Avameelne ja siiras lugu Saaremaa poisist, kes kasvas suureks, kuid kelle loomingus elab väike unistav poiss igavesti edasi.
Üks pilt koosneb vähem kui seitsmest sõnast!
Ilu võib kaduda, aga vaim peab vastu pidama!
Kohusetundlik tütar Eeva sõidab Bogotásse, et leida ja päästa oma vend, kes on haihtunud sügaval Bogotá allmaailmas.
Kooli lõpetamisest on möödunud mitukümmend aastat, kui Aljona Suržikova otsustab oma klassikaaslased maailma eri paikadest üles otsida. Tema eesmärgiks on nooruspõlves loodud ankeeti võrrelda tänapäeva reaalsusega.
See on lugu armastusest ja kaduvusest. Mu lihast ja verest.
Režissöör Moonika Siimetsa esimene täispikk mängufilm, mis põhineb Leelo Tungla raamatutel "Seltsimees laps ja suured inimesed" ning "Samet ja saepuru ehk Seltsimees laps ja kirjatähed". Film räägib loo kuueaastasest Leelost, kelle ema Helmes saadetakse stalinistlike repressioonide käigus Siberi vangilaagrisse. Väike tüdruk püüab olla võimalikult hea laps, uskudes, et nii tuleb ema kiiremini tagasi.
Luigega kohtumine on sisekaemuslik kogemus, samaväärne silmitsi seismisega Islandi looduse, tema võimsate mägede, vesiste rohuväljade ja suure tuulega. 9-aastase tüdruku Sól’i jaoks pole see vaba valik, sest pere pagendab ta metsiku ja üksildase looduse keskele ühe varguse pärast.
Dokumentaalfilm jutustab Käru vallas asuvast eeldatavalt vanimast tegutsevast eesti pereklubist, mis tähistab 2017. a. oma 40. sünnipäeva.
Eesti-Läti-Leedu ühistööna valminud elujaatav ja lõbus kultuurilooline dokumentaalfilm Eesti põhjaranniku rannakülade elanikest, iidsest rannaõigusest ja Läti aurikuga Rasma seotud rahvapärimusest.
Portreelugu 55-aastasest mehest, kes hoolimata oma raudteelase ametist, mis kulgenud põlvest põlve ja isalt pojale, täna luuleradadel uitab.
Saaremaa Ühisgümnaasiumis etendatakse juba 23. korda traditsioonilist aastalõpu kabareed, milles astuvad lavale kõik 11-klassi õpilased.
Keeleteadlane Tiit-Rein Viitso ja viimased liivlased.
Dirigent ja helilooja Olav Rootsi elu hoidis koos muusika, kuid rebis tükkideks sõda ja vägivald, pöörane 20. sajand.
Peeter Brambati film arhitekt Toomas Reinust.
Meediaüliõpilase Liene Lavina kursusetöö. Portreelugu mehest, kes on elanud vanadekodus juba 17dast eluaastast.
Riigireetur Herman Simmi, tema lähedaste, kolleegide ja vaenlaste poolt jutustatud lugu topeltmängust – Eesti riigisaladuste hoidjast ja Vene luure agendist.
Vahur Laiapea dokumentaalfilm Krimmi Aleksandrovka kooli eesti keele õpetajast Tiina Rekandist ja krimmieestlasest Rita Kuusk-Kadilkinast, kes on pakkunud ajutist kodu Eestist tulnud õpetajatele.
Portree kunstnik Jüri Ojaverist, kelle loomevaldkonnaks on kolmemõõtmelise kunsti kõrval ka video- ja tegevuskunst.
Meenutuslik portreefilm näitlejanna Katrin Välbest.
Põlvamaal Moostes tegutsev kunstnike külalisstuudio annab tasuta peavarju loomeinimestele üle kogu maailma, ainsaks nõudeks on jätta endast maha oma "kunstiline jälg".
Filmiüliõpilase Eve Esteri bakalaureusetööna valminud dokumentaalportree Eesti filmi grand old lady’st Ada Lundverist, naisest, kelle aeg ja inimesed on kujundanud tugevaks isiksuseks.
Mati Viiuli videojäädvustus Särgava talust.
Vastukaaluks "Estonia" katastroofi põhjusi uurivatele raamatutele ja filmidele püüab see töö vaadata kannatanute hinge.
Vahakujude tegija Ene Mänd ateljees kujusid valmistamas.
Fotokeldris Lee toimub Soome fotograafi Vidar Lindqvisti värvifotoalbumi "Saaremaa" esitlus.
Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi ja kuninganna Silvia riiklik visiit Eesti Vabariiki 22.-24. aprillil 1992. aastal.
Intervjuu Enn Nõu isa Joosep Nõuga ja ema Alidega vanadest aegadest Tuna suvekodus augustis 1989.
Üliõpilaste Seltsi Raimla kokkutulek Kivimäel 31. märtsil 1989.
1952. aastal elanikest tühjaks viidud Rammu saare elu-olust 50 aastat tagasi.
1988. aasta mais meenutab Enn Nõu oma õpinguid seoses 35 aasta möödumisega gümnaasiumi lõpetamisest Uppsalas.
Portreepala kaugesõidukaptenist Ernst Veidenbergist.
Portreefilm skulptor Ülo Õunast.
Tartu sotsiaalosakonna vanurite hooldusõdede töö.
Looduskaitseringi vilistlased Ahja jõe ääres, pilguheit tegevusele läbi aegade.
Portreepala nahkehistöömeistrist Voldemar Roopalust.
Andres Söödi portreefilm legendaarsest raadiomehest, Eesti Raadio kauaaegsest Pärnu korrespondendist Feliks Leedist.
Peeter Toominga fotofilm eesti fotograafia ajaloost.
Semjon Školnikovi dokumentaalfilmis meenutavad endised sõjamehed oma rindeteed ning sõjajärgsete aastate raskusi.
Eesti NSV rahvakirjanik Debora Vaarandi ja tema luule.
Muuseumi ja eksponaatide vaated, raamatute tembeldamine muuseumi eksliibrisega.
Portreepala Alfred Valdovist.
Portreepala Tallinna 2. Keskkooli õpilasest Toomas Leiusest.
Portreefilm kütipolgu komandörist Karl Kangerist.
Portreepala Väike-Maarja Keskkooli eesti keele õpetajast Eduard Leppikust.