lapsepõlvekodu
Kirjanik ja režissöör Mart Kivastiku autorifilm põhineb režissööri 2019. aastal ilmunud samanimelisel romaanil.
Režii tudengi Greta Lihti lühimängufilm räägib lapsepõlvest ning sellest lahtilaskmisest, mis on ka antud filmi teemaks. Filmi meeskonna moodustasid BFM-i erinevate osakondade tudengid ning vilistlased.
Dokumentaalfilm naiseks olemisest jutustatuna läbi Eesti armastatuima ja rahvusvaheliselt tuntuima kaasaegse poetessi Kristiina Ehini kogemuste ja loomingu.
Portreefilm Mare Trallast.
Ülo Pikkovi animafilm on eelkõige lugu inimeseks olemisest, oma kodu kaotamisest ja selle taas leidmisest, lugu rahu tegemisest oma minevikuga.
Kui suurim piin on armastus, kas päästab sellest kunst või mäng? Rainer Sarneti lavastuslik dokumentaalfilm kirjanik Vaino Vahingust.
Film portreteerib populaarset heliloojat ja pianisti, Rein Rannapit. Tema panus Eesti muusikasse on hindamatu, kuid seejuures on tegemist väga keerulise ja vastuolulise isiksusega, kes tihtipeale lauljate ja muusikute kannatuse proovile paneb.
Portreefilm pensionil tippadvokaat Monika Mägist valgustab teiste juristide kaasabil peategelast ning kohtusaali mänguväljakuid.
Mark Soosaare muusikaline dokk Kihnu laste elust kähku muutuvas maailmas.
Rein Taagepera - inimene kahe maailma vahel.
Mõnikord on vaja saada väikseks, et kasvada suureks.
Jaan Tootseni lugu vembumehest ja preestrist, kes teeb ettevalmistusi sellest maailmast lahkumiseks.
Režissöör Moonika Siimetsa esimene täispikk mängufilm, mis põhineb Leelo Tungla raamatutel "Seltsimees laps ja suured inimesed" ning "Samet ja saepuru ehk Seltsimees laps ja kirjatähed". Film räägib loo kuueaastasest Leelost, kelle ema Helmes saadetakse stalinistlike repressioonide käigus Siberi vangilaagrisse. Väike tüdruk püüab olla võimalikult hea laps, uskudes, et nii tuleb ema kiiremini tagasi.
Helga Nõu Pärnus 25. juunil 1990. Pärnu vaated ja kodumaja Jalaka tänaval. Vestlus majaelanik Raivo Kesklaasiga.
Aare Tilga lühimängufilm poisist, kes on küll veel laps, kuid keda puudutab seletamatu, vaevuaimatav armastustunne.
Kirjanikest abielupaari Enn ja Helga Nõu ühised ettevõtmised koos lastega nii kodulinnas Uppsalas kui ka teistes Rootsi paikades 1970. aastal. Enn ja Helga külastavad kunagisi elukohti Adelsöl ja Fageruddis, kuhu pärast 1944. aastal Eestist põgenemist vanematega elama asuti.