Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (329)

Monumentum kikilipsuga

2011 | Portreefilm, Dokumentaalfilmid | Režissöör: Julia Guteva-Sillart, Jüri Sillart

Julia ja Jüri Sillarti portreefilm kirjanikust, tõlkijast ja heliloojast Enn Vetemaast, alati elegantsest ja sädeleva vaimuga intellektuaalist.

Kirjanik, tõlkija ja helilooja, aga ka keemik Enn Vetemaa avab läbi heatahtliku, eneseiroonilise huumori oma loomingu ja elukunsti lätteid. Kaasa räägivad ka tema lähedased sõbrad, kunstnikud, kirjanikud, kellega koos jäeti märkimisväärne jälg Eesti kirjandusse, kunsti ja muusikasse ning kelle looming sai hoo sisse “sula ajal”, tormilistel 1960ndatel. Enn Vetemaa loomingulist kreedot iseloomustavad kõige paremini tema enda sõnad: "Ma kirjutan vaid sellest, mida tean. Tõeline kunstnik loob eelkõige enda oma elu. Kunst pole elukutse, vaid seisund. Tuleb kirjutada seda, mida ei saa kusagilt lugeda. Kirjutamine on haigus, muusika on hinge seisund".
Peida sünopsis Ava sünopsis
Professor Viitso liivlased

2011 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Vahur Laiapea

Keeleteadlane Tiit-Rein Viitso ja viimased liivlased.

Igal inimesel ja igal keelel on oma elukaar – sünd, elu, võimalik hääbumine. Eesti keele üks lähim sugulaskeel, liivi keel on elava suhtluskeelena otsa saamas. Aastatel 2009-2010 kohtus Tartu Ülikooli emeriitprofessor, keeleteadlane Tiit-Rein Viitso teadaolevalt viimaste inimestega, kelle jaoks liivi keel on olnud emakeel: Viktor Berthold Liepājast, Erna Vanaga Ventspilsist ja Grizelda Kristiņ Toronto lähedalt Kanadast. Helsingis kohtus professor Viitso ka teeneka liivi keele uurija Seppo Suhoneniga. Sellest liivikeelsest filmist kujunes hüvastijätt liivlaste kultuurimälu kandjatega – valmimise hetkeks 2011. a kevadel oli inimestest, keda külastati, elus veel vaid 101-aastane Grizelda Kristiņ.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Roots - sada aastat sõda ja muusikat

2011 | Portreefilm, Dokumentaalfilmid | Režissöör: Katrin Laur, Gabriel Castro Rouillé

Dirigent ja helilooja Olav Rootsi elu hoidis koos muusika, kuid rebis tükkideks sõda ja vägivald, pöörane 20. sajand.

Olav Roots sündis 1910 Tartumaal Udernas ja suri 1974 Bogotás Colombias. Tema elu hoidis koos muusika ja rebis tükkideks sõda ja vägivald, tema pöörane sajand. Nüüd otsivad oma juuri ja mõtet Olav Rootsi pojapojad Julian ja Nicholas Roots Miamist, kes pole oma vanaisa kunagi kohanud, ega ka näinud ka seda maad, mis vanaisa saatuse määras ja kus ta sündis – Eestit. Läbi muusika räägib meie film poistele nende vanaisa loo ja jõuab koos nendega järeldusele, et inimesed, ajad ja selle maaailma kaugemadki paigad on omavahel seotud ja vastastikku vajalikud.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Keraamik Leo Rohlin

2010 | Portreefilm, Dokumentaalfilmid | Režissöör: Igor Ruus

Igor Ruusi portreefilm eesti teenekast keraamikust ja kunstipedagoogist Leo Rohlinist.

Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor Leo Rohlin (1939) on mainekas Eesti keraamik ja keraamikapedagoog. Teda on pärjatud mitme riikliku tunnustusega, sh 1979. aastal Kristjan Raua nimelise preemiaga. Eesti Kunstiakadeemiaga seob teda ligi poole sajandi pikkune pedagoogitöö. Tema kirjutatud raamatud on kontsentraat praktilistest kogemustest ja informatsioonist, mida autor on kogunud ja fikseerinud pikaajalise loomingulise ja pedagoogilise tegevuse jooksul.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Klassikud. Evi Mardna

2010 | Dokumentaalfilm, Harrastusfilmid | Režissöör: Tõnu Aru

Kauaaegse kunstiakadeemia keraamikaõppejõu Evi Mardna loomingu näitus tema 80. sünnipäeva tähistamiseks.

Klassikute näitustesari tähistab Evi Mardna 80. juubelit. Teist nii tugeva sotsiaalse närviga ja humoorikat eesti keraamikut kui Evi Mardna annab otsida, võib tõdeda iga tema vaimuka väljapaneku külastaja tarbekunsti- ja disainimuuseumis. Näitusesaali keskaegsete võlvide all on kogu vahvaid keraamilisi skulptuure – lõvid, draakonid, saurused, linnud, pillimehed priitahtlikust pasunakoorist, supelsaksad, jõumehed, jeekimid, paljud ajaloost ja kirjandusest tuntud tegelased ning mõned vaasid, taldrikud jt tarbeesemed. Kunstnik jalutab näitusesaalis ja kommenteerib oma loomingut.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Sündinud tantsule

2010 | Portreefilm, Dokumentaalfilmid | Režissöör: Ruti Murusalu

Ruti Murusalu dokumentaalfilm “Sündinud tantsule” jutustab legendaarse tantsuõpetaja ja tantsude looja Kai Leete (1910-1995) elust ja loomingust.

Kai Leete elukäiku läbistavad saladused, mis on pannud aluse omapärasele loomingule. Nii jättis Leete karismaatiline ja samal ajal konfliktne persoon oma jälje kõikjale, kuhu elu ta viis. Aktiivse tantsuõpetaja ja lavastajana on ta otseselt muutnud Viljandi, Valga ja eelkõige Võru kultuuripilti. Tema nimi ei ole vaid kaks sõna koreograafia autorit nimetavas lahtris, vaid Kai Leete on nimi, mille taga seisab endast olulise verstaposti mahajätnud kunstnik. Veelgi enam - lihtsalt inimene, kes vajas eluks ja elamiseks tuge keerukalt jõult nimega tantsukunst.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Tantsud Linnuteele. Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt

2010 | Portreefilm, Dokumentaalfilmid | Režissöör: Jaak Lõhmus

Filmiloolane Jaak Lõhmus võtab kokku Eesti presidendi Lennart Meri filmirännakud soome-ugri hõimude juurde ja portreteerib teda kui filmiloojat – 60ndate lõpul alanud uurimisretkede eestvedajat, eestlastest ja hõimurahvastest jutustavate dokumentaalfilmide stsenaristi ja režissööri.

Kahekümne viie aasta kestel oli Lennart Meri elu ja looming tihedalt seotud Eesti filmindusega. Film kirjeldab tema soome-ugri rahvastest jutustavate antropoloogiliste dokumentaalfilmide “Veelinnurahvas” (1970), “Linnutee tuuled” (1977), “Kaleva hääled” (1986), “Toorumi pojad” (1989) ning “Šamaan” (1997) valmimislugu. Kasutatud on filmiekspeditsioonidel võetud fotosid, katkendeid raadio- ja telesaadetest Lennart Meri intervjuudega, tema enda videokaameraga salvestatud kaadreid, omal ajal filmidest välja jäetud lõike, kirjavahetust ja arhiividokumente. Kõnelevad Lennart Meri filmide kaasteelised, kolleegid ja sõbrad.
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Beebilõust

BeebiLõust

2009 | Portreefilm, Dokumentaalfilmid | Režissöör: Margit Lillak

Portreefilm keerulise minevikuga luuletajast, räpparist ja hiphopparist Andrus Elbingust ehk Beebilõustast.

Andrus Elbing ehk BeebiLõust on 28-aastane Saaremaalt pärit luuletaja, räppar, hiphoppar ja endine vang. Läbi meenutuste ja luuletuste jutustab ta oma kujunemisloo riskilapsest kuritegelikuks noorukiks ning vangist poeediks ja muusikuks. Oma kunstis otsib ta väljapääsu „enese vangistusest“, kuid sisemise vangla lukud ja riivid on rasked avanema. Film jälgib, kuidas Andrus oma taasleitud vabaduses kohaneb, kas sellisest minevikust on võimalik puhta nahaga välja tulla, kas tema sisemine lõke põleb vabaduses ikka sama eredalt kui askeetlikus vangikambris.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Henrik Visnapuu üheteistkümnes kiri

2009 | Portreefilm, Dokumentaalfilmid | Režissöör: Vallo Kepp

Vallo Kepi kultuurilooline dokumentaalfilm isamaalauliku ja lembelüüriku Henrik Visnapuu viimasest kümnest eluaastast 1941–1951.

Neljakümnendatel aastatel toimusid dramaatilised sündmused nii Henrik Visnapuu (1890-1951) elus kui ka Eestis ja terves maailmas. See aeg hõlmab poeedi armastatud abikaasa Ingi surma, põgenemist kodumaalt ja maapao ängistust Austrias, Saksamaal ja Ameerikas. Poeedist kõnelevad teda kohanud ja mäletavad inimesed. Leitmotiivina läbivate lembelugude kõrval kõlavad kaasa luuletaja olemise ja iseendaks jäämise valikute küsimused keerulistes poliitilistes olukordades, aga ka suhted võimuga.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kahe peaga Jaanus

Jaan Vares

2009 | Portreefilm, Dokumentaalfilmid | Režissöör: Rein Raamat

Rein Raamatu dokumentaalfilm skulptorist ja kauaaegsest Eesti Kunstiakadeemia rektorist Jaan Varesest.

Skulptor Jaan Vares (1927) vormis ja lihvis rektorina 30 aasta vältel täiuslikult toimivaks mehhanismiks Eesti Riikliku Kunstiinstituudi, mis andis välja parimate õppejõudude juhendamisel mitu põlvkonda Eestis kunstnikke. Nõukogude aja karmide ettekirjutuste ja keeldude kiuste oskas Vares targa inimesena kujundada need suunised eesti kunstile kasulikus suunas ja modelleeris sellega valmis ka oma elutöö. Lisaks jõudis ta luua terve galerii huvitavaid portreeskulptuure, mis ehivad ta Merivälja ateljeed. Avaneb Jaan Varese elutöö ja looming ning tema väga keerulisel ajal elatud vastuoluline elu.
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
...
11
12
13
14
15
16
17
...
Järgmine
»