1960ndad
Koduperenaine seisab silmitsi olukordadega, kus tervemôistuslik lahendus puudub
Lugu Eesti tipp-rallisõitjatest 1980ndatel aastatel sportlastena Nõukogude Liidu absurdses süsteemis. Liidu koondise liikme staatus oli tipp ja sinna pääsemine iga võidusõitja unistus – oli see ju uks raudse eesriide taha.
Hardi Volmeri autoportreefilm tähistab värvika kineasti 50. tööjuubelit filmivallas. Ühtlasi on film sissevaateks 1970-1980ndate Eesti alternatiivkultuuri aegruumi, punki nii filmis kui muusikas.
Film Evald Hermakülast. Kadunud isast.
Margit Mutso ajalooline biograafia kange elu-, võitlus- ja loomevaimuga 1950ndate aastate Lõuna-Eesti alevipoisist Leonhard Lapinist, kellest kujuneb Nõukogude Eesti võimsaim avangardist.
"Meenuta koos minuga minevikku ja võib-olla sa avastad midagi uut dokumentaalfilmi kohta, mis pole midagi muud kui elu pärast surma." Herz Frank.
Film taasavab Walerian Borowczyk'i kummalise kaasuse, et mõista kuidas üks kuuekümnendate aastate mõjukamaid poola aniaamatoreid lõpetas oma karjääri säärase filmiga nagu Emmanuelle 5.
"Tosin küsimust Eesti kohta" räägib läbi 12 lavastusliku lühifilmi Eestist ja eestlastele omastest eripäradest. Lühifilm „Laulu teekond“ põhineb küsimusel „Miks kutsutakse eestlasi laulurahvaks?“ ja jutustab sellest inspireerituna loo ühe perekonna tähtsamatest momentidest saja aasta jooksul, kui sugupõlve jätkamine on olnud korduvalt ohus ning töö ei saa ealeski otsa.
Kihnu inimesed viiskümmend aastat tagasi ja aastal 2014.
Kairit Krassi lühifilm tutvustab 1930ndatel valminud Lõuna tänava villat läbi keskealise naise, Ruthi, silmade, kes sattudes tagasi lapsepõlve kodusse seisab silmitsi mälestuste virrvarriga.
Filmiüliõpilase Doris Tääkeri lühifilm fantaseerib noore naise unistustest ja nende täitumisest.
Armastus muudab inimest.
Meediaüliõpilase Helen Takkini kursusetöö. Anne, kes on nii ema kui ka abikaasa, peab tegema oma elu ühe kõige raskema valiku - kas kolida kaugele ära koos oma perekonnaga või jääda oma armukesega.
Filmiüliõpilaste grupitööna valminud allegooriline lugu võimu ja vaimu vastuolust.
Eesti-Läti koostöödokumentaal "teenelistest fašistidest", Baltimaade näitlejatest, kelle kaudu Nõukogude filmitööstus lõi vaenlase kuju ja taastootis baltlaste kui fašistide kuvandit.
Filmiüliõpilase Jaanis Valgu lühifilm elu keerdkäikudest.
Kiire ring Eesti kinnisvarakarussellil aastal 2006, mil pangad andsid lihtsalt laenu ja korterite hinnad aina kerkisid.
Jüri Sillarti portreefilm Eesti Televisiooni ühest alustalast, andekast filmioperaatorist Anton Mutist ja tema traagilisest saatusest.
Aare Tilga perefilm Toomas Raudami jutustuse „Lugu Reinust“ alusel räägib kaotamistest ja leidmistest, sõprusest ja üksteise hoidmisest ning sündmustest väikelinna elus 1960ndate aastate Eestis.
Valentin Kuigi film tema jutustuse "Valem" motiividel kujutab ühe Eesti väikelinna noorte elluastumist 1960ndatel aastatel.
Eesti Televisiooni 30-aastane ajalugu, läbi kroonika ning argipäevakajastuste.
Friedebert Tuglas loeb katkendi romaanist "Väike Illimar", Kristjan Jaak Petersoni kirjandusauhinna üleandmine kirjanikule.
Muusikafilm Georg Otsa operetirepertuaarist ja -rollidest.
Georg Ots esitamas nõukogude heliloojate loomingut
Georg Ots ja tema ooperirollid.
1962. aastal loodi Tallinna 46. Keskkoolis kujutava kunsti süvaõppeklassid, esimesed nii Eesti kui NSV Liidu üldhariduskoolides.
Kalju Komissarovi filmi juhatavad sisse kroonikakaadrid 1960ndate protestiliikumistest sõja ja vägivalla vastu, noorte kontrakultuuri ilmingutest. Filmi läbivad motiivid Antonioni kultusfilmist "Zabriskie Point". Sellel taustal uurib noorsoodraama kriminaalset juhtumit, mis põlvkondade vahelise usaldamatuse ja suhtlemisraskuste tõttu võtab tavatu pöörde.
Kroonikakaadrid Rootsi eestlaskonna kultuurilistest ja poliitilistest sündmustest 1960. aastatel ja 1971. aasta jaanuaris.
Kirjanikest abielupaari Helga ja Enn Nõu tuttavad Rootsis aastatel 1962-1971.
Stockholmis 1944. aastal asutatud Eesti meeskoori reisid kodu- ja välismaal 1967-1970.
Arvo Kruusemendi muusikaline komöödia Samuil Aljošini näidendi "Tookord Sevillas ehk Don Juan" ainetel. Klassikalise legendi värvikale tõlgendusele annavad tooni 1960-70ndate popmuusika ja mood ning Tallinna vanalinna arhitektuur. Tegevustikku on pikitud laulu- ja tantsunumbreid ning moesõu, keskaegsesse miljöösse aga 20. sajandi olmeatribuutikat.
Näitleja Aino Talvi loominguline portree.
Veljo Käsperi ekraniseering Einar Maasiku romaanist "Tuisu Taavi seitse päeva".
Montreali noorte esinemisrühma Vikerlased etteasted ja skautide laagrid Lättemäel ning Kotkajärvel.
Humoorikas lavastuslik film Tallinnfilmi elust enne 1970. aastat.
Staažika dokumentalisti, kunagise rindeoperaatori Semjon Školnikovi vändatud muusikaline komöödia keskaegse linnasümboli Vana Tooma seiklustest tänapäevases Tallinnas.
Laulupidude hingest Gustav Ernesaksast
Režissöör Madis Ojamaa ja operaator Rein Marani poolt üles võetud NSVL Kesktelevisiooni tellimusel valminud telekontsertfilmis esitavad estraadimuuusika klassikuteks saanud lauljad Eesti heliloojate loomingut. Film on suunatud üleliidulisele vaatajale ja tutvustab nii Tallinna vanalinna kui Vabaõhumuuseumi vaatamisväärsusi.
Tantsivad 60-ndate aastate Eesti ja Leedu paremad võistlustantsijad. Vahepaladeks laulavad Marju Kuut, Helgi Sallo, Kalju Terasmaa ja Jaak Joala.
Georg Ots esitab neli mõtlikku laulu, taustaks Tallinna kesklinna vaated ning Eesti kunstnike looming sõjapäevilt.
"Entel-tenteli" laululaste esituses kõlavad eesti heliloojate lastelaulud.
Euroopa juunioride meistrivõistlused võrkpallis.
Laulab Eesti Televisiooni laste lauluvõistluse noorim osavõtja, 3-aastane Kirsti Kuusk.
Eesti lauljad ja laulvad näitlejad esitavad Eesti heliloojate laule.
Kirjanikest abielupaari Enn ja Helga Nõu ühised hetked oma lastega kodulinnas Uppsalas. Sündmused 1968. aasta jõuludest 1969. aasta suveni.
Kirjanikest abielupaari Enn ja Helga Nõu ühised hetked oma lastega kodulinnas Uppsalas 1969. aastal - uus kodu Askvägenil.
Einar ja Irja Sanden külas Uppsalas 4. jaanuaril 1969.
Kirjanikud Ellen Niit ja Jaan Kross Gröna gatanil Uppsalas 1. juulil 1969.
Kunstnik Endel Kõks Gröna gatani rõdul 4. mail 1969.