Otsingutulemused

Joonisfilm räägib inimeste ja muude elusolendite suhete kaudu, et elu võib olla kohati mitmekesisem ja ootamatum, kui see esmapilgul näib. Indiviidil on õigus valida oma tee keerulises maailmas.

Üksikul saarel keset kurbuse merd kulgeb elu oma igapäevast rada pidi. Läbipõlenud viiulikunstnik sooritab halenaljakat etteastet oma tantsijannast naisega. Ja siis astub ühekäeline toolmees oma esimesed sammud… inimlikuma tuleviku poole.

Lühifilmi sündmustik areneb Kaug-Põhjas, viieminutilise linaloo teljeks on Kaukaasia päritolu inimeste kombe kohaselt toimuv ettevalmistus lambatapuks ja verise rituaali läbiviimine, mis rafineeritud eurooplastele võib mõjuda küllalt vastuvõetamatu ja võikana, kuid siiski huvipakkuva ja ka hoiatava materjalina, sest sama, mis juhtub lambaga, võib juhtuda ka inimesega.

Kõrbeks kuivanud mere liivaluidetel elavad puujalgne meremees ja näkineid, kes on täiesti sõltuv meremehest, kes kannab talle päevast päeva eluks vajalikku vett. Meremehe ja näkineiu rutiinsesse ellu ilmub flööti mängiv kentaur. Kentauri ja näkineiu vahel tekib armastus. Puujalgne meremees otsustab hävitada uustulnuka, kuid koos kentauriga hävitab ta oma senise ülemvõimu näkineiu üle ning muutub viimasest täiesti sõltuvaks. Selle kolmikdraamaga tegelased ei ole üheselt head ega halvad. Tegelased, kes igatsevad suuri muutusi, takerduvad nende saabudes alati oma minevikku. Hirm tuleviku ees muudab tegelased naeruväärseks, kuid samas ka inimlikuks.

Lugu vaikivast Poisist, kes saadetakse saar-polügoonile endise koloniaalmisjonäri Jakubi juurde ravile. Jakub on saarel ainuke tsiviilelanik, kes peab öiste pommirünnakute ajal vaatlusi tegema ja tulemused telefoni teel staapi raporteerima. Vaatlustorn asub varemeis kiriku tornis, mille Jakub on kohandanud silo tegemiseks. Misjonär - vana hobune - sõtkub tornis silo, koori all kirikus on mesitarud, koori peal orel, mille taga Jakub koraale laulab ja Poiss lõõtsa tallab. Kodus, vanas lennukiangaaris tõlgib Jakub Vergiliuse "Georgicat" ladina keelest suahiili keelde, et siis see raamat ükskord Aafrikasse masaide juurde toimetada. "Ja siis tuleb rõem... Ja rahu... Ja rikkus tuleb ka..." Sulev Keedus, filmi režissöör

Ulgumerel elab üksildane jalutu kalur. Ei tea kust ilmub suure elaja moodi laev. Veidrad käteta tüübid tantsivad laevas reibast tantsu ümber suure rituaalse emakuju. Kaluri ja laeva kohtumine lõpeb tüliga, mees virutab laevakeresse ahingu. Laev upub, enne jõuab suur rituaalne ema sünnitada värdja. Värdjas ja kalur leiavad teineteise, hukkuvad ja taassünnivad koos.

“Primavera“ on kolmemõõtmeline, niinimetatud teleskoopsüsteemis töötavate nukkudega tehtud koguperefilm, mis püüab visuaalselt tinglike kujundite abil edasi anda looduse mitmekesisust, toitumisahelat ja erinevate elusorganismide paljunemisvariante. Kogu elu mitmekesisus on nähtud läbi liblikavastse silmade.

Olev ühtsus näib ebaühtsena vaatepunkti multiplitseerides.

Totalitaarne kommunismieelne sotsialism. Tantsiva müüriladuja sünnitatud „man”, kellel on kõik eeldused olla „Humanoid”, muutub ühiskonna toimel „Humachinoidiks”. Selle omadusega tuleb ta toime ka tarbimis- ja kulutamisühiskonnas, võibolla isegi muudes maailmakõiksustes.

Sürrealistlik nägemus lapsemaailmast. Vanematel ei jätku tütre jaoks aega, vanaisa on aga igale asjale kriidiga kindla koha põrandale maha märkinud. See on mehaaniliste kordumiste maailm, monotoonne ja arengupotentsiaalita. Tüdruk joonistab selle asemele oma kriipsujukude maailma, kus leiab lõpuks tõelise ja loomuliku lapsepõlve.