Avaleht

Ilmar Raag

Biograafia

  • Režissöör, stsenarist ja filmikriitik Ilmar Raag on sündinud 21. mail 1968. aastal Kuressaares Saaremaal ja õppinud Kingissepa 2. Keskkoolis (praegune Kuressaare Gümnaasium). 1986. aastal astus ta Tartu Ülikooli ajalugu õppima, peale esimest kursust võeti kaheks aastaks Nõukogude armeesse, seejärel jätkas õpinguid. 1992 sai ta aastase Prantsuse riigi stipendiumi ja asus õppima kinomänedžmenti Saint-Denis's asuvas Pariisi VIII ülikoolis, praktikal viibis Prantsuse Rahvusliku Kinokeskuse välissuhete osakonnas. Seejärel astus la Sorbonne Nouvelle'i ehk Pariisi III ülikooli filmiteaduskonda, mille lõpetas 1996. aastal. Tema diplomitöö käsitles Euroopa väikeriikide filmide levitamist. 1997. aastal sai kunstiajaloolase diplomi ka Tartu Ülikoolist, töö teemaks kontseptualistlik kunst, juhendajaks Kaur Alttoa. 1998–1999 jätkas Raag õpinguid USAs Ohio Ülikooli telekommunikatsioonikoolis, kaitses magistrikraadi TV ja filmitootmise ning stsenaristika alal. Oli praktikal Hollywoodis New Regency ja Phoenix Pictures arendusüksustes.

    1996. aastal asus Ilmar Raag tööle Eesti Televisiooni. Ta on toimetanud ja juhtinud filmisaateid „Ffriik!“ (1996–1998) ja “Ffriigiteataja” (1998-1999), töötanud hanketoimetuses ja hiljem programmidirektorina, 2002–2005 ETV juhatuse esimehena. Ilmar Raag on lugenud 1997–2006 meedia, kommunikatsiooni ja filmialaseid kursusi Tartu Ülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias, Tallinna Pedagoogikaülikoolis ja Concordia Rahvusvahelises Ülikoolis Tallinnas. Ta on töötanud Rahva Hääle ja Eesti Päevalehe Pariisi korrespondendina, olnud Postimehe filmikolumnist ja raadio Kuku saate „Raadio Ffriik“ saatejuht.

    Ilmar Raag on kuulunud Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali nõukogu koosseisu aastatel 2005-2009 ja olnud Eesti Filmi Sihtasutuse nõukogu liige 2006-2009. Alates 2004. aastast on Raag Eesti esindaja Euroopa Nõukogu juures asuvas Euroopa filmialase koostöö fondis Eurimages. Ta on Presidendi Mõttekoja, Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) ja Kaitseliidu liige, reservohvitser alates 2003. aastast, tal on leitnandi auaste. Raag on osalenud õppusel Kevadtorm teabeohvitserina ning läbinud ka Erna retke. 2014. aastal osales tõlgina Kaitseväe missioonil Kesk-Aafrika Vabariigis. Aastast 2015 töötab valitsuse kommunikatsioonibüroo psühholoogilise kaitse nõunikuna.

    Ilmar Raagi esimene filmikatsetus oli naljana mõeldud "Tappev Tartu" (1998), mida ta reklaamis kui Eesti kõige halvemat filmi. Kuna filmi tegemiseks ei sõlmitud ühtegi lepingut, siis ei ole seda filmi autoriõiguste kaalutlustel hilisemas kommertslevis näidatud. 2002 debüteeris ta teatrilavastajana „Ugalas“ Ben Eltoni näidendiga „Popcorn“. 2007. aastal valmis Raagil stsenaristi ja režissöörina koolivägivalda käsitlev mängufilm “Klass”, mis on olnud edukaim eesti film läbi aegade: müüdud 92 maale ja võitnud 25 auhinda 70 festivalilt. 2008. aastal esitas Eesti „Klassi” kandideerima Ameerika filmiakadeemia võõrkeelse Oscari nominendiks. “Klassile” järgnes edukas TV-seriaal “Klass: elu pärast”.

    Raagi filmid on sotsiaalse sõnumiga universaalsed lood, kus keskendutakse tegelaste psühholoogilistele suhetele. Enamasti kirjutab ta ka ise stsenaariumi. Ameerika Filmiakadeemias 23. juunil 2005 lõpetatud Hartley-Merrilli stsenaariumivõistlusel pälvis Raag oma täispika stsenaariumi "Veel üks croissant" eest 3. auhinna 2000 esitatud käsikirja hulgast. Raag kirjutas suhtedraama kahest Pariisis elavast üle keskea naisest, kellest üks tahab surra ja teine keeldub seda lubamast. Stsenaariumi alusel valmis tal 2012. aastal film "Eestlanna Pariisis", peaosades Laine Mägi ja prantsuse teatri ja filmide grand old lady Jeanne Moreau. 2013. aastal valminud mängufilmi “Kertu”, mis vaatleb armastuse võimalikkust läbi ühe kogukonna varjatud suhete prisma, valis Euroopa filmiakadeemia 2014. aastal viiekümne parima filmi hulka, mis kandideerivad Euroopa filmiakadeemia auhindadele.

    Loe lisaks:
    PERSONA GRATA. Ilmar Raag
    Teinemaa, S. (1997). Persona grata: Ilmar Raag. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 93.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm