Mör vös: ühispalvus (2019)

Etnograafiline film on Baškortostani udmurtide traditsioonilistest ohverdusriitusest külade rühma tasandil.
17.-18. sajandil pagesid udmurdid ristiusustamise ja sotsiaalse surve eest ning liikusid massiliselt Kaama jõest itta. Nad leidsid pelgupaiga baškiiride seas, kes olid islamiusulised ega keelanud neil elada esiisade tavade järgi. Nõukogude usuvastased kampaaniad ei suutnud udmurtide usutraditsioone välja juurida, kuigi paljudes külades peatati mõneks ajaks avalike palvuste pidamine.
Täna toimub Kaama-taguste udmurtide juures udmurdi traditsioonilise usu taassünd, palvusi viiakse läbi peaaegu kõigis külades. Nende peamine eesmärk on tagada jumalate soosing, palvetada inimeste ja koduloomade tervise, viljasaagi, kogu maailma rahu jms eest. Baškortostanis Tatõšlõ rajoonis, kus on 19 udmurtide küla, on arenenud välja mitmetasandiline palvetsükkel. Nädal peale kõikides külades toimunud palvusi, kogunevad Jugi jõe paremal kaldal asuvate külade elanikud Vilgurti külla ühispalvusele -mör vösile. Külad jõe vastaskaldal palvetavad nädal hiljem Alga külas. Vilgurti mör vösi juhtis 2013. aastal Rais Rafikov. Noor ohvripapp Fridman Kabipjanov korraldas toiduainete kogumist rituaalse pudru jaoks Balzjuga külas.