Avaleht

Tõnis Kask

Biograafia

  • Telerežissöör ning mängu- ja dokumentaalfilmide lavastaja Tõnis Kask on sündis 2. detsembril 1929 Viljandimaal Tarvastu vallas talupidajate pojana. 1949 lõpetas ta Viljandi 2. Keskkooli, 1953 Moskvas A. Lunatšarski nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi (GITIS) eesti stuudio ning 1962–64 osales täiendõppel sama instituudi kõrgematel kursustel (televisiooniteooria eriala). 1953–57 töötas Kask Tallinna Draamateatri näitlejana, hakates ühtlasi lavastama isetegevusteatrites, millest üks asus vineeri- ja mööblikombinaadi juures. 1957 tuli Tõnis Kask telemajja, esialgu režissööri assistendiks. Mõne aasta pärast oli ta propagandasaadete pearežissöör, 1961. aastast Tallinna Televisioonistuudio (Eesti Televisiooni) pearežissöör  ja kunstiline juht, 1982–84 ETV režissöör-lavastaja, 1984–87 režissöör Tallinnfilmis ning 1987–92 Eesti Telefilmi peatoimetaja, hiljem vabakutseline lavastaja. Esimese olulise töö nii teletöötajaile kui ka televaatajaile tegi ta koos Endel Haasmaaga Moskvas. Nende tõlgitud Vladimir Sappaku raamat "Televisioon ja meie" jõudis huvilisteni 1965. aasta lõpul. Kase ja Haasmaa uudseks ettevõtmiseks oli ka saatesari "Ministri kabinetis" (1965–72). Tõnis Kask oli esimese kodumaise maaelu probleemidele keskendunud teledokumentaaldraama "Mis Koosta peres uudist?" (1965–73, stsenaristid Helgi Oldermaa ja Rein Karemäe) looja. Tema algatatud on kaks revolutsioonilisi ajaloosündmusi ja Eesti iseseisvuse tekkelugu dokumentaalselt käsitlevat telesarja: 25-jaoline "Sünniaasta" (1976–77) ja 10-jaoline "Poliitilised kired" (1978–80). Koos Astrid Reinlaga oli Tõnis Kask populaarse teleseriaali "Õnne 13" idee ja pealkirja kaasautor ning ka sarja esimene režissöör-lavastaja (aastail 1993–2003, kokku 227 jagu).
    Tõnis Kask suri 27. augustil 2016. aastal.

    Tõnis Kask tegi režissöörina telesarju, -saateid ja -lavastusi, tosinkond tõsielufilmi ning seitse mängufilmi. Mängufilmid on "Pimedad aknad" (1968/2008), "Must nagu mina" (1969), "Aeg maha!" (1974, kaasrežissöör Ben Drui), "Kaks päeva Viktor Kingissepa elus" (1980), "Kaks paari ja üksindus“ (1984), "Õnnelind flamingo" (1986) ja "Vana mees tahab koju" (1991). Lisaks dokumentaalfilmile "Viktor" (1986) on ta andnud Eestile kolm filmi-Kingisseppa, keda "Sünniaastas" ja "Poliitilistes kirgedes" kehastas Mati Klooren ning telemängufilmis "Kaks päeva Viktor Kingissepa elust" Jüri Krjukov.

    Tõnis Kask oli Eesti Teatriliidu (1953) ja Kinoliidu (11965) liige. Teda tunnustati Nõukogude Eesti preemia (1980), Suure Vankri auhinna (1996) ja Valgeristi IV klassi teenetemärgiga (2004). Ta oli ENSV teeneline kunstitegelane (1978) ja NLKP liige (1958–90).

    Teatrikooli GITIS on lõpetanud ka kultuuritöötajast abikaasa Ene-Mai Kask, kes töötas 25 aastat Tallinna kino Sõprus direktrissina. Nende kostüümi- ja lavastuskunstnikust tütar Kaisa Pärenson töötab sisustussalongi Inspira Design OÜ tegevjuhi ja disainer-konsultandina.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm