kõrtsimiljöö
Üks hooaeg sügiskullast kevadsoojani läbi mitme Tartu mälumängusarja. Kirg ei jahtu siin kunagi.
Arvukate rajakaamerate abil avaneb Soome pensionär Hannule uks loodusesse ja ennenägematu sidemeni metsas peituva ilvesega.
Kunstnik Toomas Haava tuleb 1917. aasta suvel venna sootallu sõjatraumast taastuma ja mässib ennast tahtmatult konflikti vägivaldse Madjakuga, kes ahistab kohalikku tütarlast Hildat. Toomas vabaneb Madjakuga võideldes sõjas tekkinud painajast
Vargamäe uus ja järelandmatu peremees peab võitlema raske töö, kiusliku naabri ja omaenda tõekspidamistega, et oma söötis ja vilets maa viljakaks muuta. Ja et tõde ja õigus jumala poolt mahajäetud paigas jalule seada.
Asko Kase esimene täispikk mängufilm on kaasakiskuv ajaloolistel sündmustel põhinev märulidraama 1924. aasta 1. detsembri kommunistlikust mässust Eestis.
Olle Mirme lühimängufilm kahest filmifriigist, kes üritavad oma stsenaariumi päriselus lavastada.
Rao Heidmetsa mängufilmidebüüt kirjanik Aino Perviku samanimelise lastejutu ainetel kõneleb laste igatsusest täisväärtuslike peresuhete järele.
Riho Undi “Kapsapea”-triloogia teine film Saamuel Pliuhkami seiklustest.
Värvikas dokumentaalfilm kohaliku omavalitsuse valimiste valudest Võrumaa väikelinnas Antslas oktoobris 1993.
Mati Põldre ainus mängufilm jutustab muusik Raimond Valgre romantilise ja traagilise loo, mille sündmused kulmineeruvad aastavahetusel 1949/1950.
Jaan Kolbergi sümbolistlik-allegooriline draama põhineb August Mälgu 1942. aastal ilmunud romaanil "Hea sadam" ja teistel Mälgu mereteemalistel teostel, kuid sündmustik on toodud kaasaega.
Riiklik Akadeemiline Meeskoor Olev Oja ja Kuno Arengu juhatusel esitamas G. Ernesaksa ja V. Tormise loomingut
Kaljo Kiisa film karismaatilisest muusikust ja revolutsionäärist Eduard Sõrmusest viib vaataja Punase Viiuldajana tuntud eestlase jälgedes läbi kahe suure sõja vahelise Euroopa. Film on valminud Tallinnfilmi ja Saksa DV Defa ühistööna.
Grigori Kromanovi ajaloolis-romantiline seiklusfilm Eduard Bornhöhe jutustuse “Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad” ainetel laenab sellelt vaid peamisi tegelasi ja motiive, loo tähenduslikuks taustaks on 1968. aasta sündmused Euroopas. Kultusfilmiks saanud linateosele annavad sügavust Paul-Eerik Rummo laulutekstid ning autorite humoorikas vaatenurk.