Otsingutulemused

Mis mees see on, kes on läbi ja lõhki kunstnik, kes üllatab iga kord, kui ta millegagi lagedale tuleb, kelle tööd on rõõmsad ja humoorikad, ent kes oskab ka peene irooniaga kraapida kodanike ilu-, au- ja õiglustundel? Et tal on rahvusvahelist haaret, selgus Veneetsia biennaalil - gondoljeerid muutsid oma tavateekonda, et sõita läbi Jüri skulptuuri alt, mis väljakutsuvalt mitmemõtteliselt sirutus üle paljunäinud linna kanali. Sõprade hinnangul on Jüri veidi lapsemeelne, musta huumorit armastav parandamatu optimist.

Peteri tuleb tagasi vanematekoju, et paluda vend Jakobilt abi oma võlgade likvideerimiseks. Vend keeldub, sest selleks tuleks maha müüa vanaisa mets. Nii põrkuvad kaks maailma — küla ja linn, väljasurev ja pulbitsev. Loo arenedes vahetavad vennad mõneski mõttes pooled, hindavad oma senise elu ümber. Peter jääb maale ja Jakobi otsustab linna minna. Elu tänases Eestis, kus maaelu kaob: poed, bussiliinid, koolid pannakse kinni, inimesed peavad linnadesse või vallakeskustesse kolima. On metsaküla ja koolimaja, kodu ja lapsepõlv. On viis õnne otsivat inimest. On õnn. Alati seal, kuhu viimasena vaatad.

Kes meist oskaks käsitööna savist nõusi valmistada? Kuumus on selle töö hädavajalik abiline. Profesionaalne savimeister ei löö risti ette ka keerukamate savikujude loomisel.

Üksildase talu õuele sattunud võõras mees peetakse kinni. Kui võõras on kurja kavatsenud, siis tuleks ehk ise kohut mõista. Aga kui võõras on süütu?

Eestis 76st avalikustamist kartvast lotomiljonärist on ainsatena vaid Urve ja Rudolf nõus rääkima oma elust ja lotovõidust. Õnneks pole nad kadedust kogema pidanud, neid on suurvõidu puhul hoopis õnnitletud. Urve on algaja lotomängija, kes ostis pileti tugeva sisetunde ajel: miski justnagu sundis piletit ostma. Võit, 8,6 miljonit krooni, kinkis liinitöölisest Urvele ja tema perele uue elu. Rudolf seevastu on lotot mänginud aastaid ja lõpuks tuli suur võit ka temale: Viking loto kohalik jackpot 727 000 krooni. See oli eluaeg rasket tööd teinud maamehe jaoks suur summa. Urve ja Rudolf räägivad, millele on oma võiduraha kulutanud.

Andekas, kuid alkoholi tõttu tippvormi kaotanud näitleja Jan Uuspõld otsustab lõpetada teleklouni mängimise ning võtta vastu tõsise rolli Vanemuise teatris. Tartu-sõidust saab aga tavatu, kohati liialdustesse kalduv teekond läbi tänapäeva Eesti elu ja mentaliteeti esindavate inimloomuste, mõttemallide ja hoiakute. Väljamõeldud tegelaste kõrval astub filmis üles palju Eestis üldtuntud inimesi iseenda, teiste kuulsuste või näitlejate esituses. Peaosalise filmisaatus on inspireeritud tema reaalsest elukäigust. See on must komöödia, mis kätkeb põhjamaiselt nukrat eksistentsialistlikku draamat.

Põlisest Missomaa suguvõsast pärit Nopri talu peremees Tiit Niilo paneb püsti oma talumeierei, püüab päästa kohalikku kooli hääbumisest ja loodab metsaküla asjad kuuldavaks teha ka Toompeal. Peres kasvab viis last – elujõuline peretalu annab tulevikulootusi. Mees rabab mitme eest. Ikka selleks, et talu kestaks, elu maal jätkuks ja Niilode suguvõsa esivanemad võiksid rahul olla. Kokku saavad tänase Eesti maaelu võlu ja valu.

Kunstimetseeni kalduvustega Leigo talu peremehe Tõnu Tamme tegevust kauni järvemaastiku kujundamisel ja 2001. aasta suvekontserdite ettevalmistamisel on jälgitud ligi kahe aasta jooksul. Lakooniline, nappide detailidega loodud portree väliselt lihtsakoelisest ettevõtjast, kes teostab oma mastaapseid visioone paari mehe ja ekskavaatori jõul, ise täie jõuga kaasa rassides. Tamme unistus on viia kokku loodus ja muusika. Mehe eestlaslik jonn ja püsivus viib sihile. 2001. aasta suvekontserdid panid alguse suurejooneliste unistuste täitumisele: juba mõne aastaga kujunes Leigost hinnatud suvine kontserdi- ja teatrietenduste toimumispaik.

Herodeste suguvõsale kuulunud talust Käru vallas sai 1940. aastal Lungu sovhoos. 50. aastate lõpul käivitunud kampaania ajal saadeti siia välja sadu Tallinna elanikke, kes "ei vastanud sotsialistliku ühiselu reeglitele". Tänaseks ei ela neist Lungus küll enam kedagi, kuid see ega ka sovhoosi kadumine ei toonud külaelanikele kergendust. Käru vallavanemale Jaak Herodesele tagastati ta esivanemate talu, kuid seda taastada ja külale elu sisse puhuda polegi nii lihtne ja olud on teised.

Tragikoomilise alatooniga dokumentaalfilm XXIII laulupeo tule teekonnast 1999. aastal Tartust läbi Kesk-Eesti, Ida- ja Lääne-Virumaa Tallinna. Sündmus ise on omamoodi veider, kuid suurejooneline. Rongkäigus liiguvad hobuvankrid ja bussid, rekkad tagavarahobustega, kiirabi ja politsei. Osalejaid on saja ringis, nende hulgas laulumehed, reporterid ja televisioon. Tulevanker läbib ligi neljakümmet küla ja linna. Jälgitakse mitte ainult sündmust, vaid ka seda tahku meie elust, mis jääb peateedest kõrvale. Kümme päeva kestva teekonna jooksul saab vaataja hea läbilõike Eesti maaelust ja inimestest 20. sajandi viimasel suvel.