Otsingutulemused

See Tallinna linna südames olev väljak oli kunagi vaid linnavärava tagune tühermaa. Tsaariajal püstitati sinna Peeter Suure auks monument. Lühikese iseseisvusaja jooksul 1918–1941 oli see riigi tseremoniaalväljak, ka 1941. aasta riigipöörde peamised sündmused viidi läbi just seal. Aastal 1944 ilmusid nõukogude tankid sinna uuesti, seekord vabastajatena ja sellest ajast peale on Tallinna töötajaid kutsutud kaks korda aastas väljakule oma lojaalsust demonstreerima. See väljak peegeldab eesti rahva saatuse keerukusi. Vanadel fotodel näeb väljakut heinaturuna ja Peetri platsina, dokumentaalsed filmikaadrid on jäädvustanud sündmusi nii Eesti Vabariigi kui nõukogude ajal.

Film tutvustab Kadrioru lossi- ja pargiansamblit, annab ülevaate ajaloost ning toimunud muudatustest. Kunstimuuseumi varamus on teejuhiks muuseumi direktor Inge Teder. Kadrioru lossi saalis musitseerib ansambel Hortus Musicus.

1944. aasta Lääne-Eesti saartel peetud lahinguid meenutavad sõjaveteranid Karl Rammus, Albert Repson, Terenti Zubov, Nikolai Matjašin, Peeter Gross, Menander Toom, Jüri Suurhans, Arnold Tõnissoo, Harri Patursky, Helmut Rajalo, Johannes Truu, Arnold Koop ja Feliks Leet. Reporter on Mati Talvik.

"See oleks kurb elu, kui ma kõrgemate asjade heaks ei töötaks, kui mind õnnelikuks ei teeks teadmine, et minagi inimkonna käekäiku parandada aitan ja kõikideks aegadeks oma isamaa tänu ära teenin", on öelnud Carl Robert Jakobson. Rikkalikel arhiivimaterjalidel ja fotodel põhinev filmijutustus olulistest sündmustest Eesti rahvusliku liikumise suurkuju elust.

Film 1833. aastal rajatud Sindi kalevivabriku minevikust ja vabrikust ENSV esindusettevõttena 150 aastat hiljem, selle töötajad ja Sindi asula. Režissöör Raivo Pikner, operaator Enn Putnik.

Detsembris 1941 kirjutati alla NSVL Rahvakomissaride Nõukogu määrus Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite moodustamiseks Jaroslavlis. Meenutavad kunagised jaroslavlased Evald Okas, Eugen Kapp, Jüri Järvet, Gustav Ernesaks ja Kaarel Ird. Küsitlemas oli Mati Talvik.

Film Tartu Ülikooli 350. aastapäevaks. Ülemlaul haridusele ja teadusele, püüe mõtestada ülikooli tähendust ajaloos, kultuuris, rahva teadvuses. Professorid Mihhail Bronštein, Jaan Rebane, Paul Kard, Harald Keres, Endel Tünder, Albert Kliiman, Ernst Raudam, Jüri Saarma, Juri Lotman, Juhan Peegel, Karl Samuel Rebane, Hans Trass, Viktor Palm, Arnold Kask, akadeemik Paul Ariste ja rektor Arnold Koop. Kirjutatud ja filmitud Brahmsi muusikasse.

Heino Prost on töötanud Tartu lennuväljal, aga nüüd kulub tema aeg hoopis maisematele masinatele - vanadele traktoritele, aurukateldele, rehepeksumasinatele. Ta on juba aastaid kogunud vanu põllutöömasinaid ja jõudumööda neid ise ka restaureerinud.

Vormsi saare minevik, olevik ja tulevik. Räägivad saare põliselanikud Maria Murman, Evi-Lisette Berggren, Vormsi kooli direktor Olev Piirsalu, sovhoosi endine direktor Evald Priinits, praegune direktor Artur Nitov, partorg Peeter Tansari, metsamajandi töötaja Leili Sooniste, põllumajandusminister Harald Männik ja teised.

Tallinna 1980. aasta olümpiaregati kultuuriprogrammi tarvis valminud põhjalik ülevaade Eesti meresõidu ajaloost. Meenutatakse Eestist pärit kuulsaid maadeavastajaid Krusensterni ja Bellingshausenit. Oma panuse laevasõidu ajalukku on jätnud ka Hiiumaa parun Otto von Ungern-Sternberg. Rahvuslikul ärkamisajal asutatud esimene merekool Heinastes loob aga võimalused eesti meremeestel kaptenina merd mõõta. Ka laevaehituse traditsioonid ulatuvad minevikku. Eestis ehitatud purjelaevadest on kroonikakaadreid, fotosid ja makette, meenutatakse tuntumaid laevaehitajaid. Mälestusi jagavad kaptenid Ernst Veidenberg, Johannes Konga, Robert Kurgo ja laevameister Herman Sepp.