Otsingutulemused

Jüri Želobetski 16-aastane tütar Elviira tapeti 2006. aastal Arukülas noahoopidega selga. Kalli lapse kaotamine pani Jüri oma senist elukäiku tagasi kerima ja otsima vastust küsimusele: miks?. Ühel päeval Aruküla-Jüri teeristil olevast varemetes õigeusu kirikust mööda sõites tundis ta kohutavat ängi. Vastupandamatule valutundele pühakotta järgnedes taipas mees, et talle on korduvalt märku antud, et tema peab selle kiriku endises hiilguses taastama. See usk on aidanud mehel igapäevaeluga edasi minna.

Moskva režissööri Aljona Polunina dokumentaalfilm vaatleb Venemaa 2008. aasta presidendivalimisele eelnenud kirglikku aastat läbi poliitilise opositsiooni võitluse. Sündmused algavad 2007. aasta hakul, endised marurahvuslikud radikaalid (limonovlased) muutuvad Putini ja Medvedevi võimule vastanduva liikumisena arvestatavaks jõuks. Ühinenud opositsiooni Teine Venemaa katse võimule tõusta kukub aga läbi, presidendiks valitakse presidendiks Medvedev. Kaks peategelast, Anatoli ja Andrei, võiksid olla mässajate ja revolutsionääridena juba veterani staatuses. Nende kompromissitus võib neid viia kas barrikaadidele või kloostrisse, kuid mitte iialgi koostööle võimuga.

Film tutvustab islamit ja Eesti kontakte islamiga minevikust tänaseni ning seda levitatakse koos 2008. aastal ilmunud raamatuga "Islam Eestis".

Vaatluse all on turumajandusliku ühiskonna oluline vundamendikiht – müügitöö. Üha tähtsamaks on müügitöös tõusnud emotsioon, imago ja müügimehe karisma. Peamine pole, mida sa müüd, vaid kuidas sa müüd. Mis muudab müügitöö nii ahvatlevaks? Kumb on olulisem: mida sa müüd või kuidas sa müüd? Millega ennast motiveerida? Kuidas olla edukas? Kas kogu elu on müümine? Vaatlusprojekti käigus jälgitakse paralleelselt mitme tegelase elukäiku, lihtsast müüginaisest eduka koolitusguruni. Inimlik kroonika ajastust, kus edukus on tõusnud elunormiks ja kiirelt muutuv ühiskond omastab turumajaduse kõige imepärasemaid vorme.

1945. aasta jaanuaris tõmbas Stalin kaardi peale joone – uue Vene Föderatsiooni ja Eesti NSV piiri, mis võttis Eestilt osa maad ning poolitas setu rahva ajaloolise kodumaa. 2004. aasta 1. mail sai sellest pliaatsijoonest Euroopa Liidu idapiir. Peeter Brambati film otsib vastuseid küsimustele, kuidas tuleb setu rahvas toime kahe riigi veere pääl. Kas esivanemate hingejõud aitab neil olla ja elada ning jääda rahvaks ka tulevikus? Filmi aluseks on aastatel 2001-2004 Eesti Televisioonile toodetud 15-osalise dokumentaalse saatesarja "Veere pääl" lood, mis on filmitud nii Eestis kui ka Vene Föderatsioonis Petserimaal.

Aristokraatliku hoiakuga Einar Laigna (1937) on väga mitmeplaaniline mees. Vastavalt sellele, mis tal parajasti teoksil, võib teda tituleerida filosoofiks, kultuuriloolaseks, teoloogiks, sõjaajaloolaseks, sõduriks ja sepaks. Laigna räägib avameelselt ja pikalt endast, oma arengust isiksusena. Tema kõikehõlmavavast monoloogist hoovab eneseusku ja totaalset enesekindlust. Eesti kaitseväe peainspektor Laigna võtab vaheldumisi sõduri, preestri, filosoofi ja võluri, kuninga ja käsitöölise hoiaku, mõtestades maailma ja iseennast.

Kas kuskil mujal kui Kihnus võiks Eestis näha rahvarõivais naist mootorrattal oma igapäevastele asjatoimetustele tõttamas? Elu merel käivate meeste kõrval on sundinud siinseid naisi olema iseseisvad. Ja nii ei jää neil ka tantsupidu sellepärast pidamata, et mehed enam tantsima ei tule. Kihnu naised võtavad kätte ja tantsivad omavahel.

Enam kui 300 aastat tagasi viidi Venemaal läbi kirikureform, millele vastuhakkajaid on sajandite jooksul taga kiusatud. Ennast vanausulisteks nimetavad inimesed päästsid end huku ja vägivalla eest pagedes riigi äärealadele. Osa neist sattus Peipsi läänekaldale. Eestlaste kõrval on nad talunud kõike, mis meie maale osaks on saanud, nad on endiselt säilitanud usu, omanäolise kultuuri ja elulaadi. Kolm sajandit on nad valmis olnud saabuvaks maailmalõpuks. Iga päev on elatud nii, nagu järgmist ei pruugiks saabuda.

Kalev Raave (1926 – 2004) oli ajakirjanik, Eesti Kommunistliku Partei funktsionäär, Võrtsjärve kolhoosi ja Otepää sovhoosi Kommunist esimees ning Noorsooteatri direktor. 62- aastasena saab temast kirikuõpetaja. Oma rikkalike elukogemuste ja loomupärase headusega võidab ta rahva poolehoiu ja taastab Viljandimaal asuva Halliste kiriku. Imesid on Kalev Raave elus olnud palju. Imetajumus on Raave jaoks üks võimalikke teid Jumalani. Ilma imeta ei teki teispoolsuse tunnetust.

"Kellel on Venemaal hea elada?" pealkirjastas kunagi vene poeet Nikolai Nekrassov oma mahuka poeemi. Ka praegu võib igaüks, keda huvitab see, mis toimub Venemaal, endale selle küsimuse esitada. Filmi autorid suundusid vene kirjandusklassika jälgedes 120 aastat hiljem Venemaale vastust otsima. Ent filmi vaadates saab ehk hoopis selgemaks, kellel on Eestimaal hea elada.