Intervjuu Mihkel Martsooga Askvägenil 23.11.1985, 1/2 (1985)

Enn Nõu intervjueerib Mihkel Martsood oma kodus Uppsalas novembris 1985. Eakas mees meenutab oma õpinguid Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis, õpetajaid ja kaaslasi ning tegevust Eesti iseseisvusmanifesti ilmumise päevil. Vabadussõja algus viib 16-aastase noormehe koos kaasõpilastega sõtta. Tulnud tagasi Pärnusse, astub ta kaitsepataljoni ja siis sõjakooli, mis asutati 22. aprillil 1919. Martsoo meenutab sõjakooli ohvitsere ja lõpetamist 3. augustil 1919. Lipnik Martsoo saadeti rindele. Meenutused kõrgematest ohvitseridest, lahingutegevusest. Rahuajal teenis Autotankide rügemendis õppekompanii ülemana. 1940. aastal võtsid nõukogude sõjaväelased sõjatehnika üle, Martsoo oli Punaarmees pataljoni ülem. Sattus saksa vangilaagrisse, kuid vabastati. Oli Pärnu Omakaitse valveteenistuses. 1943. aastal formeeriti piirikaitse rügement, 1944. oli seal pataljoni ülem. Oli Peipsi järve ääres rannakaitses, siis Pihkva rindel ja tagasi Eestis Narva jõe ääres Permisküla piirkonnas. Kui 17. septembril saadi käsk positsioon maha jätta ja taanduda, kuna Punaarmee oli suurte jõududega Eestisse tunginud ja sakslased lahkunud, lagunes rügement väikesteks gruppideks. Martsoo, Paul Lilleleht, Arnold Lippmaa ja Mart Kaerma asusid jalgsi Pärnu suunas teele. Mihkel Martsoo varjas end poolteist aastat metsatalus, kuid vangistati, kui üritas Rootsi põgeneda. Hoiti 3 kuud Pagari tänaval, aasta Patarei vanglas ja saadeti kümneks aastaks Siberisse. Ta meenutab elu vangilaagrites, kus keelteoskus ja hea suhtlusoskus teda aitas. 1957. aastal vabanes amnestia alusel.