Otsingutulemused

Septembris 2013 avas Tallinnas uksed esimene Eesti H&Mi kauplus. Juba eelmisel õhtul hakkasid kaupluse ukse taha kogunema noored, kes on kasvanud (defitsiidi)vabas Eestis. Neile on järjekord midagi põnevat ja romantilist. Samal ajal seab Eestimaa teises otsas oma sammud kauplusauto peatusesse Veski Hilda, Palumõisa küla kõige vanem asukas. Suure rõivapoe avamist ootava linnatüdruku Milena ja maal oma kanade eest hoolitseva vana naise kaudu viidatakse praeguse Eesti probleemidele: sotsiaalmajanduslikule lõhele linna ja maa, vananeva rahvastiku ja kosmopoliitseid tarbijaväärtusi kandva noore põlvkonna vahel.

Aleksander on andekas noormees, kes ei tea, mida oma eluga pärast keskkooli lõpetamist peale hakata. Mõtted karjäärist, perest, ülikoolist või sõjaväkke minekust tunduvad talle võõrana. Teda justkui ei huvita miski. Õnnetuseks ei oska oma pojale nõu anda ka Aleksandri vanemad ega sõbrad. Aleksander on aastaid kõrvalt jälginud, kuidas elavad teised inimesed ning jõudnud arusaamisele, et ei taha saada nende sarnaseks. Aleksander tahab teistsugust elu. Aga millist just - seda ta ei tea veel. Siinkohal tuleb poisile appi tema onu, kes sõidutab poisi Võrumaale oma venna mõisa, kus pesitseb geeniuste ja hullude seltskond, kellele ükski müsteerium ei tekita probleeme.

Kaasaegne muinasjutt Merust, teismelisest eesti tüdrukust, kes on tüdinud elamast endast vanema ärimehe voodikaaslasena. Ta on saanud oma materiaalse tasu, kuid tunneb end sellise elu poolt puuri surutuna. Siis ilmub tema ellu Jaak, noor ahvatlev mees, kes viib tüdruku linnast välja ning tutvustab talle hoopis teistsugust, looduslikumat elustiili. Senine elukaaslane nõuab Merult tagasipöördumist ja tüdrukul tuleb teha otsus.

Natura 2000 on Euroopa Liidu looduskaitse võrgustik, mille moodustavad linnu- ja loodushoiualad. Eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Euroopa Liidu liikmesmaana peab Eesti korraldama Natura 2000 aladel loodusväärtuste säilimise. Tutvustatakse Lääne-Eestis käivitunud Eesti Natura 2000 pilootprojekti raames sellele piirkonnale omaseid elupaigatüüpe. Keskkonnaministeerium on tellinud filmi õppematerjalina Eestimaa koolidele ja keskkonnakaitse asutustele.

10. augustil 1990 toimub Peeter Lauritsa fotonäituse avamine Tartus. Peeter Laurits räägib inglise keeles foto kaduvikulisusest. Ta püüab defineerida fotot ja räägib fotode ja inimese vananemisest. Kaadrid näituse avamispeost ja laevareisist mööda Emajõge. Sündmusi kajastavate kiirvõtete vahele demonstreeritakse suures plaanis Lauritsa fotosid.

Filmiloo aluseks on Tiibeti 11. sajandi kuulsaima luuletaja ja budismiõpetaja Milarepa looming. Noor õpetlane ja üliõpilane rändavad Burjaatia ja Mongoolia pühapaikades, teejuhiks uurimisretkel viibiv mentor, ning otsivad Milarepa filosoofia ja budistliku kultuuri kaudu teed iseendasse.

Mark Soosaar pani elupildid filmikiirendusega liikuma. Kiirluubis inimeste sebimine vaheldub samuti kiirluubis, ent tunduvalt rahulikumate ja hästi jälgitavate loodusvõtetega. Sellise vastandamisega saab inimest ja igikestvat loodust lahutav kuristik selgelt tajutavaks. Loodus muutub ülevaks, inimene sipelgaks. Inimene sipelgaks, ent tema looming monumentaalseks. Aeg seisab ja jääb. Aeg kiirustab meist mööda, meie kiirustame ajast läbi.

Tallinna Pioneeride ja Koolinoorte Palee lastekoor Ellerhein Lohusalu laululaagris. Suvises looduses kõlavad suvised laulud. Laule õpetavad ja juhatavad professor Heino Kaljuste, Tiia-Ester Loitme ja Tiina Ergma ning koori külaline, Ülevenemaalise kooriühingu esimees Vladislav Sokolov.

Poeetilises laadis antakse edasi sammuva ekskavaatori tööd öises vahetuses Sirgala põlevkivikarjääris. Ekskavaator töötab karjääris ööpäev läbi. Ekskavaatori meeskonna koosseis on tavaliselt kolm-neli meest: masinist, masinist abi, elektrik ja määrija. On öö, pimeduses helgivad ekskavaatori tuled, mees kabiinis juhib hiiglaslikku masinat. Keset ööd ja kõledat karjääri on sammuv ekskavaator justkui üksi toimetav suur monstrum.

Värviküllane loodus ja erinevad vaatenurgad liblikatele, põrnikatele, tõukudele ning veepeegeldused on filmi põhiolemus. Näitleja Andres Ots laulab paar temaatilist laulu ja ühtlasi esitab ka diktoriteksti.