matuserongkäik
Seaküla Simson on Eesti skulptor, kel on Afganistani sõjas kogetut võimatu unustada. Ikka ja jälle saab minevik ta kätte. Ka unenägudes. Ainuke võimalus oma deemonitega rinda pista, on nende üle nalja visata.
Vargamäe uus ja järelandmatu peremees peab võitlema raske töö, kiusliku naabri ja omaenda tõekspidamistega, et oma söötis ja vilets maa viljakaks muuta. Ja et tõde ja õigus jumala poolt mahajäetud paigas jalule seada.
Manfred Vainokivi portreteeritav füüsikaõpetaja Mart Kuurme õpetab Aafrikas lastele füüsikat ja astronoomiat.
Kroonikafilm 2008. aasta sündmustest Eesti Vabariigis.
Veiko Õunpuu sümbolistlik grotesk räägib edukast keskikka jõunud mehest, kes kannatab moraaliküsimuste käes. Üks Eesti edukamaid festivalifilme.
Dokumentaalfilm kahest vägivaldsest ööst Tallinna kesklinnas 2007. aasta aprillis pärast nõukogude sõjaväemonumendi teisaldamist Tõnismäel.
Jüri Järveti matused, leinajad Eesti Draamateatri saalis ja Metsakalmistul.
Rao Heidmetsa sürrealistlik nägemus lapsemaailmast, kus vanematel tütre jaoks aega ei jätku.
Totalitarismi anatoomia, sarkastiline tagasivaade süngeimale perioodile Eesti ajaloos käesoleval sajandil.
Heli Speegi dokumentaallugu pastor Harald Meri ja tema koduabilise mõrvaloost aprillis 1990.
Mikk Mikiveri ekraniseering Henrik Ibseni näidendist "Rahva vaenlane" (1882) on lugu arstist, kes pakub kaaskodanikele magusa vale asemel kibedat tõtt ja langeb selle eest üldise viha alla.
Märt Müüri probleemfilm töökatest ja edukatest majandijuhtidest, keda nõukogude süsteem on ülekohtuselt ahistanud, süüdi mõistnud ja karistanud.
Mats Traadi romaani põhjal valminud ajaloolises mängufilmis on kuus "tantsu" kuues ajas - Eesti talu lugu 20. sajandi algusest nõukogude kaasajani.
Kristjan Palusalu olümpiavõit Berliinis 1936 ja matuserongkäik 23. juulil 1987 Tallinnas.
Valentin Kuigi esimene täispikk mängufilm serbia kirjaniku Branislav Nušići samanimelise lühijutu alusel annab meeleoluka satiirilise pildi eelmise sajandi alguse provintsilinna värvikatest tüüpidest ning õhustikust, kus vaatamata päikesepaistele valitseb umbsus ja suletus kõigele uuele.
Filmistuudio Tallinnfilm dokumentaal- ja kroonikafilmide režissööri Ülo Tambeki matused.
Peep Puksi dokumentaalfilm eesti kirjanduse klassikust Anton Hansen Tammsaarest.
Tallinnfilmi 28 aastat juhtinud direktor Nikolai Danilovitši ärasaatmine Tallinnfilmi stuudiost Harju tänaval ja muldasängitamine Siselinna kalmistul 7. detsembril 1977.
Aleksander Ansbergi matusetalitus.
Kolmas osa A. H. Tammsaare elu ja loomingut tutvustavast õppefilmide triloogiast, mis käsitleb kirjaniku elu üliõpilaspõlvest kuni surmani.
Mälestades näitlejat, lavastajat, teatrijuhti ja pedagoogi Ants Lauterit (15.07.1894 - 30.10.1973).
Kaljo Kiisa lavastatud draama Aadu Hindi samanimelise romaanisarja I osa ainetel. Tegevus toimub vahetult enne 1905.aasta revolutsiooni sündmusi ja nende ajal Saaremaal.
Filmimaterjal helilooja ja muusikapedagoog Heino Elleri matusetseremooniast Tallinnas 1970. aasta suvel.
Hüvastijätt Eesti NSV partei- ja riigitegelase Aleksei Müürisepaga, meenutused temast.
Hüvastijätt Johannes Semperi põrmuga Estonia kontserdisaalis, matusetalitus Tallinna Metsakalmistul.
Revolutsioonilise liikumise veterani Oskar Sepre (20.05.1900 - 23.11.1965) matusetalitus Estonia kontserdisaalis ja muldasängitamine Metsakalmistul.
Mais 1964 toimuvad Andrus Saareste matused Uppsala Helga Trefaldigheti kirikus, leinajate seas Artur Mägi, Imant Rebane, Herman Rajamaa, Eerik Uusen.
Poliitik ja diplomaat August Rei matused Stockholmi Vasa kirikus 20. aprillil 1963.
Poliitik ja diplomaat August Rei matused Stockholmi Vasa kirikus 20. aprillil 1963.
Film kirjaniku ja endise ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe August Jakobsoni matustest Metsakalmistul.
Arhiivikaadrid Hans Leberechtist ja kirjaniku matusetalitus.
Helilooja Mihkel Lüdigi matusetalitus.
Võttematerjal partei- ja riigitegelase Boris Kummi matustest 1958. aastal.
Rootsi kuninga Gustaf V matuserongkäik Stockholmi kesklinnas 9. novembril 1950.
Filmilõigud ENSV rahvakunstniku Paul Pinna mälestuseks; Paul Pinna ja Agu Lüüdiku matusetalitus.
Eesti Laskurkorpuse saabumine Tallinna 1945. aastal, ülevaade Eesti majandus- ja kultuurielust.
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe, kirjanik Johannes Vares-Barbaruse (12.01.1890 - 29.11.1946) mälestusteenistus ja matusetalitus.
Temaatiline ringvaade Nõukogude Liidu riigitegelase Mihhail Kalinini mälestuseks.
Hüvastijätt Lydia Koidula põrmuga Estonia teatrihoones, matusetalitus Tallinna Metsakalmistul.
Leinarongkäik läbi Tartu linna ja kirstu muldasängitamine Tähtvere pargis 5. jaanuaril 1941.
Kirjanik Anton Hansen Tammsaare matused.
Ühismatuse leinarongkäik Viljandis 17. novembril 1940 neile, kes jätsid oma elu võitluses kommunismi eest.
Leinarongkäik seltsimees Leetsi sargaga, ärasaatjad kalmistul.
E. Aav laulupeol (arhiivifilm). E. Aava matuserong väljub „Estoniast“. Matusetalitus Metsakalmistul 25. märtsil 1939.
Jakob Liivi matuserongkäik Rakveres 22. jaanuaril 1938. aastal. Matusetalitus kalmistul.
Auvalve kirstu juures ja matusetalitus Metsakalmistul 6. augustil 1936. aastal.
J. Seljamaa kodus ja perekonnaga jalutamas. J. Seljamaa matus Kaarli kalmisul Rahumäel (Tallinn) 20. juunil 1936. aastal.
Õppustest osavõtjate rongkäik. Sõjategevuse imiteerimine (tankirünnak jm). Esmaabi andmine ja "kannatadasaanute" transport.