Otsingutulemused

Läbilõige Eesti laulupidude ajaloost. Igal rahval on oma traditsioonid, mis harva ulatuvad kogu rahvast ühendava ühisloominguni. Laul on olnud eestlaste rahvusliku eneseteostuse väljendajaks, sest sajandeid on Läänemere äärsel maalapikesel keelanud ja käskinud võõras võim. Maailma suurim ühendkoor ainult miljonilisel rahval on läbi aegade kandnud eestlaste vabadusiha. Me laulame, järelikult oleme veel olemas. Käsikiri Ivar Trikkel, režissöör Vallo Kepp, toimetaja Heli Tiks.

Film jutustab Eesti rahvuslinnu elust Eestimaal maist septembrini, pesa ehitamisest täiskasvanud poegade äralennuni, lootma jäädes, et neid kevadel ikka naaseb meile päevasooja kuulutama ja et maakodu au sisse tõustes saabuvad ka Eestimaa pääsukestele lahkemad ajad. Lühidalt tutvustatakse ka kaht teist Eestis pesitsevat pääsukese liiki: kalda- ja räästapääsukest. Autor Rein Maran.

Johannes Käisi (1885–1950) juhtmõte on, et "lapsi tuleb õpetada mitte niipalju tõsiasju teadma, kui neid otsima ja leidma ning kasvatada neid vaimselt iseseisvaks". Nõukogude perioodil, kuni 1960. aastate keskpaigani Käisi teosed keelustati, süüdistades teda kodanlik-natsionalistlike vaadete propageerimises. Eesti Vabariigi haridusministeeriumi tellimusel valminud filmis antakse ülevaade Johannes Käisi elust, mälestusi jagavad tema õpilased ja sugulased, pedagoogikateadlased hindavad tema väärtuslikku elutööd.

Eestis on järvekaur pesitsejana muutunud üliharuldaseks. Kilomeetrite kaugusele kostev kaunis hõige öös, tema imeline võime ootamatult ja hääletult vetesügavusest ilmuda ning kaduda, on rahvamuistendites andnud talle müütilise linnu rolli. Nüüd tuli seda kunagi Eestis nii tavalist lindu, metsavööndi rahvaste müütilist ilmalindu jäädvustada Karjalas, Äänisjärve ja Laadoga vahelisel alal.

Selle filmi peakangelane on Euraasia üks harvaesinevam kaslastest kiskjaid – ilves. Vaataja ees avanevad ilveste argipäeva askeldused, jahipidamine ja selle kombed ning kevad-talvised lembemängud. Saab kaasa elada vabas looduses tegutsevate ilveste seiklustele ja kaasa tunda vangistusse sattunud kiskja elule.

Film 1718. aastal Peeter I poolt Kadriorgu rajatud lossist läbi aegade ja inimeste. Lossis on käinud Rootsi kuningas Gustav V, seal on töötanud riigivanem Rei ja president Päts. Seal on vastu võetud gümnaasiumilõpetajaid, kirjanikke ja diplomaate. Eesti Vabariigi ajal sai sellest valitsuse residents. 1940. aasta 21. juuni sündmustest räägib Oskar Pärn, uue valitsusjuhi Johannes Varese tegevusest tema kunagine sekretär Aldo Roomere. Aegade muutudes tulid lossi uued inimesed - Eduard Päll, August Jakobson, Johan Eichfeld, Aleksei Müürisepp, Artur Vader, Karl Vaino, Johannes Käbin, Arnold Rüütel.

Väike ringkäik Nõmmel, saatjaks vana nõmmelase ja linnapoisi arutlused elulaadi, kodutunde ja peremeheks olemise üle.

Herilast arvab igaüks tundvat. Peaaegu kõik on kuulnud ta tüütut suminat ja nii mõnigi saanud tunda tulivalusat mürgipistet. Tavaliselt mõeldakse herilastesugu hukka kui tüütu, paiguti lausa ohtlik, igal juhul kasutu putukas. Kuidas herilased tegelikult elavad ja millist rolli nad täidavad, sellest ka film. Autor Rein Maran.

Mängulises-lavastuslikus vormis õppefilm, mis peaks olema abiks vene keelt kõnelevatele kooliõpilastele eesti keele omandamisel. 1986. aastal valminud propagandafilmist oli tõenäoliselt vähe abi keeleõppel. Filmitegijaid pole see asjaolu nomenklatuurse filmi tegemisel eriti häirinud.

Loodus on ühtne, lõputu hulk seoseid ühendab liike, ulatub üle mandrite ja merede nagu inimkultuurgi. Kultuur ühendab meid omavahel ja määrab meie suhted ümbritsevaga. Rein Marani autorifilm loodusliku keskkonna liigirikkusest.