Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (288)

Põgenemine

1991 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Andres Sööt

Andres Söödi ja Jaak Lõhmuse ajaloodokumentaal eestlaste ja eesti-rootslaste põgenemisest Nõukogude vägede eest Rootsi ja Saksamaale aastail 1943-1944.

Ajalooline tagasivaade eestlaste ja eesti-rootslaste põgenemisele Nõukogude vägede eest Rootsi ja Saksamaale aastail 1943-1944. Film algab ja lõpeb kaadritega praksuvaist lõketest ja lainete laksumisest suvel 1990 neil Eestimaa randadel, kust 46 aastat tagasi lahkusid tuubil inimlastis paadid üle tormise Läänemere. Põgenemisteekonda ja põgenike edasist saatust esimestel sõjajärgsetel aastatel ilmestavad fotod, haruldased filmikaadrid ja läände põgenenute endi meenutused. Emotsionaalne mosaiikpilt suurest põgenikesaagast.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Riigivanem I

1991 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Mark Soosaar

Esimene osa Mark Soosaare dokumentaalfilmist, mis räägib president Konstantin Pätsi elust ja tema rollist Eesti rahvusriigi loomisel.

Konstantin Pätsi elu oli eesti rahva ja tema tuleviku teenistuses. Olles Päästekomitee esimees, Ajutise Valitsuse pea- ja sõjaminister, riigivanem, riigihoidja ja lõpuks president, suutis ta lepitada erimeelsusi ja tasandada kirgi ühtse Eesti nimel. Filmis on kasutatud ohtralt arhiivimaterjali ja ajaloolisi dokumente, mis annavad ettekujutuse esimese iseseisvusaja paljudest sündmustest ja ka argielust.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Riigivanem II

Konstantin Pätsi ja Eesti Vabariigi lugu

1991 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Mark Soosaar

Järg Mark Soosaare filmile "Riigivanem I" jutustab Eesti Vabariigi esimesest presidendist Konstantin Pätsist ja tema kuusteist aastat kestnud kannatustest nõukogude vanglates ja vaimuhaiglates.

Konstantin Pätsi vangla- ja haigla-aastatest kõnelevas filmis kasutatakse arhiivikaadreid aastast 1939, mälestusi presidendist ja Eesti okupeerimisele järgnenud sündmustest. Räägitakse ka presidendi perekonna saatusest. Kaadrites ka Konstantin Pätsi hauakoha tuvastamine Buraševos ja tema põrmu ümbermatmine 21. oktoobril 1990 Tallinna Metsakalmistul. Järg filmile "Riigivanem I".
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Suvesõda

1991 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Leo Ilves

Ajalooline ülevaatefilm eestlastele märksa vähemtuntud suvesõjast 1941. aasta juulist oktoobrini, mil tekkis lootus vabaneda Nõukogude võimu alt.

Soomlastel oli talvesõda, eestlastel sellest märksa vähemtuntud suvesõda. Nii on nimetatud ajavahemikku aastal 1941, mis jäi Saksamaa N Liidule kallaletungi (22. 06. 1941) ja Eesti okupeerimise vahele. Sellele eelnenud üksainus nõukogude võimu aasta tõstatas uue vabadusvõitluse. Juuli lõpus tulid saksa väed, keda lootusrikkalt tervitati. Taheti taastada Eesti Vabariik. Järgmistel päevadel aga korjati eestlastelt relvad. Üks vallutaja oli asendunud teisega. Kasutatud on ajaloolisi foto- ja filmikaadreid, kõnelevad suvesõjas osalenud mehed.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Andesta, Andrei

Alternatiivpealkiri Filmiarhiivis: Andesta Andrei

1990 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Raivo Suviste

Raivo Suviste portreefilm Nobeli rahupreemia laureaadist, akadeemik Andrei Sahharovist.

Andrei Sahharov (21.05.1921–14.12.1989) oli Vene tuumafüüsik ja ühiskonnategelane, dissident. Ta osales alates 1948. aastast vesinikupommi ja 1961. aastal lõhatud 50-megatonnise Tsaar-pommi väljatöötamises. 1950. aastate lõpus hakkas ta muretsema oma töö tagajärgede pärast ja püüdis tõkestada võidurelvastumist, kirjutades pöördumisi Nõukogude Liidu juhtkonnale. 1980. aastal arreteeriti ta Afganistani sõja vastu protesteerimise tõttu ja saadeti Gorkisse koduaresti, kus ta elas miilitsa järelevalve all 1986. aastani, mil Mihhail Gorbatšov ta vabastada lasi. Filmis annab Andrei Sahharov intervjuu üheksateist päeva enne oma surma. Teda meenutab Venemaa tuntuimaid inimõiguslasi, Sahharovi lesk Jelena Bonner.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Betti Alveriga

1990 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Peep Puks

Peep Puksi meenutuslik portreefilm eesti luuletajast, kirjanikust ja tõlkijast Betti Alverist.

Meenutuslik portreefilm luulerühmitusse Arbujad kuulunud Betti Alverist (23.11.1906 –19.06.1989) on sündinud kohe pärast luuletaja lahkumist. Veel seisab puutumata tema viimane eluase, veel on värsked temaga kokku puutunud inimeste mälestused. Poetessi meenutavad paljud teda tundnud inimesed: lähedased, sõbrad ja kolleegid.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Džässi ja bluusi päevad Tallinnas

Eesti Kroonika nr 21 (1465), november 1990

1990 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör: Renita Lintrop, Hannes Lintrop

Tallinnas toimub kolmepäevane džässifestival kuulsate muusikute osavõtul.
- Voogedastus
- Voogedastus
Eesti mees sõdades

1990 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Leo Ilves

Film viimastest sõdadest ja Eesti meestest, kes võitlesid nii ühel kui teisel pool rindejoont.

Film on Eesti meestest sõdades. Minevikumälestusi pajatavad Theodor Andersson, Aldur Saar, Aleksander Vutt, Oskar Uluots, Vambola Tammiksaar, Johannes Tammiksaar, August Helistvee, Harry Rent, Raul Kuutma jt. Filmis on kasutatud palju kroonikakaadreid ning vanu fotosid.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kaugete aegade lugu

1990 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Tõnis Kask, Kaarel Siniveer

Saksa sõdurist, kes varjas end sõjajärgsel ajal Eesti peres

Lugu Kuramaal vangilangenud saksa sõdurist, kes varjas end pärastsõjajärgsel ajal Eesti peres. 1945. aastal võeti vangi saksa armee sõdur Ervin Schuhler, kes põgenes Lilleküla sõjaväelaagrist naiivses lootuses koju Saksamaale jõuda. 1946. aastal jõudis ta pärast pikki ekslemisi metsatallu, mis sai ta varjupaigaks üheteistkümneks aastaks. Teda varjas Ella Kuusik.
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis
Randlased

1990 | Dokumentaalfilmid, Muud liigitused, Tellimusfilm | Režissöör: Toivo Kusmin

Toivo Kusmini film randlastest ja seitsmekümne aasta jooksul Eesti rannakülades toimunud muutustest.

Randlased ja Eesti rannaküla on seitsmekümne aasta jooksul elanud läbi traagilisi muutusi, millest film räägibki. Vabast randlasest tehti 1940ndatel kalurikolhoosi liige. Meri tarastati. Rannakülad tühjenesid. Jäädvustatud on 1990ndate üleminekuaeg, mil kalurikolhoosid lagunesid ning tekkisid kooperatiivid ja ühistud.
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
...
8
9
10
11
12
13
14
...
Järgmine
»