Otsingutulemused

Madis Ligema ja Taavi Aruse muusikaline dokumentaalfilm räägib ansamblist Robirohi, mis on tänaseks üks Eesti vanimaid gospel- ja bluegrass-muusika viljelejaid. Robirohi populaarsus ja tuntus ei ole Eestis kuigi suur. Kontserte annab ansambel peamiselt kirikutes ja kogudustes. Veerandsajandi pikkusel tegevusperioodil pole nad leidnud väljaspool eesti kirikuringkondi tunnustust. Nii on nende kristliku sõnumi tõttu jäänud muusika mängimata nii R2 Aastahitil, MyHits auhinnagaalal, kui ka Vikerraadio kantrimuusika saates. 2013. aastal tegi ansambel Ameerika tuuri, kus pooleteist kuu jooksul anti üle kolmekümne kontserdi. Gospel- ja kantrimuusika lättel Kentucky osariigis osutus Robirohi väga populaarseks ja nende kontserdid toimusid kuulsatel lavadel ja tantsusaalides, kus on üles ...

Juba üle 15 aasta, igal septembril, toimub Maardu linnas „Sorotšintsõ laat“. Seda külastab igal aastal üle 15 000 inimese. Nimetus „Sorotšintsõ laat“ on laenatud Nikolai Gogoli samanimeliselt jutustuselt, mis kubiseb fantasmagooriast, huumorist ja absurdist. Ning ka Maardus toimuv laat on läbinisti täis neid samu elemente. Filmi pealiiniks on ilukonkurss Miss Maardu, mis leiab aset laada raames. Keset sadu müügipunkte, mis kauplevad kõigega – aluspesust vaipadeni, seebist kalapüügi vahenditeni ning lihatoodetest kardinateni – on toimumas kohalik iludusvõistlus. Kaamera jälgib, kuidas tüdrukud valmistuvad konkursiks, harjutavad, teevad proove. Kuidas nende juhendaja Antonina Romanovna õpetab neid õigesti kõndima, hoidma rühti, rääkima jne. Tüdrukud pabistavad, sest ...

Film tutvustab islamit ja Eesti kontakte islamiga minevikust tänaseni ning seda levitatakse koos 2008. aastal ilmunud raamatuga "Islam Eestis".

See on film Ajast ja tema paljususest, kahest Läänemere suuremast saarest: Saaremaast ja Ojamaast/Gotlandist, nende lähedusest ja kaugusest läbi muutuva aja. Ja aeg on teinud järjekordse pöörde oma lõputus teisenemises. Jälle saavad inimesed ja laevad kulgeda peaaegu unustatud kurssidel. Film käsitleb seda võimalikku Läänemere kooslust/suhteid läbi aegade, alates pronksiaja arheoloogilistest leidudest kuni tänase päeva kontaktideni, püüdes hõlmata neid nende liikumises ajas.

Lugu vaikivast Poisist, kes saadetakse saar-polügoonile endise koloniaalmisjonäri Jakubi juurde ravile. Jakub on saarel ainuke tsiviilelanik, kes peab öiste pommirünnakute ajal vaatlusi tegema ja tulemused telefoni teel staapi raporteerima. Vaatlustorn asub varemeis kiriku tornis, mille Jakub on kohandanud silo tegemiseks. Misjonär - vana hobune - sõtkub tornis silo, koori all kirikus on mesitarud, koori peal orel, mille taga Jakub koraale laulab ja Poiss lõõtsa tallab. Kodus, vanas lennukiangaaris tõlgib Jakub Vergiliuse "Georgicat" ladina keelest suahiili keelde, et siis see raamat ükskord Aafrikasse masaide juurde toimetada. "Ja siis tuleb rõem... Ja rahu... Ja rikkus tuleb ka..." Sulev Keedus, filmi režissöör

"Laulusillad" on koorilauluolümpia sarnane üritus, mis tõi juulis 1991. aastal Tallinnasse kokku lauljad ja muusikud idast ning läänest. Lisaks muusikutele kohtusid tuntud poliitikud, majandusinimesed ja kultuuritegelased. Režissöörid Toomas Lepp ja Jüri Tallinn.

Film jaguneb mõtteliselt kolme ossa. Esimene peatükk on pühendatud iidsetele mälukandjatele, nagu Karjala kaljujoonised, Kalevala-värss, hantide karupeied. Ringkäik minevikus on põimitud müütilise muinasajalooga, kuid tõmbab paralleele tänapäevaga. Teises osas jutustab Lennart Meri soome rahvaluulekoguja Elias Lönnroti külaskäigust Eestisse ja tema kohtumistest Eesti vaimuinimestega 1844. aastal. Huvi eesti keele vastu ja sõprus Faehlmanniga vihjab vastastikusele mõjule meeste töös “Kalevala” ja “Kalevipoja” koostamisel. Kolmandas osas taaselustatakse Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja dirigent Tõnu Kaljustega Veljo Tormise kooriteose „Raua needmine“ filmiettekandes muistne rauasulatus- ja sepistamisrituaal.

Filmiportree Estonia peadirigent Eri Klasist. Aktiivse muusikajuhina näeme teda etendusi ette valmistamas solistide ja ansamblitega, suhtlemas teatriperega ja andmas pressikonverentse külalisetendustel. Ta on oodatud dirigent nii Moskva Suures Teatris kui Stockholmi Kuninglikus Ooperiteatris. Eri Klasi muusikuks kujunemist meenutab tema ema Anna Klas.

Merepäevad Kotkas 1984. aastal. Kultuuriprogrammis esinesid ka külalised Eestist. Reporter Tiina Pork.

Eesti turismigrupp sõprusvisiidil Ungaris novembris 1980.