Tallinnfilm AS
Film uurib arhiivimaterjalide ja osaliste meenutuste kaudu August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" ainetel 1983. aastal loodud mängufilmi "Nipernaadi" valmimise lugu. Näha saab ka värvikaid katkendeid mängufilmist.
Arvo Iho lavastatud romantiline draama Nikolai Baturini samanimelise romaani ainetel räägib noore jahimehe Niika kütielust, armastuse ja iseenese kaotamisest ja leidmisest Siberi taigas.
Lühimängufilm "Teenijanna" on mõtlik novelli ainetel tehtud autorifilm, mis annab edasi esimese Eesti Vabariigi atmosfääri.
Eesti Vabariigi okupeerimisest Nõukogude Liidu poolt aastatel 1939 – 1940.
Film on ühe väikese poisi elust pärastsõjajärgses eestimaa alevikus.
Toivo Elme vaatemängulises muusikafilmis, mille rõhuasetus on Tartu muusikapäevadel, teeb kaasa 1980ndate eesti popmuusikute paremik.
Arvo Valtoni novelli "Mustamäe armastus" ainetel valminud lühifilm on Tõnu Virve režissööridebüüt. Nii üksikuid ja inimlikust soojusest ilma jäetud karaktereid ja nii hirmutavalt standardiseeritud arhitektuurset keskkonda nagu selles filmis, mujal juba naljalt ei näe.
Arvo Iho esimene režissöörina tehtud mängufilm analüüsib naise, mehe ja looduse suhteid antiiktragöödia vaimus.
Kaadreid vene proosakirjaniku Anastassia Tsvetajeva suvitamisest Käsmu rannakülas.
Kaljo Kiisk ja Lisl Lindau Viljandi teatris "Ugala" lavastatud D.L. Coburni Džinnimängus.
Kirjanik Ain Kaalepi 60. juubelisünnipäev.
Aisopose valmide põhjal loodud neljast süžeest koosnev lastefilm, mille peategelaseks on kaval rebane.
Peeter Simmi ekraniseering Mats Traadi romaanist "Puud olid, puud olid hellad velled" jutustab ootamatult peremeheks saanud noorukese Hinnu saatusest 19. sajandil Liivimaa kubermangus, teoorjuse ajal.
Ago-Endrik Kerge ekraniseering ungari helilooja Pàl Àbrahàmi samanimelisest operetist, mille tegevus toimub 1920-30ndate svingivas Prantsusmaa kõrgseltskonnas.
Dokumentaalfilm alkohoolikutest vanemate psüühika- ja käitumishäiretega laste elust nõiukogudeaegses eriinternaatkoolis.
Tõnis Kase lavastatud draama Ameerika kirjaniku O. Henry novellide motiividel. Üht peategelast mängib noor Urmas Ott.
Priit Pärna animafilm aja kaotanud kassi fantaasiauperpallidest.
Valentin Kuigi filmi aluseks on tõestisündinud lugu kuulsa Eesti maadleja Georg Lurichi elust, nimelt tema auhindade kollektsiooni skandaalne vargus 1910. aasta maadlustšempionaadi ajal Tallinnas.
Aja kulgemine meie elus Mark Soosaare pilgu läbi.
Tallinna sõprussidemed Veneetsia ja Kieliga.
Katrin Lauri režissööridebüüt psühholoogiliselt pingestatud lühimängufilmiga, mis jutustab mehe ja naise lahutusjärgsest kohtumisest koos mõtisklustega perekonna, elu ja olnu üle.
Peeter Urbla muusikalises mängufilmis kõlavad 1970-80ndate popstaaride hitid. Esinevad Magnetic Band ja Gunnar Graps, Muusik Seif ja Tõnis Mägi, Ruja ja Urmas Alender, Rock Hotel ja Ivo Linna, Kontor ja Heino Seljamaa, Doktor Friedrich ja Joel Steinfeldt, Kuldne Trio ja Anne Veski, Vladimir Sapožnin, diskogrupp Eurütmia Tiina Eltsi juhendamisel. Peaosas Els Himma.
Arvo Kruusemendi film August Gailiti samanimelise romaani ainetel viib vaataja saarele, mis elab muistsete kogukondlike tõekspidamiste ja tavade järgi. Filmi visuaalis tõuseb esile Ruhnu kalurite ja hülgeküttide eluolu, kommete ja etnograafia kujutamine ning looduse ja külamaastike maalilisus.
Valentin Kuigi esimene täispikk mängufilm serbia kirjaniku Branislav Nušići samanimelise lühijutu alusel annab meeleoluka satiirilise pildi eelmise sajandi alguse provintsilinna värvikatest tüüpidest ning õhustikust, kus vaatamata päikesepaistele valitseb umbsus ja suletus kõigele uuele.
Peeter Urbla poliitiline detektiivfilm on Rootsi kirjaniku Per Wahlöö samanimelise ulmelise detektiivromaani ekraniseering, mis hoiatab meediakorruptsiooni ühiskondlike tagajärgede eest.
Lugu suurest trikimeistrist, Rohelisest Karust.
Peeter Toominga poeetiline film rahvauskumustest ning vete- ja keskkonnakaitsest.
Raul Tammeti kursusetöö on tehtud NSVL Kinokomitee kaheaastastel kõrgematel stsenaristide ja režissööride kursustel õppimise ajal ja räägib inimese käitumisest surmaga silmitsi seistes.
Draama soome-eesti kirjaniku Aino Kalda samanimelise, ajaloofaktidele toetuva proosaballaadi ainetel kõneleb dogmaatilise usu- ja elukäsituse vastuolust armastuse inimlikkusega.
Veljo Käsperi lavastatud draama neiust, kellele tema elu päästnud arstiga kohtudes avaneb uus vaade elule, surmale ja armastusele.
Virve Aruoja lavastatud komöödia Erni Krusteni jutustuse “Vastsündinu” põhjal räägib sooja huumoriga sellest, kuidas vastsündinu tõrjub tagaplaanile seni majas esimest viiulit mänginud vanaisa.
Võsakuradiks hüütud metsavahil on tabatud kirgiisist punaarmeelasega oma plaan.
Grigori Kromanovi poliitiline põnevik Julian Semjonovi samanimelise romaani põhjal toetub reaalsetele ajaloosündmustele, osalt ka isikutele ja faktidele. Venemaal kultusfilmiks saanud linateoses mängivad vene tippnäitlejad, nagu Aleksandr Kaidanovski, Margarita Terehhova, Nikolai Volkov ja Vladimir Ivašov, kelle kõrval astub üles ka mitu tuntud eesti näitlejat.
Filmirežissöör Valentin Kuigi ja operaator Arvo Iho diplomitöö Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi (VGIK) lõpetamisel. Lugu armeeteenistusest tulnud puhta hingega maapoisist, kes armastab poksi, kuid puutub kokku ebaausa suhtumisega sporti ja sportlastesse.
Noorele vaatajale mõeldud filminovell, mis räägib vajadusest jääda alati kindlaks õigekspeetud seisukohtadele. Tihti on kõige raskemaks sellel teel just iseenda sisemise ebakindluse ja julgusetuse ületamine.
Kontsert-ballettfilmis on jäädvustatud balletiartist Tiit Härmi repertuaari paremik ja tema loomebiograafilisi momente.
Mikk Mikiveri esimene film režissöörina tugineb Voldemar Panso 1962. aasta lavastusele "Inimene ja jumal" Draamateatris Anton Hansen Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" II osa põhjal.
Üleliidulise Kesktelevisiooni tellimusfilmi režissöör on Virve Aruoja. Kontsertfilmis esinevad Estonia ooperisolistid, koor ja balletitrupp.
Kaljo Kiisa film karismaatilisest muusikust ja revolutsionäärist Eduard Sõrmusest viib vaataja Punase Viiuldajana tuntud eestlase jälgedes läbi kahe suure sõja vahelise Euroopa. Film on valminud Tallinnfilmi ja Saksa DV Defa ühistööna.
Nõukogude Liidu televaatajaile tutvustatakse eesti heliloojate uusimat estraadiloomingut populaarsete lauljate esituses.
Kontsertfilm NSVL rahvakunstnik Tiit Kuusiku repertuaari paremikust.
Kaljo Kiisa lavastatud psühholoogiline draama armastusest, abielust ja abielukolmnurgast.
Reklaamfilm jalakäijate liikluseeskirjade rikkumise ohtlikkusest.
Kalju Komissarovi poliitiline põnevik protestimeelsetest noortest 1970-ndate alguse Eestis, kes langevad ideoloogilise diversiooni ohvriks.
Elbert Tuganovi kaasaegne muinasjutt tillukesest aatomipoisist - Aatomikust, kes õpib oma vägevat jõudu inimeste heaks kasutama.
Jõmmid varastavad Aatomiku, et teda kasutada sõja vallapäästmiseks.