süütunne
Orenda tähendab nähtamatut jõudu, elu väge , mis peitub kõiges elavas ja elutus: inimestes, tuules ja kivides, lindudes ja loomades. See, kes Orendat teenib ja ülistab, saab tema jõu.
Kuidas leida tee koju, kui kõik sillad on põletatud?
Mehe dialoog jumalaga pärast enda abikaasa surma.
Film püüab uurida, mida tähendab olla vaba - mitte ainult füüsilistest tõketest või ühiskondlikest ootustest, vaid ka mineviku koormatest ja sisemistest deemonitest.
Kodu. Sinu kodu. Sinu ruum. Sinu mälestused. Sinu asjad. Üks silmapilk ja see kõik on kadunud.
Isad õpetavad oma alles lapseohtu pojad puid raiuma. Juhtub õnnetus, misjärel ei taha keegi toimunu eest vastutust võtta.
Õudusomöödia inimese isiklikust arengust.
Film muruniitmisest ning erinevatest maailmavaadetest murule ja loodusele. Film jälgib kahte peret: ühes peres on muruniitmine au sees, teises väga ebapopulaarne tegevus.
Psühholoogiline põnevik armastajatele - salapärased ja üleloomulikud lood.
BFMi 13. lennu üliõpilaste etüüd-film kujutab fiktiivset ülekuulamisstseeni 1940ndatest aastatest.
Otsides oma kohta maailmas, võtab 21-aastane Alissija ette hullumeelse inimeksperimendi.
Elu leiab võimaluse.
Elmo Nüganeni ajalooline sõjadraama eestlaste valikutest Teises maailmasõjas.
Meediaüliõpilase Akio Yuguchi film tema õest ja perekonnast.
Ain Mäeotsa tragikomöödia hasartmängumaailmast põhineb reaalselt aset leidnud sündmustel ja reaalsete inimeste kogemustel ning vaatleb mängu sõltlase vaatepunktist.
Filmiüliõpilasest režissööri ja stsenaristi Vallo Toomla lühimängufilm käsitleb iroonilises võtmes eksistentsiaalseid küsimusi. Keegi pole patuta, igaühes on veidi vanakuradit.
Jaan Toomiku lühimängufilm ängist ja süütundest, mille juured viivad veerandsada aastat tagasi Nõukogude armees sooritatud enesetapuni.
Filmiüliõpilase Heleri Saariku lühimängufilm räägib skisofreeniahaigest poisist, elades temaga koos üht tavalist päeva.
Vallo Kepi kultuurilooline dokumentaalfilm isamaalauliku ja lembelüüriku Henrik Visnapuu viimasest kümnest eluaastast 1941–1951.
Meediaüliõpilase Johannes Arro bakalauerusetöö on film mehest, kellel on armuafäär oma venna naisega.
Kaksikportree Kurkse tragöödia vastandlikest peategelastest – sadamakapten Heino Kreintalist ja leitnant Jaanus Karmist.
Portree maali- ja videokunstnikust Jaan Toomikust aastal 2007, kui ta on jõudnud otsusele hakata tegema mängufilmi.
Kristiina Davidjantsi kriminaalse alatooniga psühholoogiline lühifilm kassetist "Seks ja surm", mis räägib armukolmnurgast täis kirge, ahnust, armastust ja vihkamist.
Moodne suurlinna abielupaar klaarib ühel ööl võõrandunud suhteid, üritades sündsuse piire ületavate provokatsioonidega oma ellu värskust tuua.
Kadri Kõusaare debüütfilm kõneleb võõrandumisest ja tundekülmusest läbi depressiivse nooruki ja tema isa suhete. Mitmetel prestiižikatel festivalidel auhinnatud, suurepärase operaatoritööga film on linastuskeelu all ühe prototüübi eraelu kaitseks.
Marko Raadi teine täispikk mängufilm Peeter Sauteri ja Vaino Vahingu novellide ainetel on intiimne ja valulik vaade inimsuhete tumedatesse sügavikesse.
Rainer Sarneti teine mängufilm on noortedraama, mis räägib kahe väga erineva teismelise tüdruku identiteediotsingutest, sõpruse ja armastuse avastamisest.
Rainer Sarneti esimene täispikk mängufilm August Kitzbergi “Libahundi” lavastamisest Vanemuises läbi 20. sajandi.
Kaks autoavariisse sattunud meest üritavad toime tulla kaotuse, süütunde ja kahetsusega.
Paradoksidega mängiv ja abielusuhetele mõtlema sundiv lühifilm noorelt, dokumentalistikat õppinud Raimo Jõerannalt.
Ervin Õunapuu lühimängufilm süüst, patukahetsusest ja lunastusest.
Olav Neulandi lavastatud eepiline draama Herman Sergo samanimelise romaani ainetel räägib 18. sajandi Hiiumaa rootslaste elust ja võitlusest mõisnikega Rootsi ajal antud eesõiguste kaitseks. Süžee tugineb ajaloolistele isikutele ja sündmustele. Peaosas leedu filminäitleja Juosaz Budraitis.
Grigori Kromanovi viimane, kultusfilmiks tõusnud ulmepõnevik inimeste kohtumisest maavälise tsivilisatsiooniga. Linateose aluseks on vendade Arkadi ja Boriss Strugatski samanimeline ulmeromaan.
Kalju Komissarovi poliitiline põnevik protestimeelsetest noortest 1970-ndate alguse Eestis, kes langevad ideoloogilise diversiooni ohvriks.
Arvo Kruusemendi esimene iseseisev film Oskar Lutsu samanimelise jutustuse ainetel toob vaataja ette juhtumised ühes Eesti kihelkonnakoolis ühe õppeaasta jooksul 19. sajandi lõpul. Lüüriline, lustakas ja helge noorpõlvelugu on valitud läbi aegade parimaks eesti mängufilmiks.
Grigori Kromanovi esimene iseseisev mängufilm põhineb Paul Kuusbergi romaanil "Andres Lapeteuse juhtum” ja režissööri enda sõnul räägib inimese vastutusest, südametunnistusest ja iseendaks jäämisest ka kõige keerukamates oludes.
Paatide ja nende tehniliste dokumentide kontrollimine Emajõel.
Kriitiline pala röövpüüdjatest Pirita jõel ja kohtuprotsess.