Otsingutulemused

Endine ooperitäht on saatuse tahtel sunnitud töötama kaubanduskeskuse lastenurgas poroloonkostüümis Krokodillina. Lapsed on julmad, nad ei jäta ühtegi võimalust kasutamata, et krokodillikostüümis mehele tema koht kätte näidata. Elu tundub endisele esitenorile rõõmutu, isegi tülgastav, kuni ühel päeval astub tema ellu saatuslik naine ja... krokodill.

Miriam ei luba kanal palli tuppa tuua. Kana siiski toob ja tahab, et temaga toas palli mängitaks. Ta näppab isegi telekapuldi, et Miriam ja väikevend ei saaks telekat vaadata. Pulti taga ajades lõhub väikevend kogemata isa-ema pulmapildi. Ja on ise väga õnnetu ja hirmul. Vanemate koju jõudes võtab Miriam selle patu enda peale. Miriam pannakse nurka. Seda väikevenna süda ei talu ja ta tunnistab oma teo üles. Kui selgub, et tagaajamise käigus on ka telekapult lõhutud, tuleb kanal lõpuks möönda, et tegelikult oli tema kõige kurja juurikas.

Temake, varahommikune saabuja, ja Tema, varajane töölemineja, kohtuvad vaid lahkumissuudluseks. Vihma sajab. Suur laev upub aeglaselt, kuid kindlalt. Mehed teevad oma tööd, sellist tööd, kus kiirustamisel ei ole kohta ja eksitakse vaid kord. Sellises elus on viimane sigaret osa katkematust ahelast. Temake, öine hambaarst, jääb magama ja näeb und, et ta ei jää magama. Vihma sajab. Õhtune lahkumissuudlus läheneb.

Hundi ja inimeste vaheline telekommunikatsioon viib olukorrani, kus gravitatsiooniseadused muutuvad tundmatuseni. Meedia kontrollib maailma, meediat omakorda juhib ja manipuleerib hunt.

Raamatud haaravad ühel ööl võimu ja hävitavad ära kõik arvutid ning mobiiltelefonid. Hirmust mässama hakanud kirjandusväljaannete ees vannuvad inimesed raamatutele truudust ja hakkavad neid taas lugema. Kuid sellest on raamatutele vähe. Nad tahavad, et inimesed ka räägiks raamatutega, nii nagu inimesed rääkisid mobiiltelefonidega. Dialoogist inimeste ja raamatute vahel koorub välja tõsiasi, et inimesed on raamatutest kaugenenud. Seega märgisüsteemi viidud informatsioon ei pruugi tihtilugu enam avaneda ja on kohati lausa vastupidine algsele ideele.

Dramaatiline lugu armastusest, lukus ustest, näotust vargast, haavatud kurest, kadunud laptopist ning õdedest O’Keydest, kes on virtuaalsed prostituudid... Filmis ei ole Gabriella Ferrit, kuid on peaaegu happy end.

Tänapäeva reality-ühiskonda pilav animafilm võiks olla meie lähituleviku kunstiline käsitlus. Meedia mängib üha suuremat rolli ühiskondliku elu korraldamises. Üha täpsemaid tulemusi saadaks arvamusuuringutes. Üha kiiremini suudavad ülisuured kompaniid laia tarbijaskonna soovidele vastu tulla ja ennast selle järgi muuta. Tulemuseks on labane ja jõhker "moodne maailm".

Priit Tenderi ja helilooja Märt-Matis Lille koostöös sündinud animatsioon, kus film kasvab välja muusikast, mida esitab NYYD Ensemble.

Kari sõjas räsida saanud ja näljaseid rotte püüab mürsulehtrisse aheldatud ning surmavalt haavatud noorsõdurilt saada vastust küsimusele, kes on Lili Marleen. On see mälestuspilt esimesest armastusest või esimesest vahekorrast oma igapäevast leiba teeniva prostituudiga. Lili Marleen pole vaid kauge kangelanna laulust, igal sõdurpoisil on oma Lili, olgu see tema esimene kooliaegne armastus või pelgalt ettekujutelm. Ent alati, mis ka ei juhtuks, ootab ta oma sõdurit kasarmu ees laterna all.

Miriam leiab vanad fotod. Elab nendesse niivõrd sisse, et ka kogu praegune elamine hakkab paistma mustvalgena. Ka väikevenna ja kana maailm muutub mustvalgeks. Selline maailm teeb nad kurvaks. Õnneks on olemas vikerkaar, kust kana toob tuppa värvid. Üheskoos värvitakse kogu elamine taas endiseks. Ema-isa saabudes tundubki, et kõik see oli ainult fantaasia. Aga kas ikka oli?