Otsingutulemused

1974. aastal kutsus Nõukogude Liidu kommunistliku partei peasekretär Leonid Brežnev üles noori looma Siberisse viie aastaga 3500 kilomeetri pikkuse, 200 raudteejaama ja linnaga Baikali-Amuuri magistraalraudtee (BAM), et võtta kasutusele selle piirkonna tohutuid maavarasid. Kümned tuhanded idee teostumisse uskuvad noored, nende seas ka eestlased, läksid Siberisse tööle. Raudteed hakati ehitama kahest otsast, tippsündmuseks pidi saama mõlema poole brigadiride kohtumine. Brežnev suri 1982 ja BAM polnud kaugeltki valmis. Täies ulatuses valmis raudtee erarahastajate abiga alles kakskümmend aastat hiljem. Film räägib kuulsatest BAM-i veteranidest, kes uskusid ehitavat tulevikku omaenda kätega. Tänastes karmides oludes otsivad nad võimalusi inimliku elustandardi säilitamiseks, kuigi muu maailm nad ...

Pealtnäha on elu Eesti vabariigis rahulik, kuid vana rindehunt kindral Põdder aimab halba. Tallinn kubiseb konspiratiivkortereist ja piiri taha on kogunemas mässulisi. Märulidraama 1924. aasta 1. detsembri kommunistlikust riigipöördekatsest ning verise öö sündmustest, kus kaalul on noore vabariigi ja noore abielupaari saatus.

17-aastane Rass liigub seltskonnas, kus alkohol, uimastid, purunenud perekonnad ja poolelijäänud koolid on rutiin. Rass on kindel, et tema rabeleb sellest välja, kuigi loota on tal ainult endale – ema on surnud, isa võõraks jäänud, tüdruksõber Säde töötu. Rass aga on armastuse, truuduse ja usaldatavuse nimel valmis ka kriminaalsel teel raha hankima. Kui ta oma sulist äripartnerile suure summa võlgu jääb, tundub narkoärikas Olari pakkumine väljapääsuna. Ent esimesele viieteistkümnele annusele järgneb juba palju suurema koguse müümise nõue, mis paiskab Rassi, ta poolvenna Mõssa ja sõbra Janari otseteed allmaailma julma tegelikkusse.

Kui neiuohtu Taarka oma sõpra Vassot konna ja kuningapoja mängus suudleb, on tema saatus juba pöördunud - isa on kõrtsis maha mänginud perekonna vara ja tütre hõbeehted. Taarka sõbrannad kiidavad küll ta lauluandi hõbedast kallimaks, kuid Vassol ei lubata teda kosida, et võõrast verd minia vaesust majja ei tooks. Kui Taarka kaksikud ilmale toob, pole Vassot kuskil. Üksinda lapsi toites, kattes ja mattes saab hüljatud tüdrukust isepäine naine, kes elab oma reeglite järgi, lauluema, kelle kuulsus kõlab üle kogu Setomaa ja jõuab üle Eesti piiridegi - ja kes kodukülas jääb surmani võõraks ja väljaarvatuks.

Filmi kangelasteks on vene kunstniku Ivan Šiškini kultusmaalilt “Hommik männimetsas” pärit kolm karupoega. Kaotanud kunstnikust ema, satuvad vennakesed Henry, Vincent ja August kõigi loojate unelmatelinna Pariisi. Kõik katsed kunstnikena elatist teenida karupoegadel ebaõnnestuvad. Nende impressionistlikud “soperdused” ei leia tunnustust. Maskeerituna tsirkuselõvideks, seiklevad karupojad tagasi Venemaale, et üles leida karuema pärandus.

Lugu Lõuna-Eesti traditsionaalsest nõidusest - kaetamisest, mille peamiseks põhjuseks arvatakse kadedust. Kadestaja kuri silm on aga ohuks ka tänases külaelus. Filmi võttegrupp läheb Võrumaale Luutsniku külla asja uurima. Põnevate ja salapäraste lugude kaudu jõutakse kaetajale järjest lähemale. Kaetamine on üks väga keeruline enesekaitse ja teise inimese mõjutamise vorm. Kui palju kuri silm kellelegi mõjub, oleneb inimese enda mõtte- ja sisendusväest.

Kolm noormeest, kes sündisid Nõukogude Liidus perestroika esimesel aastal ja saavad täisealiseks ajal, mil iseseisvas Eestis toimub Euroopa Liiduga ühinemise referendum, tähistavad oma kaheksateistkümnendat sünnipäeva. Kolm väga erinevat pidu annavad aimu, milline on nende stardiplatvorm ellu.

Luutsniku külas Haanjamaal elab mees nimega Heino Hunt. Elab üksi keset laant, iidse Liivimaa südames, libahuntide kodumaal. Luutsniku küla inimesed on endiselt libahundiusku, nad hoiatavad külasse sattunud võõraid Heinoga kaupa ja koostööd tegemast, sest tal olevat vigurid sees. Temaga seostatakse nii mitmeidki mõistatuslikke kriminaalseid juhtumeid. Mõned suhtuvad Heinosse vaenulikult, mõned kartlikult, mõne jaoks on ta lihtsalt naaber. Ühte teatakse Luutsniku külas kindlalt – Heino käivat libahundiks. Heino ise, kaval helk silmanurgas, ei kinnita asjalugu ega lükka ka ümber.

"Rebasenaine" pôhineb mapuche-indiaanlaste samanimelisel muinaslool. See on lugu rebasest, kes läheb taevasse oma onule külla, kuid ta heidetakse sealt armutult alla. Film tervikuna peaks mahtuma žanriliselt määratluselt komöödia alla ning on môeldud eelkôige teismelistele.

Vaesunud külaelanikud on langenud väljapressimise ohvriks. Põlluharija otsustab asuda võitlusesse oma õiguste eest. Mees muretseb hangeldajalt relva, kogub külameestega viinapudelist julgust ja koos minnakse väljapressijat tapma. Kui surnud kurikaelalt mask eest rebitakse, selgub üllatav tõde.