Otsingutulemused

Peeter Tooming – fotograaf, operaator, režissöör ja publitsist on elanud ja elab väga intensiivset loovelu vaatamata sellele, et Damoklese mõõk riputati ta pea kohale. Elab tahtest ja mehisusest. Ta on inimene, kes seisab väravatel, inimene, kes on kaugemal kui meie. Kes seisab vastamisi Tundmatu ja iseendaga. Ta on meie keskel ja samas juba poolel Jõel. On veel lootust, et ta tuleb tagasi, kuid mitte kunagi endisena. Ta on näinud maailma ja tema väärtusi veidi teisest perspektiivist. Ta on näinud iseennast ja oma loomingut veidi teise pilguga. Toominga mälestusele pühendatud film räägib tema võitlusest – heitlusest ravimatu haigusega viimasel eluaastal ...

Clemetist on saanud laevakapten, keda külakogukond hindab kui haritud ja maailma näinud meest ning suure pere isa. Mõis püüab talurahvale aina suuremaid koormisi panna ja vabad talupojad kaitsevad oma õigusi. Clemet ja pastor Kroll seisavad nende eest parun von Ungern-Sternbergi juures, kes seepeale otsustab rannarootslaste priiusekirjad iga hinna eest kätte saada. Ähvardused ja äraostmiskatsed lõpevad Skalluse sulase Jacobi hukkumisega mõisamehe käe läbi. See sunnib rannarootslasi ette võtma ränkraske kohtutee õigluse jaluleseadmiseks.

Keskeale lähenevad heal järjel abielupaarid Pille ja Tõnu ning Silva ja Hubert on jõudnud äratundmisele, et nendega ei ole kõik korras. Mis nimelt, see peab selguma kuulsa ravitseja Niguli juures Võrumaal. Nad asuvad teele läbi suvise Eesti, võttes seltsi ka Helena, kes on paremini kursis esoteeriliste tarkustega. Teel hoiatatakse neid, et Niguliga pole kõik nii lihtne, et lähed longates sinna ja tuled tantsides tagasi, kuid üllatust, mis neil sihile jõudes ees seisab, ei oska keegi oodata.

Eesti kirjandusklassiku Juhan Smuuli näidendi ,,Lea” alusel valminud filmi tegevus toimub 1941. aasta suvest talveni Saaremaa rannakülas. Saaremaa rannakülas kinnitab kanda nõukogude võim. Kaunis ja elurõõmus neiu Lea on tulvil õnnelootusi. Ootamatult seisab ta aga ummikseisus, millest leiab pääsu jumala poole pöördumises. Sõda ja Saksa okupatsioon toob kaasa ärevad ajad. Lea, kes arvab end olevat leidnud hingerahu, seisab taas valikute ees. Alanud sõja ärevatel aegadel tuleb valida, kelle poole hoida ja mida uskuda.

Inimesena maa peale minnes on Vanapagan kindel, et töö ja allaheitlikkuse läbi on sealses elus võimalik õndsaks saada. Tema naabrimees Kaval-Ants peab seda veidruseks, mis tema isiklikke plaane siiski ei takista. Antsu abi ja nõu Põrgupõhja elu korraldamisel läheb Jürkale, tema naisele Juulale ja nende lastele väga kalliks maksma, kuid Jürkal jätkub pikka meelt ja usku oma eesmärgi saavutamisse - kuni päevani, kus Ants leiab, et enam pole tal Jürkast mingit kasu.

Eesti Evangeelse Luterliku kiriku piiblitõlke komisjon moodustati 1955. aasta 21. märtsil, esimene kokkutulek toimub Stockholmi vanalinnas 20.-23. augustil 1956 Eesti Komitee ruumides Skräddargränd 2B. Eesti piiblikomitee esimees Richard Koolmeister joob kohvi oma kodus. Piiskop Johan Kõpp poseerib kaamerasse, piiskop Johannes Oskar Lauri seisab Rootsi parlamendihoone ees. Piiblitõlke komisjoni liikmed väljuvad Eesti Komitee hoonest: Johannes Lauri, Jakob Aunver, Ervin Roos, Johannes Aavik, Toomas Põld. Gustav Adolfi turg Stockholmis, vasakul Kungliga Operan maja. Kaadris Richard Koolmeister ja piiskop Lauri prouaga. Koosolek Västeråsis 19.-20. veebruaril 1957 Koolmeistrite kodus. Endel Kõpp nende kodus raamatute taga.