Otsingutulemused

Film on Eesti meestest sõdades. Minevikumälestusi pajatavad Theodor Andersson, Aldur Saar, Aleksander Vutt, Oskar Uluots, Vambola Tammiksaar, Johannes Tammiksaar, August Helistvee, Harry Rent, Raul Kuutma jt. Filmis on kasutatud palju kroonikakaadreid ning vanu fotosid.

Peeter Mudist on kunstnik, kes ei maali seda, mida näeb, vaid seda, mida mõtleb. Tema jaoks on tähtis vaid sõnum, valguse otsimine. Tal on, mida öelda, ja ta kannab selle puhtfüüsiliselt iseendast andes lõuendile, ignoreerides oma rasket haigust. Film hõlmab ajavahemikku kevadest sügiseni 1990. Režissöör Liina Kulles.

Lugu Kuramaal vangilangenud saksa sõdurist, kes varjas end pärastsõjajärgsel ajal Eesti peres. 1945. aastal võeti vangi saksa armee sõdur Ervin Schuhler, kes põgenes Lilleküla sõjaväelaagrist naiivses lootuses koju Saksamaale jõuda. 1946. aastal jõudis ta pärast pikki ekslemisi metsatallu, mis sai ta varjupaigaks üheteistkümneks aastaks. Teda varjas Ella Kuusik.

Film Ameerika eestlaste traditsioonilisest ühisüritusest - Lääneranniku XIX Eesti Päevadest, mis toimusid Los Angeleses 1. - 5. juulini 1989. Sündmusi oli seal palju: rahvatantsud, kontserdid, spordimängud, kunstinäitus, rahvapidu. Sündmuste kaleidoskoopi on sulatatud eestlaste mõtisklused elust Ameerikas, nende rõõmudest, muredest ja unistustest.

Rahvusvaheliselt tuntud dissident ja vabadusvõitleja Mart Niklus (1934) oli NSV Liidu meelsusvang aastatel 1958–1966, 1976 ja 1980–1988. Filmis räägib ta esitatud süüdistustest, elust sunnitöölaagris ja tulevikumõtetest. Filmis on kasutatud ENSV Filmi-, Foto- ja Fonodokumentide Riikliku Keskarhiivi ning NSV Liidu Filmi- ja Fonodokumentide Riikliku Keskarhiivi materjale.

1944. aasta laastav sõjasügis sundis kodumaalt lahkuma üle 70 000 eestlase, teiste seas ka umbes kolmandik Eesti Kirjanike Liidu liikmeist. Film kõneleb elust paguluses ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi sünnist 1951. aastal Lundis, mille eestvedajaks ja hingeks Bernard Kangro. Kõnelevad õpetaja, pensionär Olli Antsov, kirjanikud Bernard Kangro, Valev Uibopuu, Arno Vihalemm, Arvo Mägi, Raimond Kolk, Helga ja Enn Nõu, Paul-Eerik Rummo, kirjastaja Lembit Kriisa ja kiviraidur Heino Raudsepp. Filmitud Stockholmis, Lundis, Uppsalas, Ystadis, Tallinnas ja Võrumaal.

Luuletaja Debora Vaarandi mõtisklused elust, luulest ja aja kulgemisest läbi saarlaste ning Saaremaa. 72-aastane poetess jalutab Saaremaal lapsepõlveradadel ja meenutab, kuidas toona paistsid talud, metsad, aasad, kiviaiad ja Pöide kirik läbi lapsesilmade. Vaarandi tuleks heameelega Saaremaale tagasi oma elulõppu veetma. Vaarandi luulet loeb Aarne Üksküla.

Eduard Tubina II sümfooniat mängib Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Peeter Lilje juhatusel. Helilooja elusaatuse ja loomingu tutvustamisel on toeks arvukas fotomaterjal, tema mälestused ja kaasaegsete meenutused.

Armastatud õpetajat ja heliloojat Heino Ellerit meenutab pianist ja muusikapedagoog Heljo Sepp. Ta räägib oma Elleri klaverimuusika-alasest dissertatsioonist Moskva konservatooriumis, intervjueerib muusikateadlane Ivalo Randalu. Koos jalutatakse Kadriorus, Laulasmaal Elleri suvekodus ja mere ääres. Saateks kõlab “Kodumaine viis”, mille leidmisest ja pealkirjastamisest ning harmooniast ja pingest on Heljo Sepal palju rääkida.

See on film Juhan Peeglist, keeleteadlasest ja õppejõust, professorist ja kirjanikust, kunagisest sõjamehest. Kõigi nende tahkude taustal püütakse vaatajani tuua hämmastavalt lihtne ja tagasihoidlik inimloomus, kes üle kõige hindab kodusoojust ja sünnimaad. Filmi läbivaks teemaks on sõda, mis kujundas ka Juhan Peegli saatust. Sõjakoledused on teda ikka ja jälle sundinud mõtlema inimeseks olemise üle. Inimsus - see ongi ehk märksõna Juhah Peegli elu ja töö mõtestamiseks.