Otsingutulemused

Karksi-Nuia mehe Herbert Sepa vanus passis on 83 aastat, aga see on ka ainus asi, mis teda enamiku samaealistega seob. Herbert seisab pea peal, jookseb, teeb jõuharjutusi ja teivashüppes on ta Eesti parim omavanuste seas. Veteranide kergejõustikuvõistluste Euroopa hõbe on tal taskus, kuid ta unistab maailmameistritiitlist. Ta on veendunud, et kui piisavalt harjutada, ei ole tal terves maailmas vastast.

Eesti rahvuskangelase ja spordiajaloo suurkuju Kristjan Palusalu (Trossmann, 1908 - 1987) eluloofilm. Palusalu elukäik on lugu maapoisist, kes teeb endast Euroopa kangeima maadleja ja võidab 1936. aastal Berliini olümpiamängudel kaks kuldmedalit. Lähedaste, sõprade ja kolleegide meenutused, arhiivikaadrid, raadioreportaažid ning lavastatud episoodid taasloovad Maailma-Kristjani elu- ja sporditee.

Tippmaletaja Jaan Ehlvesti igapäevaelu karmis male profimaailmas, kus igast kaotusest ja võidust sõltub sissetulek ja äraelamine. Pidev kulgemine põhiliselt erinevates Ameerika linnades, kuid äravahetamiseni sarnastes hotellides ja võistluspaikades viib peategelase arutlusteni, kas selline elu on jätkamist väärt. Seega pole tegemist mitte niivõrd spordifilmiga, kuivõrd vaatega andeka ja isepäise inimese kujunemisloole.

2004. aasta Ateena olümpiamängudel Eestit esindanud parimas füüsilises vormis, meedia ja spordisõprade poolt medalit tooma saadetud judoka Aleksei Budõlin põrus täielikult. Sportlane ise, treener, kaasvõistleja, abikaasa, arst-kiropraktik, mentor ja nõid püüavad leida läbipõlemise põhjust oludes, kus näiliselt igaüks andis parima. Kaasatud abijõud on aga nii erinevad, et ei saagi moodustada spordimeest toetavat tervikut. Fookus hajub, pind kaob jalge alt tühjusesse. Loomult elujaatav Aleksei võtab elule uue sihi.

Sumomaadlejad, keda Jaapanis hellitavalt ka “raudlilledeks” kutsutakse, seostatakse iidse legendiga tõusvast päikesest, millest sai alguse ka Jaapani rahvuslipu sümboolika. Eesti sumomaadlejate võistkond on maailma üks tugevamaid. Kuigi kõik sumomaadlusega seonduv on Jaapani kultuuris olnud naiste jaoks alati tabu, on tänases amatöörsumos koht ka naiste jaoks, ka Eesti sumokoondises.

Film kahekordsest olümpiavõitjast Erika Salumäest, filmituna läbi tema ettevalmistuse oma kolmandateks ja ühtlasi ka viimaseks jäänud Atlanta mängudeks. Võetakse kokku Salumäe senine sportlasetee ja kuuleme Erika hinnanguid tippspordile ning elule üldse.

Eestlane Heino Lipp oli Teise maailmasõja järgseil aastail Euroopa parim kuulitõukaja ja selle ala Euroopa rekordiomanik. Ta oli 1940ndate lõpus maailma parim kümnevõistleja, ent Londoni olümpiamängudel võitis kuldmedali ühendriiklane Robert Mathias. 12-kordne Nõukogude Liidu ja 21-kordne Eesti meister Heino Lipp ei pääsenud ühelegi väljaspool N Liitu peetud võistlusele. Miks? Vastuseid küsimustele jagab Heino Lipp ise, tema kaaslased ning omaaegsed ametiisikud.

Teise maailmasõja käigus saabus okupatsioonivägede koosseisus sõjalaeval Eestisse vene soldat Ivan Dratšov, kes jäi Eestisse elama ning osutus tähtsaks figuuriks Eesti spordi arengus. Tema lõi Eesti võrkpallikoolkonna ja viis treenerina Eesti meeste võrkpallikoondise 1968. aastal Nõukogude Liidu meistritiitlile. Arhiivkaadrid Eesti võrkpalliajaloost, nii meeste kui ka naiste võrkpallist. Meenutused Ivan Dratšovilt (1921–1989), tema elutööst ja keerulisest saatusest räägivad endised võrkpallurid.

Film Helsingi olümpiamängude kuldmedalivõitjast, kolmekordsest Euroopa meistrist ja neljateistkordsest NSV Liidu meistrist Johannes Kotkast. Tema maadlejateest kõnelevad kahekordne olümpiavõitja Kristjan Palusalu, kahekordne maailmameister August Englas, Melbourne`i olümpiamängude võitja Anatoli Parfjonov ja Johannes Kotkas ise.

Kümnevõistejate treener Fred Kudu meenutab oma tulekut sporti, Tartu Ülikooli kehakultuurikateedri moodustamist, Kääriku spordibaasi ehitamist, oma kasvandikke Heino Lippu, Rein Auna ja Nikolai Avilovit. Kõnelevad ka Arnold Green ja Müncheni olümpiavõitja Nikolai Avilov. Hetked 1984. aasta suvel toimunud mitmevõistlustelt.