Austraalia eestlased 3. film, I jagu (1995-1996)

Linna asutaja Willam Lighti monument. Adelaide on tuntud oma roheluse ja liivarandade poolest, ühtlasi elab siin üks arvukamaid eestlaste kogukondi Austraalias. Austraalia Eesti seltside liidu juhatuse esimees Ilmar Mägraken tutvustab oma harrastust murukeeglit. Kensington Marryatville'i klubis on suured tennise- ja murukeegliväljakud, mehed mängimas. Adelaide'i Eesti Maja esimees Heino Sommer tutvustab ajalugu - 1958. aastal osteti maja, seda remonditi ja tehti juurdeehitisi. Vaadatakse Eesti Maja suurt saali ja selle seinamaalingut. Austraalia Eesti seltside liidul on koosolek, milles osalevad Valdek Kangur, Hillar Semenov, Ene-Mai Reinpuu, Jüri Vallo, Eduard Selge, Ilmar Mägraken. Liidu peasekretär Ene-Mai Reinpuu meenutab ajalugu. Adelaide'i muinsuskaitse seltsi esimees Edmund Ranniko meenutab 1988. aastat, mil Eestis loodi muinsuskaitse selts ning väliseestlased asutasid ka seltse. Selts on toetanud kultuuri Eestis nii otse kui toetusfondide kaudu. Sellega tahetakse jätkata, kuid annetajad vananevad. Jõulujumalateenistus St. Stephensi kirikus. Udo Pajuviidik laulab, Adelaide'i koguduse õpetaja Johannes Aarik jutlustab, lauldakse "Püha ööd". Peale jumalateenistust meenutab Johannes Aarik koguduse ajalugu. Rändemuuseum (Migration Museum) Adelaide'is. Muuseumi seintel on mälestustahvlid Baltikumi inimestele, kes kannatasid nõukogude repressioonide all. Ene-Mai Reinpuu räägib pagulaste jõudmisest Adelaide'i ja nende seltsitegevusest, et hoida eesti keelt ja kultuuri. 27 organisatsioonist tegutseb 1995. aastal ainult 9. Valdek Kangur räägib eestikeelsest haridusest, koolimajast Eesti Maja juures, kus laupäeviti lapsi eesti keeles õpetati. Praegu käib koos vaid eesti keele grupp. 1950ndatel asutati Adelaide'is nii skautide kui gaidide üksused. Umbes kakskümmend aastat kestis aktiivne tegevus, korraldati laagreid, toimusid suurlaagrid. Skaudijuht Ants Ranne ja gaidijuht Ruth Auväärt meenutavad möödunud aastaid.