Otsingutulemused

Artistliku natuuriga kirjanik ja kirjandusteadlane Valmar Adams (1899 -1993) on täitnud väga olulist osa vene kirjanduse ja kultuuri vahendajana, töötades Tartu Ülikoolis vene keele ja kirjanduse õppetoolis vaheaegadega 1931 – 1974. Esimesed vene- ja saksakeelsed luuletused ilmusid trükis juba alates 1915. aastast, samuti oli Adams Tartus ilmunud venekeelse almanahhi "Via Sacra" kaasautor. Esimesed eestikeelsed luuletused ilmusid 1920. aastatel, mil tal oli oluline roll eesti ja Tartu kirjanduselu elavdajana – tema temperamentne kirjanduslik tegevus põhjustas mitmeidki skandaale. 87-aastane härra Adamsiga vestlevad Trivimi Velliste, Rein Veidemann ja Linnar Priimägi.

Rahvakirjanik Friedebert Tuglase (1886-1971) 100. sünniaastapäeva tähistav meenutusfilm. Aastakümneid on ta olnud eesti kirjanduses eelkäija osas, ent 1940. aastate lõpul langes põlu alla. Kirjanikku meenutavad tema kaasaegsed Jaan Kross, täditütar Helmi Niggol-Meri, Daniel Palgi, Jaan Eilart, Harald Haberman, dr A. Adams ja August Eelmäe. Fonogrammilt saab kuulda Friedebert Tuglase ja ta abikaasa Elo Tuglase vestlust.

Keskendutakse rohujuuretasandilt sündinud algatusele vanalinna keskkonna väärtustamisel, kritiseerides ühtlasi nõukogulikku arhitektuuri- ja ruumipoliitikat. Näidatakse standardkorterite ühetaolisusest tüdinud inimeste loodud omailmelisi kodusid vanalinna majades. Oma vanalinnakodust räägivad Juhan Sõmera, Andres Ottenson, Endel Puusaag ja Taivo Niitvägi.

Mark Soosaare ja arhitekt Malle Meelaku telefonikõneluse taustal kulgevad olupildid Tallinna uuest linnajaost Lasnamäest. Paneelelamurajooni peaarhitekt Malle Meelak räägib Soosaarele avameelselt linnajao ehitamisega seotud raskustest ja probleemidest, suurlinna magala voorustest ja puudustest. Meelak usub, et viieteist aasta pärast võib Lasnamäe juba inimsõbralik olla.

Jätkates eelmiste koostööfilmide ("Künnimehe väsimus", "Narri põldu üks kord..." jt) stiili, lahkavad autorid Enn Säde ja Jüri Müür süvitsi heinavarumisega kaasnevaid probleeme Eesti NSV suurtootmises. Kaadritaguse diktoriteksti asemel tulevad autorid ise kommentaaridega ekraanile, esitades oma seisukohti ja vastutades nende eest.

1944. aasta Lääne-Eesti saartel peetud lahinguid meenutavad sõjaveteranid Karl Rammus, Albert Repson, Terenti Zubov, Nikolai Matjašin, Peeter Gross, Menander Toom, Jüri Suurhans, Arnold Tõnissoo, Harri Patursky, Helmut Rajalo, Johannes Truu, Arnold Koop ja Feliks Leet. Reporter on Mati Talvik.

Mark Soosaar käis Torontos 1981. aastal filmile jäädvustamas Kihnust pärit meremeest ja harrastusmaalijat Jaan Oadi (1899 – 1984). Oad alustas oma maalimist alles peale Eestist põgenemist. Ta maalib mälestusi Kihnu saarest. Kihnu ajalugu on vaja üles tähendada, ütleb Oad. Naivistlikel piltidel ärkab ellu Kihnu argipäev: kala- ja hülgepüük, laevaehitus ja kivivedu, sepatöö ja salapiirituse vedu. Jutuajamine Oadi Kanada kodus vaheldub kaadritega talvisest Kihnust, kus Oadi eakaaslane, meremees ja hülgekütt Juhan Vesik meenutab nooruspõlve ja kunagist eluolu.

Julgelt kriitiline publitsistlik film sotsialistliku tootmissüsteemi ebaõnnestumisest Nõukogude Liidu põllumajanduses. Mittemustmullavööndile tarnitavad põllumasinad on ebaotstarbekad, halva kvaliteediga ja napib tagavaraosasid. Sõna saavad põllumehed ja ametnikud. Vilets tehnika teeb töö raskeks ja rikub künnimehe tervist. Üsna teravas toonis reportaažfilm tekitas suurt ja skandaalset vastukaja terves tollases Nõukogude Liidu impeeriumis.

Peeter Urbla ja tema filmimeeskond saadab populaarset rokkansamblit Ruja tema töörohke juubelisuve (10 aastat ansambli asutamisest) kontsertesinemistel 1981. aastal. Siiski pole tegemist ainult kontsertfilmiga, oluline on ka Ruja populaarsuse põhjuste otsimine, noorte ja levimuusika vaheliste suhete avamine. Põgusad intervjuud Valter Ojakääru, Ott Arderi ja muusikute endiga.

Filmis antakse ülevaade Tartu Riiklikust Ülikoolist juubelieelsel tööaastal. Tehakse põgus ekskursioon ülikooli kolmesaja viiekümne aastasesse ajalukku, fikseeritakse uusehituste seis, antakse mitmekülgne ülevaade ülikooli teaduskondade ja laboratooriumide tööst. Ülikooli mailmamainega teadlased räägivad oma tööst ja suhetest ülikooliga.