riikides, mis päädis Eesti, Läti ja Leedu riikliku iseseisvuse ametliku tunnustamisega Austraalia valitsuse poolt augustis 1991.

Balti Nõukogu Austraalias selgitustööst Austraalia parlamendiliikmete hulgas 1980ndate lõpul ja 1990ndate alguses räägivad Arvi Vainomäe ja Maila Taimre Melbourne'ist. Tänu sellele teadsid valitsusliikmed sündmuste tagamaid 1991. aasta jaanuaris, mil toimusid ärevad sündmused Baltikumis. Kui märtsis toimus referendum Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseks, siis Austraalia senat võttis vastu resolutsiooni, nõudes Nõukogude Liidult Balti riikide õigust iseseisvusele tunnustamist. Augustis nõuti Austraalia valitsuselt Eesti riikliku iseseisvuse tunnustamist, valitsus tegi seda 27. augustil 1991. Novembris korraldati Canberras Balti päev, kus osalesid ministrid, sh peaminister Robert Hawke, parteide juhid. Tiiu Kroll tänas kõiki toetuse eest, valitsusliikmete sõnavõtte läbis mõte, et eestlased pole olnud mitte ainult head ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Riivo Sinijärve kõne ÜRO Peaassamblee 50. istungjärgul

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: EV välisminister Riivo Sinijärve kõne ÜRO Peaassamblee 50.istungjärgul 25.09.1995

1995 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Eesti Vabariigi välisminister Riivo Sinijärve kõne ÜRO Peaassamblee 50. istungjärgul 25. septembril 1995.

ÜRO Peaassamblee 50. tegutsemisaasta juubelisündmuste üheks osaks on 24.- 27. septembrini kestev kõigi liikmesriikide välisministrite kokkutulek, kus osaleb ka Eesti välisminister Riivo Sinijärv. Ta esineb sõnavõtuga ülddiskussioonis 25. septembril. Sõnavõtu teemadeks on Eesti Vabariigi ühinemine Euroopa Liiduga ja rahuldustunne võõrvägede lõplikust lahkumisest, uhkus esmakordse osavõtu üle ÜRO rahupidamise operatsioonist. Eestile on eriti tähtis 21. sajandi keskkonnastrateegia Agenda 21 järgimine, tuumarelvade leviku tõkestamise lepingu pikendamine ning toetus laiendatud ja efektiivsemale Julgeoleku Nõukogule, toetus inimõigustega tegelevatele ühendustele. Riivo Sinijärv soovib, et järgmised viiskümmend aastat oleks maailmale edasiviivamad ja ülesehitavamad.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Lipuehtes Toronto Eesti Maja

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: Flags at Estonian House (Lipuehtes Eesti Maja Torontos)

1991 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Lipuehtes Toronto Eesti Maja, Eesti riik on taas iseseisev.

Toronto Eesti Maja esiküljel lehvivad kaks Eesti sinimustvalget lippu ja Kanada vahtralehega lipp. Lippe saab pikalt ja mitme nurga alt imetleda. Majaesisel tänaval liiklusvoog ja autode müra. Silt hoone seinal "Estonian House / Eesti Maja". Hoones on kauplus. Kuna Eesti taasiseseisvus 20. augustil 1991, on kaupluse seinal ajalehe Vaba Eestlane 29. augusti esikülg, kus teatatakse, et Eesti riik on taas iseseisev, et Eesti on vaba.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Magus planeet

1987 | Animafilmid, Nukufilm | Režissöör: Aarne Ahi

Mõistulugu Õunaussist, kes ei oska õunaga mõistlikult ümber käia.

Môistulugu, mis hoiatab ümbritsevasse hoolimatu suhtumise eest. Ahne ôunauss hävitab môtlematult ilusa ôuna, mis lôpuks kukub puu otsast alla prügimäele.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Perekond 50

1984 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Kirjanikest abielupaari Helga ja Enn Nõu perekonna kroonika aastatest 1979-1984.

Nõud Örebro lähedal Kvarntorpi mäel. Heino Nõu lohelennukiga, Jaak Kiviloog perega. Nõude kaatri kaldale tõstmine Fyrise jõest ja veoautol transportimine läbi Uppsala. Heino Nõu esimene auto Volvo Amazon. Nõud Biskopsöl Liia ja tema sõbrannaga juunis 1980. Heino Nõu 19. sünnipäev Askvägenil detsembris 1980. Nõude kaater Skarholmenis. Juunis 1981 lõpetab Heino Nõu gümnaasiumi. Kaatriga merel Skoklosteri poolsaare juures. Heino Nõu kodus Rootsi kaitseväe ajateenija mundris 1982. Nõude pere uus koer Muri. Suvi 1983 Askvägeni koduaias. 2. oktoobril 1983 tähistas Enn Nõu 50. sünnipäeva, kingitud lilled. 1984. aasta juunis lõpetab Liia Nõu gümnaasiumi Linné koolis. Jaak Maandi Nõude kaatriga Ekolni järvel.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Aedniku suvi

1980 | Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm | Režissöör: Vello Aruoja

Linnainimestest aiapidajate suvised rõõmud 70ndate Eestis.

Aednik Arnold Treumuthi suvised tegemised võtavad kokku aiapidajate mured ja rõõmud 70ndate Eestis. Järg Vello Aruoja dokumentaalfilmile “Aedniku kevad”. Suvi kui õitsemise ja küpsemise aeg toob rõõmu, aga nõuab aiapidajailt ka hoolt ja vaeva, et tõrjuda kahjureid ja peletada marjamaiaid linde. Ja kui sügise saabudes ilu kaob, siis aednik jääb – ootama uut kevadet ja aiatöid, mis on Arnoldile parim puhkus.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Jaapani mere kaldal

1980 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Toomas Tahvel

Hiiu-, Saare- ja Muhumaalt 19. sajandi lõpul Kaug-Itta väljarännanute elust ja tööst kalurikolhoosis Novõi Mir.

Eestimaast kaugel Jaapani mere ääres elavad eestlased ei ole unustanud oma emakeelt ja kodumaad. 19. sajandi lõpus väljarännanute järeltulijad on harjunud Kaug-Ida rahvaste kommete ja eluviisidega. Töötegemine ja laulmine on alati au sees. Eestlased on eluga Jaapani mere kaldal rahul.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Põld

1978 | Animafilmid, Joonisfilm | Režissöör: Rein Raamat

Film-mõtisklus põlluharija raskest tööst.

Film põllumehe raskest tööst ja vaevanägemisest maaharimisel on samas ka metafoorne lugu motivatsiooni kaotamisest ja taasleidmisest.
- Osta film
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis