Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (49)

Krimmi õpetaja

2009 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Vahur Laiapea

Vahur Laiapea dokumentaalfilm Krimmi Aleksandrovka kooli eesti keele õpetajast Tiina Rekandist ja krimmieestlasest Rita Kuusk-Kadilkinast, kes on pakkunud ajutist kodu Eestist tulnud õpetajatele.

2008. aasta augustis sõitis Ukrainasse Krimmi sisemaale Aleksandrovka keskkooli eesti juurtega lastele eesti keelt õpetama ajalehe Postimees 23-aastane reporter Tiina Rekand. Elama asus ta Krasnodarka küla Eesti seltsi esinaise Rita Kuusk-Kadilkina juurde. Rita on Eestist Järvamaalt 1860. aastatel Krimmi rännanud eestlaste järeltulija. Krimmieestlane – ütleb ta enda kohta. 2008. aastal on Krasnodarkas veel inimesi, kes omavahel kohtudes eesti keelt räägivad. On ka paarkümmend last, kellele meeldib eestikeelseid laule laulda. Neid on lastele õpetanud kõik Eestist tulnud õpetajad, õpetas ka Tiina.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Udmurtiast armastusega

2006 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Õnne Luha

Udmurditar Ljudmila abiellub Eestisse ja püüab nüüd uue kultuuriga kohaneda.

Umbes 2285 km kaugusel Eestist, väikeses Kotomka külas Udmurtias abielluvad udmurditar Ljudmila ja Eesti mees Aivar. Pärast pulmi ootab Ljudmilat pikk tee Eestisse, uus elukorraldus ja kohanemine siinse varakapitalistliku eluga. Maha tuleb jätta töö, sugulased, sõbrad ja armsaks saanud Udmurdimaa. Kas otsus oma kodukoht maha jätta oli ikka õige?
Peida sünopsis Ava sünopsis
Karula rahvuspark

2005 | Dokumentaalfilmid, Loodusfilm, Vaatefilm | Režissöör: Anne-Mari Neider

Dokumentaalfilm Eesti lõunapiiril asuvast Karula rahvuspargist.

Päris Eesti lõunapiiril, eemal suurtest linnadest, asub Karula rahvuspark. Valga- ja Võrumaa piiril Antsla, Karula, Mõniste ja Varstu valla maadel 1979. aastal asutatud maastikukaitseala sai rahvuspargiks 1993. Ümmarguselt 12 000 hektaril kaitstakse seal nii ürgloodust kui ka pärandmaastikke. Üks reljeefikompleks, üks metsamassiiv, üks kihelkond – üks väike maailm. Ehkki elamiseks karune ja karm kant, on inimene siia paigale jäänud ja maastikku kujundanud ammustest aegadest. Ülevaade rahvuspargi loodusest, lindudest, loomadest ja inimestest.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Rannaniitude laulud

2005 | Dokumentaalfilmid, Loodusfilm | Režissöör: Ago Ruus

Loodusdokumentaal Eesti rannaniitude taastamisest, mis käivitus Euroopa Liidu looduskaitsefondi LIFE-Nature toetusel aastal 2001.

Rannaniidud tekkisid inimese ja looduse koostoimel ja hääbuvad, kui inimtegevus lõpeb. Viimase 50 aasta jooksul on hooldatud rannaniitude pindala Eestis kahanenud ligi neli korda. 2001. aastal käivitus Euroopa Liidu looduskaitsefondi LIFE-Nature kaasrahastamisel projekt rannaniitude taastamiseks Eestis. Projekti õnnestumise üheks indikaatoriks on juttselg-kärnkonn ehk kõre – kui rannaniitudel saab kevadeti taas kuulda kõre laulu, on sinna asja ka tuhandetel rändlindudel, kes peatuvad siin, et täiendada oma energiavarusid teel kaugetele pesitsusaladele tundras.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kuningas üheks päevaks

2002 | Dokumentaalfilmid, Antropoloogiafilm | Režissöör: Peeter Urbla

Peeter Urbla dokumentaalfilm Mihkli talu peremehest Hõrna Aarest ja tema tegevusest Seto ülemsootskana.

Meremäe valla arendusnõuniku Mihkli talu peremehe Hõrna Aare ettevõtmised Seto ülemsootskana. Filmitud Seto kuningriigi päevadel, paasapühal (Obinitsas populaarne Issanda muutmise püha augustis), talsipühade (jõulud) ja lihavõtte aegu Obinitsas, Antkruvas, Värskas, Võrus, Luhamaal ja Setumaa külades augustis 2000 kuni oktoober 2001.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Ilus armas nudi

2000 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Ago Ruus

Eesti maakari on osa meie maa ja rahva kultuuripärandist, samasugune Eestile igiomane märk nagu eesti hobune, regivärss, puisniit vōi rannakarjamaa.

Eesti maakarja saatus pole kerge olnud ei mōisnike ega kolhooside aegu. Enne sōda oli taludes 20 000 maakarja looma, tänaseks on meil maatōugu veiseid alla 500 ja ta on kantud maailma ohustatud tōugude nimekirja. Veel jätkub entusiastidel tahtmist ja jōudu vōidelda mōnikord lootusetutki vōitlust “oma” karja eest. Aga kui kauaks veel? Film on valminud Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi asutamise 80. aastapäevaks.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kitseküla

1993 | Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm | Režissöör: Peeter Tooming

Peeter Toominga dokumentaalfilm Aseri lähedal asuvast Kitsekülast, kuhu inimesed on rajanud endale väikesed peenramaaga kodud.

Kitseküla on paik tööstuslinna Aseri lähedal, kuhu aastakümnete jooksul eri rahvuste esindajad on omavoliliselt loonud majapidamised aianduseks ja loomapidamiseks. Kitseküla on omaette kommuun suure Aseri kõrval ja sees. Kuigi seal puudub valitud vallavalitsus, on seal oma liidrid, patuoinad, „eesrindlased“ ja „vallavaesed“. Seal mängitakse lõõtsa ja kannelt, raadiost kuulatakse Tallinnat ja Moskvat, peetakse pulmi. Seoses eraomandi taastamisega on kerkinud mure: kui ilmub välja Kitseküla maadele endine peremees, kes oma omandit tagasi hakkab nõudma, mis saab siis Kitsekülast?
- Osta film
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Ruhnu

Eesti Kroonika nr 14 (1458), juuli 1990

1990 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör: Ain Suurhans

Ülevaade elust ja inimestest Ruhnu saarel.
- Voogedastus
- Voogedastus
Varandus V

Ringvaade “Nõukogude Eesti” nr 20 (1392), oktoober 1987

1987 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör: Peeter Tooming

Seitsmeosalise ringvaadete sarja Varandus V osa keskendub fosforiidikaevandamise vastuseisule Eestis. Intervjuud Eesti Põllumajandusprojekti peaspetsialisti Valter Aasmäega, TRA Draamateatri peanäitejuhi Mikk Mikiveriga.
Varandus VII

Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 24 (1396), detsember 1987

1987 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör: Peeter Tooming

Seitsmeosalise ringvaadete sarja Varandus viimane osa kajastab fosforiidikaevandamisega seotud ohte Virumaal, rahva konsolideerumist fosforiidiprobleemi ümber ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi asutamist. Intervjuud Endel Lippmaa, Marju Lauristini ja Hans Trassiga.