Otsingutulemused

Alexander Theodor von Middendorff (1815 – 1894), baltisaksa ja eesti päritolu Venemaa teadlane, korraldas pärast osalemist mitmes uurimisretkes 1842 - 1845 aastail teadusekspeditsiooni Euraasia põhjatippu Taimõri poolsaarele. Poolteist sajandit hiljem võttis grupp Eesti teadlasi ette sama teekonna oma kuulsa kaasmaalase jälgedes. Lisaks kargele arktilisele tundrale, mis üllatab tuhandete lindude ja metsikute põhjapõtradega, kohtuti pärismaalastega, kelle esiisade abiga Middendorff jõudis Põhja-Jäämereni.

Eesti keele üht lähemat sugulast - liivi keelt suudab tänapäeval kõneleda ehk paarkümmend inimest. Aga inimesi, kes liivi keeles laulda oskavad, on palju rohkem ja neid tuleb üha juurde. Kas rahvus elab, kui selle keeles veel lauldakse? Kas liivlased saavad oma iseolemise läbi laulmise elus hoida, ennast rahvusena ehk taasluuagi? Jälgitakse noore liivi laulja Julgī Stalte elu mitmete keelte ja kultuuride kokkupuuteväljas. End liivlasena identifitseerinud, on Lätis sündinud Stalte võtnud kohuseks omal moel, lauldes väikese rahvakillu eest seista.

Lõbus ja hoogne dokumentaalfilm potiseto tsurade lustakast teekonnast hobuvankritel läbi Setomaa ja Lõuna-Eesti Tartu Hansapäevadale. Tsurad laadisid 2002. ja 2003. aasta suvel hobuvankrid seto potimeistrite kraami täis ja sõitsid potikoormaga külast külasse nagu muistsed setod kunagi, eesmärgiga müüa ja vahetada potte toidu, öömaja ja kaltsu vastu, teadvustada setode olemasolu ja otsida endiste potisetode jälgi, koguda nende pärimusi ja kombestikku.

Lääne-Siberis elab ühiskonnategelane ja kirjanik, neenets Juri Vella, kes vastukaaluks pealetungivale tsivilisatsioonile on loonud oma maailma. Kümme aastat tagasi läks ta külast ära taigasse põhjapõdrakasvatajaks, rajas paarikümne hektari suurusele maa-alale suve- ja talvelaagrist koosneva põhjapõdrakasvatuse majapidamise, kuhu kolis elama ka tema vanim tütar perega. Et säästa oma lapselapsi külas valitsevate sotsiaalsete ja psüühiliste probleemide eest, on ta talvelaagrisse rajanud ka kooli, kus viiele lapsele jagavad tarkust kaks õpetajannat.

Meremäe valla arendusnõuniku Mihkli talu peremehe Hõrna Aare ettevõtmised Seto ülemsootskana. Filmitud Seto kuningriigi päevadel, paasapühal (Obinitsas populaarne Issanda muutmise püha augustis), talsipühade (jõulud) ja lihavõtte aegu Obinitsas, Antkruvas, Värskas, Võrus, Luhamaal ja Setumaa külades augustis 2000 kuni oktoober 2001.

Koos tundraneenetsite brigaadiga rännanud filmigrupp on jäädvustanud iseloomulikumaid hetki rändkarjakasvatajate elust Lääne-Siberi Arktikas, tuulises tundras Jamali poolsaarel. Kaamera jälgib ühe neenetsi rändkarjakasvatajate grupi, Jar-Sale sovhoosi 7. brigaadi igapäevaelu põhjapõtrade poegimisperioodil. Sovhoosis on 22 brigaadi, igal neist hooldada mitu tuhat põhjapõtra. Poegimine on brigaadi karjuste jaoks kiire ja töine aeg. Sageli sõltub just nendest meestest äsjasündinud vasikate ellujäämine. Esile tulevad ka neenetsite traditsioonilist eluviisi ähvardavad ohud. Filmiteekonnale annab rütmi brigaadi pidev rändamine ühelt karjamaalt teisele.

Särgava talu asub Vändra vallas Pärnumaal Pärnu jõe ääres. Talu ajalugu ulatub Põhjasõja aegadesse, Särgava suguvõsa on siin elanud juba kaheksa põlve. Särgava talust räägib perepoeg Aado Särgava, sajanditevanuse talu lugu avaneb läbi ajaloodokumentide ja inimeste, kes mäletavad ja teavad midagi sellest kultuurilooliselt tähtsast hoonetekompleksist. Alates 1971. aastast kuulub talu Geoloogia instituudile, kes rajas sinna oma välibaasi.

Nganassaanid on samojeedi rahvas Euraasia põhjapoolseimas piirkonnas Taimõri poolsaarel Krasnojarski krai Taimõri rajoonis. Nad räägivad uurali keelkonna põhja-samojeedi alamrühma kuuluvat keelt, nende kaugemad keelesugulased on soomlased, eestlased ja ungarlased. Keelemälu ulatub 10 000 aasta taha minevikku. Šamaan Demnime loitsimist ja lovesse langemist filmiti 16. juulil 1977 sünk­roonselt ligi kolmveerand tundi, "Linnutee tuultesse" läks sellest ainult väike osa. Demnime laulud on lindilt tõlkinud S. Turdagina ja A. Mihkels ning täiendavad oluliselt meie tead­misi selle väikese hõimu peadpööritavast luulelennust. Nganassaani šamaan Demnime, Dühode poeg Namtuso sugukonnast (1913-1980) oli toona 64-aastane. Film Demnime loitsimisrituaalist valmis 20 aastat hiljem.

Teistkordselt Riigiduumasse kandideeriva Siberi põliselaniku Jeremei Aipini elu valimiskampaania ajal. Aipinil tuleb võidelda nii hõimukaaslaste, kalapüügi ja põdrakasvatusega tegelevate põlisasukate, kui ka naftatootmises hõivatud Siberi elanike häälte eest. Samal ajal püüavad vastased teda moraalselt hävitada. Kompromiss kahe kultuuri vahel on aga võimatu. See selgub valimispäeva hommikul, kui Jeremei Aipin Kogalõmi linnas hääletama läheb ning avastab, et öö jooksul on tema nimi valimissedelitel maha tõmmatud. Filmis avanevad Siberi põlisrahva elustiil ja linnakultuuri vahelised vastuolud, aga ka Venemaa kõige naftarikkamas piirkonnas toimuva valimisvõitluse poliitilised ja inimlikud tagamaad.

Igal sügisel lendab Lääne-Siberi soode ja rabade kohal eriülesandega helikopter. Teejuhi abiga leitakse põliselanike eluasemed ja siis on mõne minuti jooksul kaks aega, kaks täiesti erinevat kultuuri kõrvuti: handi onn ja kõrvulukustav mürisev helikopter. Ja põliselanike lapsed nende vahel, kes viiakse linna internaatkooli. Kuigi kooli režiim pole range ja õpetajad enamuses heatahtlikud, on uus elu vaba olemisega harjunud lastele esialgu võõras. Võõras on ka venekeelne õpetus. Elu esimese lennu tulemusena väheneb aasta-aastalt nende hantide arv, kes handi keelt oma emakeeleks peavad.