Austraalia eestlased 8. film (1995-1996)

Adelaide ümbruse loodusrikkus. Väikelinna Goolwa sadamas seisab 20. sajandi alguspoolel kasutusel olnud rataslaev. Seda osa ajaloost säilitatakse siin tulevastele põlvedele. Praam ületab Murray jõe ja randub kaldal. Goolwa vaated. Eksponeeritud on esimene vagun, mis sõitis raudteeliinil Goolwa-Port Elliot 1854. aastal. Ookeani rannik ja raudteejaam Port Elliotis.
Indra Reinpuu kodu, tema naine Karin Foxwell tegeleb massaži ja lõhnateraapiaga. Indra Reinpuu mängib aborigeenide üht rahvuspilli didžeriduud ja selgitab hingamise olulisust, väljahingamine peab olema pidev. Pille tehakse Põhja-Austraalias kasvavatest puudest. Räägib, kuidas aborigeenid didžeriduud valmistavad ja sellel mängivad.
Valdek Kanguri raamatust "Eesti rahvatants Adelaide'is" räägib Aaron Tamme. Tantsimist alustati 1948. aastal. Aaron Tamme ise alustas 7-aastasena Elfriede Bucki käe all, kokku on ta tantsinud 27 aastat. Adelaide'i rahvatantsutrupp tegutseb ka praegu, koosseisus on lisaks eestlastele austraallasi ja inglasi. Lapsi juhendavad Heather Tiivas ja Sue Härm. Lisaks eesti vanadele rahvatantsudele esitatakse ka tänapäevaseid tantse. Tamme tantsib veel ukrainlaste tantsurühmas. Paarid harjutavad saalis. Aaron Tammel on tõsine hobi, mis sai alguse rahvapeol nähtud prantsuse leierkastist ehk rataslüürast. Kuna pill oli kallis ja raske hankida, otsustas ta selle ise valmistada. Seitse aastat kulus ettevalmistusteks, nüüd teeb ta juba teist. Ta on meisterdanud torupille, hiiu kandle, lõõtspille, keskaegse viola da gamba. Eestis käies uuris ja mõõtis ta muuseumis vanu torupille, ühe vana lõõtspilli ostis kaasa. Huvi on aastatega süvenenud. Tamme näitab, kuidas ta pille valmistab - võtab torupilli osadeks ja selgitab. Samuti näitab rataslüüra detaile: keeled, klaviatuur, ratas keeltel mängimiseks, vänt. Tööst laevaehituses jääb vähe aega hobiga tegelemiseks. Esitab eesti torupillil ja prantsuse rataslüüral paar lugu.
Sony teeninduskeskuses parandatakse jootekolviga mikroskeemi. Keskuse juht Toomas Kasemets räägib oma ärist, mis on 18 aastat edukas olnud. Toomas Kasemets teeb kogukonna raadios igal nädalal eestlastele programmi, nii juba neli aastat.
AES Liidu kultuuriala juhataja Valdek Kangur raadiojaama stuudios. Siit lähevad eestikeelsed saated eetrisse ja on kuulatavad igas suuremas Austraalia linnas. See raadiojaam edastab saateid 45 keeles. Valdek Kangur meenutab valitsuse poliitikat - esimeste 15-20 aasta jooksul püüti rahvusi kiiresti assimileerida, siis taheti integreerida ja kui seegi ennast ei õigustanud, algas 1970ndatel multikultuurse immigratsioonipoliitika aeg. Suurematel rahvusgruppidel oli omakeelne kool, asutati raadiojaamu. 1981 asutatud eestikeelne jaam töötab Adelaide'is tänaseni.
Eetrisse läheb otsesaade, stuudiokülaliseks on Lembit Blauhut, teemaks valmiv film "Eestlased Austraalias", intervjueerib Valdek Kangur. Esimese tõuke sai režissöör 1980. aastal, kui tegi filmi skulptor Jaan Koortist, kes käis Austraalias. Nüüd, kus piirid on vabad, tahab Blauhut jäädvustada Austraalia eestlasi, kes on Eesti vabaduse heaks andnud suure panuse.
Valdek Kangur tutvustab tantsijat-koreograafi Anni Luur Foxi, kes elab vanimas sakslaste asunduses Hahndorfis ja on võidelnud linna ajaloolise ilme säilitamise eest. Anni on oma kunsti tehes seisukohal, et teistelt rahvastelt ei tuleks mitte ainult midagi automaatselt üle võtta, vaid selle põhjal ka midagi uut luua. Õhtune tantsuetendus, inspireeritud aborigeenide kultuurist, saateks kõlavad didžeriduud ja trummid.
Aborigeenide kunst ja tarbeesemed Elise Lindsaare kodus. Proua enda valmistatud keraamilised kujud. Paralleelselt õpingutega Pallases õppis Elise Lindsaar Tartu Naisühingus keraamikat. Austraaliasse saabudes ehitas endale põletusahju ja valmistas kõrgkuumutatud keraamikat. Räägib lihttöödest, mida alul tuli Austraalias teha. Sai Adelaide'is kooliõpetajaks ja tegeles veidi ka tarbekunstiga. Nüüd pensionärina koob beebidele kampsuneid ja saadab need Tartu Naistekliinikule.