Otsingutulemused

Natura 2000 on Euroopa Liidu looduskaitse võrgustik, mille moodustavad linnu- ja loodushoiualad. Eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Euroopa Liidu liikmesmaana peab Eesti korraldama Natura 2000 aladel loodusväärtuste säilimise. Tutvustatakse Lääne-Eestis käivitunud Eesti Natura 2000 pilootprojekti raames sellele piirkonnale omaseid elupaigatüüpe. Keskkonnaministeerium on tellinud filmi õppematerjalina Eestimaa koolidele ja keskkonnakaitse asutustele.

Kui kaksteist Muhu kalurit ühel 1996. aasta kevadhommikul merele läksid, ei osanud nad aimatagi, milliseid üllatusi ja sekeldusi see päev neile toob. Merelt tuldi tagasi suurima kalaga, mis kunagi Eesti vetest püütud. Võrku jäi ligi kolme meetri pikkune ja 135 kilo kaaluv atlandi tuur, maailma kümne haruldasema hulka kuuluv kala. Ent kalapüügi eeskirjad ei luba seda kala püüda. Kuidas oleksid pidanud kalurid toimima? Kas merre tagasi laskma? Nende probleemide üle arutavad ministrid, teadlased, kalakaitsjad ja kalurid. Kala ise aga söödi koos 28 kilo kaaviariga pidulikult ära. Järele jäid vaid legend ja topis muuseumis.

Pärast ema surma satub murdeealine Juulius kasvandikuks elutarga kaluri Kipri Taavi tallu. Ta näeb lähedalt rannakalurite tööd ja eluolu, elab läbi oma esimese armastuse ja saab aimu vanema põlvkonna keerulistest suhetest. Rannakülast tormisele elumerele lahkudes pole ta päriselt maha matnud lootust säilitada oma armastus ja leida tagasitee kodusadamasse.

Ilusal suvepäeval veereb ühe Muhumaa rahuliku talu õuele väike „maanteemuhk“ ehk nõuka-aegne zapakas, millest ilmub välja kummaline seltskond: võimukas proua, tema käpa all olev kiitsakas abikaasa ja salapärane punapäine kaunitar. Nad teatavad, et tulid tallu puhkust veetma. Rahulikust puhkusest kujuneb nii pealinnast tulnud suvitajate kui ka neid võõrustavate muhulaste jaoks meeletu sündmuste virvarr. Kapriise ja kuraasi täis Tallinnast pärit proua keerab taluelu pea peale. Nappidesse suveöödesse mahuvad veel kosjad, vastastikune rammukatsumine, angerjad lakas ja palju muud.

Taas ollakse külas Kirovi nimelises kalurikolhoosis, viis aastat hiljem pärast dokumentaalfilmi "Vitaalsus" valmimist. Siinsed inimesed teadsid juba viis aastat tagasi, mida nad tahavad ja said selle, mida ihaldasid. Nende kurss oli selge. Milline on see nüüd? Kolhoosirahvast küsitleb filmi autor Rein Karemäe.

Esitletakse Nõukogude Eesti saavutusi erinevates majandusharudes ja teaduses, hariduses ja kultuuris. Ajastu elulaad avaneb läbi eesrindlike tööinimeste portreede ja ühe tubli suurpere kaudu. Filmi katab venekeelne diktoritekst.

Eesti NSV-d tutvustav venekeelne film. Tutvustatakse Eestimaa loodust, tööstust, põllumajandust, laulupidude traditsiooni, merendust, kergetööstust jpm.

Võiks olla lausa kohustuslik vaatamine kõigile, keda huvitab filmivallas eksperimenteerimine. Poole tunni kestel on vaataja ees raugematu elaan. Noor mees tormab mööda linna ja teeb maksimaalse innuga kõike võimalikku, elab maksimaalselt. See on katse suruda kogu elu ja tegevus ühte päeva. Mees sekkub absoluutselt kõikjale, justkui tahaks sooritada kõiki võimalikke tegusid, groteskselt ja absurdselt. 1971. aastal valminud filmi võlu ja värskus seisneb suuresti just teadlikus, pooltoores lõpetamatuses, mistõttu see määrati hävitamisele, ent filmitegijatel õnnestus see säilitada ja film taastati 1991.

Meri – võimas looduse jõud ja rikkus, mida inimene läbi aegade ületada ning alistada on püüdnud. Suhtudes austuse ja armastusega mere vastu, kingib meri meile küllusliku toidulaua, meeleolukad rannamõnud ja kaunid elamused päikeseloojangutega peale selle. Teksti loeb Tõnu Aav.

Väikesel Viirelaiu saarel elab kaks uhket kalurisuguvõsa, kelle perekonnapeade vahel valitseb ammune vimm. Meeste isepäisus ja allumatus Saksa okupantidele viib dramaatiliste sündmusteni, kus ellujäämine on halvem kui surm. Paindumatu loomuga Laas Lautrikivi kogeb, et kogukonna põlu alt pole võimalik pääseda, jääb ainult otsustada, kuidas end lunastada.