Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (8)

Tormise regi

2005 | Dokumentaalfilmid, Muusikadokumentaal | Režissöör: Sulev Keedus

Sulev Keeduse film viiskümmend aastat regilauluga tegelenud helilooja Veljo Tormise mõtisklustest ja tegemistest ning tema teose "Eesti ballaadid" uuest lavastamisest.

Rahvamuusika on selle filmi suur ühendaja, keskmes helilooja Veljo Tormis. Lauljad ja näitlejad valmistuvad lavale tooma Veljo Tormise „Eesti ballaade”. Dirigent Tõnu Kaljuste teeb muusikutega proove, jaapani koreograaf Aki Suzuki juhendab lavalist liikumist, lavastaja Peeter Jalakas aga püüab lahti sõnastada regilaulus peituvat väge. Vanad külalaulikuid leelutavad vanu laule. Regilaulu ja akadeemilise muusika ühendaja Veljo Tormis ise aga istub oma maakodus laua taga, selg vastu klaverit, räägib muusikast ja ilmast ning naudib vaikust. Meister ei kirjuta enam muusikat, aga meister on mõtetega muusikas.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Vahtsõ ilma veere pääl

2004 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Peeter Brambat

Kuidas tuleb setu rahvas toime kahe riigi veere pääl: kas esivanemate hingejõud aitab neil olla ja jääda rahvaks ka tulevikus?

1945. aasta jaanuaris tõmbas Stalin kaardi peale joone – uue Vene Föderatsiooni ja Eesti NSV piiri, mis võttis Eestilt osa maad ning poolitas setu rahva ajaloolise kodumaa. 2004. aasta 1. mail sai sellest pliaatsijoonest Euroopa Liidu idapiir. Peeter Brambati film otsib vastuseid küsimustele, kuidas tuleb setu rahvas toime kahe riigi veere pääl. Kas esivanemate hingejõud aitab neil olla ja elada ning jääda rahvaks ka tulevikus? Filmi aluseks on aastatel 2001-2004 Eesti Televisioonile toodetud 15-osalise dokumentaalse saatesarja "Veere pääl" lood, mis on filmitud nii Eestis kui ka Vene Föderatsioonis Petserimaal.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Katõ ilma veere pääl

Filmi pealkiri eesti keeles: Kahe ilma piiril

1990 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Karl Kello

Karl Kello, Kuldar Singi ja Aare Hõrni film kahe maailma, kahe kultuuri, kahe usu – ida ja lääne, eestlaste ja venelaste piiri peal elavast setu rahvast.

Vägevad kuningad ja seitsesada aastat suuri sõdu ei suutnud hävitada setu väikest rahvast, kuigi viiskümmend aastat punase valitsuse möllamist on olnud väga rasked. Pärast Teist maailmasõda liideti varem Eesti Vabariigile kuulunud setude igipõline elupaik Petserimaa suure Venemaa külge. Pooled viiest tuhandest setust jäid Eestisse, pooled Venemaale. Mõlema poole elu on kulgenud vägagi erinevalt. Ometi püütakse hoida oma meelt ja keelt, usulisi kombetalitusi, hoida ja arendada oma ainulaadset rahvakultuuri ning esivanemate vaimuvara. Setude esivanemad on siinmail vaatamata ilmatuulte pillutamisele püsima jäänud ja säilitanud kultuurilise järjepidevuse.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Talupojad

1989 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Ülo Tambek, Toomas Kirdelaht

Nõukogude ajal ideoloogilistel ettekäänetel keelustatud film tolleaegsest olukorrast Eesti kolhoosikülas.

1968. aastal ära keelatud dokfilm. Režissöör Ülo Tambekile heideti ette põhjendamatult pessimistlikku ja ideoloogiliselt väära lähenemist probleemidele Eesti maarahva elu sotsiaalsel ümberkujundamisel ehk kollektiviseerimisel, kaasaja üle ironiseerimist ja mineviku lubamatut romantiseerimist. Filmi lõpetamine peatatakse. Uue vabaduselaine saabudes juba pärast Ülo Tambeki surma saab operaator Toomas Kirdelaht võimaluse kakskümmend üks aastat hiljem, 1989. aastal film lõpetada. Algusesse lisatakse Tallinnfilmi stuudio direktori käskkiri 1968. aastast, ülejäänus säilitatakse täpselt Ülo Tambeki omaaegne versioon.
- Osta film
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Tööd ja tegemised

1988 | Animafilmid, Nukufilm | Režissöör: Hardi Volmer

Samanimelise Setu naljajutu ainetel loodud pilkelugu.

Karjapoiss tirib ohelikust härga. Sääsk imeb härjast verd. Külarahvas jookseb majast välja, hakkavad härga tükeldama ja liha töötlema. Sant mängib lõõtspilli. Tihane võtab kintsukondi noka vahele ja lendab minema. Karjapoiss joob lambanisast piima. Tihane nokib kondi küljest liha, kont kukub karjapoisile kurku. Külarahvas jookseb karjapoisi juurde, üks meestest hüppab talle kurku ja saab kondi kätte. Karjapoiss teeb kondist vurri, see lendab tal käest ja teeb elektripirni katki. Pimedusest kostub kondi järamise hääl. Mees viskab rebast munaga. Külarahvas tükeldab rebast. Sool on otsas ja külarahvas sõidab traktoriga rebase pealuust sisse soola järele. Koer järab rebase pealuud. Sealt sõidab välja traktor, ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kihnu mees

1986 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Mark Soosaar

Mark Soosaare dokumentaalfilm Kihnust, kihnlastest ja saareühiskonna sotsiaalsetest probleemidest.

Kaksteist aastat pärast filmi “Kihnu naine” (1973), teeb Mark Soosaar filmi, mille keskmes on meessoost saare elanikud. Kihnlaste käest on võetud õigus oma elu korraldamisele, tähtsad otsused tehakse mandril, kidub kohalik kultuur ja süvenevad sotsiaalsed probleemid. Mehed võtavad viina, joovad ennast surnuks ja saavad merel hukka. Kaamera fikseerib armutult olukordi, kuhu kontvõõrast kaameraga naljalt tunnistajaks ei kutsuta. Kaadrisse on püütud ehedad inimesed, lood, mida Soosaar jutustab, on värvikad ja sageli kurvad. Autor küsib, kas kihnu kultuuril on lootust ellu jääda?
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kodurand

1976 | Muusikafilmid | Režissöör: Elmo Lööve

Saarlaste elust ja kolhoosi Saare Kalur taidlejate esinemine.

Kolhoosi Saare Kalur taidlejate kontsert. Saarlaste argielust ja saare inimese loomusest räägivad kolhoosiesimees Aldur Pitk, kirjanik ja helilooja Albret Uustulnd ning EKP Kingissepa rajoonikomitee esimene sekretär Jüri Suurhans. Neid küsitleb Mati Talvik.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Elavad mustrid

Filmi originaalpealkiri vene keeles: Живые узоры

1970 | Muusikafilmid, Kontsertfilm | Režissöör: Andres Sööt

NSVL kesktelevisiooni tellimusel valminud kontsertfilm eesti folkloori tutvustamiseks.

Esineb tuntuse ja tunnustuse võitnud 1945. aastal loodud Tartu ülikooli rahvakunstiansambel, kes tähistab kunstilise juhendaja Helju Mikkeli juhtmisel 25. tegutsemisaastat. Näidatakse ka 1970. aasta rahvatantsupidu Tallinnas Komsomoli nimelisel staadionil ning kihnu, setu jt rahvamuusikuid.Tantsupeo, vanade rahvalaulude ja Tartu ülikooli rahvakunstiansambli esinemiste kaudu jõuab režissöör Andres Sööt kandva kõlapinnani - sünnib üldistus eesti rahvuskultuuri sügavusest, juurtest, järjepidevusest ja selle vajalikkusest.
Peida sünopsis Ava sünopsis