Kutsuv kevad (2023)

Viitna järvede rohelusest leiab Mark Pusta kümnekonna aasta pikkuse allveeorienteerumise loo. Allveelugu, mis 1984 aastal kevadega algab ja mis 1993. aasta sügisel koos Allveemaja põlemisega Pikkjärve kaldal otsa ootamatult saab ning nii saab ühtlasi otsa ka pikemaks ajaks Eesti allveeorienteerumise kuldaeg. Mark Pusta poisslaps leiab 1984. aasta kevadel ajakirjast „Kehakultuur“ ülevaateloo allveeorienteerujast nimega Anatoli Dalidovitš. Mark väntab Viitnale ja leiab Anatoli järvesilla peal treeningut tegemas. 1991. aasta kevadel Mark avastab taas Viitnal järvekaldal allveeorienteerujast mehe ja naise, kes seal treenivad. Kuum allveelugu saab jätku ja kestab kuni 9. oktoobrini 1993. aastal kui Allveemaja Pikkjärve kaldal maha põleb õnnetult ja lõppeb ka Eesti allveeorienteerumise kuldaeg. Kolmkümmend aastat hiljem, 2023 aasta sügisel kohtab Mark täiesti juhuslikult Viitna kõrtsi ees ühte allveeorienteerujat ning algab kõrtsi sees tuline vestlus, mis filmivaataja kaugest minevikust allveeorienteerumise tänasesse päeva toob.
Film tutvustab väga põhjalikult meie kunagist eliitala. Ala, mille õitseaeg jääb meil kaugemasse minevikku ja millest meil tänapäeval eriti ei teata, sest suurest, selle spordiala tipust me juba pikemat aega kadunud ja taandunud oleme, aga kuhu me tagasi taas tahame jõuda ja pöörduda.