kõne
Surm ja usk, elu ja eksiil. Üksinduse ja surmaga tegelemine on väikekoguduse vaimuliku igapäev. Küpses eas võõrasse kultuuri istutatud hingehoidja on ka ise sageli väga üksi.
Eestis toimub igal aastal kümneid meeleavaldusi. Kes on need inimesed, kes külma trotsides paku peale ronivad ja võõrastele südant puistavad?
Juba peaaegu 20 aastat korraldab üks väike Eesti linn suurt Ukraina-teemalist laata, mille üheks osaks on iludusvõistlus. Kuivõrd on ilu võrreldav ning kuidas mõista iluvõistluste fenomeni tänapäeval?
Rein Taagepera - inimene kahe maailma vahel.
Vargamäe uus ja järelandmatu peremees peab võitlema raske töö, kiusliku naabri ja omaenda tõekspidamistega, et oma söötis ja vilets maa viljakaks muuta. Ja et tõde ja õigus jumala poolt mahajäetud paigas jalule seada.
Tapal kohtuvad kaks poliitilist ajastut, tulemuseks on sürreaalne reaalsus.
Portreefilm Eesti tuntud teatrimehest ja -pedagoogist Kalju Komissarovist
Andekus, töökus ja tahtmine võivad viia maailma-areenile. Isegi kui kasvad Euroopa mõistes perifeerses Vändras ja unistad saada elukutseliseks jalgratturiks.
Jaan Tootseni lugu vembumehest ja preestrist, kes teeb ettevalmistusi sellest maailmast lahkumiseks.
Manfred Vainokivi film Leonhard Lapinist räägib Eesti moodsa kunsti klassikust ja avab uksed kaduva boheemluse maailma.
Režissöör Moonika Siimetsa esimene täispikk mängufilm, mis põhineb Leelo Tungla raamatutel "Seltsimees laps ja suured inimesed" ning "Samet ja saepuru ehk Seltsimees laps ja kirjatähed". Film räägib loo kuueaastasest Leelost, kelle ema Helmes saadetakse stalinistlike repressioonide käigus Siberi vangilaagrisse. Väike tüdruk püüab olla võimalikult hea laps, uskudes, et nii tuleb ema kiiremini tagasi.
Lugu kahest mehest, kes on pidevalt eneseteostuse otsinguil. Nendel otsingutel on nad jõudnud sihtpunkti, kus neil on võimalik õnnelikuks olemist ka teistele pakkuda. Just Raini ja Andrese kohta käib ütlus, et andmise rõõm on kõige suurem rõõm.
Réne Vilbre situatsioonikomöödia keskeakriisis vaevlevate meeste noorusihalusest ja peadpööritavatest seiklustest klassikokkutulekul.
Reporter jälgib iseennast, ühte eesti poliitikut ja reklaamiguru ning uurib, millistele põhimõtetele tugineb tänapäeva Eesti identiteet.
Korporatsioon Vironia 100. aastapäeva tähistamine Tartus, aastapäevakommerss.
Eesti suursaadik ÜRO juures Trivimi Velliste esineb kõnega New Yorgis toimuval ÜRO tuumarelvastuse leviku tõkestamise lepingut käsitleval konverentsil 21. aprillil 1995.
Läti Vabariigi 75. aastapäeva pidulik kontsert Toronto ülikooli aulas novembris 1993.
Eesti Vabariigi 74. aastapäeva pidulik tähistamine Torontos.
Puuetega inimestele pühendatud üritusel Torontos annab intervjuu Kanada peaminister Brian Mulroney.
13. jaanuaril 1992 Eesti Demokraatliku Liidu poolt korraldatud meeleavaldus, kus nõutakse piima ja leiba ning peaminister Edgar Savisaare valitsuse lahkumist.
29. jaanuaril 1992 astub Edgar Savisaare juhitav valitsuskabinet tagasi, Kodukaitse paraad Toompeal.
Teise maailmasõja veteranide ühiskokkutulek Porkunis.
Meremeestele teenistusraamatute kätteandmine Tallinna raekojas, kõneleb teede- ja sideminister Andi Meister.
Tartu sõjakomissariaadi ülem polkovnik Ants Laaneots räägib Eesti riigikaitse olukorrast ja eestlaste kaitsetahtest.
Torontos, Queen'si pargis toimub Makedoonia kogukonna meeleavaldus riikliku iseseisvuse tunnustamiseks.
Balti riikide taasiseseisvumise puhul korraldatud pidulik õhtusöök Torontos.
Eesti iseseisvuse taastamise tänujumalateenistus ja Helga Nõu kõne Mikaeli kogudusemajas 22. septembril 1991.
Eesti Vabariigi 71. aastapäeva pidulik tähistamine 1989. aastal Toronto ülikooli aulas.
Eesti Vabariigi 71. aastapäeva pidulikul aktusel Toronto ülikooli aulas kõnelevad Ilmar Heinsoo ja Tony Ruprecht.
Eesti Vabariigi 71. aastapäeva pidulik aktus Torontos 1989, kus esinevad ka Ivo Linna ja Alo Mattiisen.
Eesti Vabariigi 71. aastapäeva pidulikul aktusel Torontos esinevad Merle Jääger, Ivo Linna ja Alo Mattiisen ning kõneleb Mart Laar.
Intervjuu Eesti Kristliku Liidu kultuuritoimkonna esimehe Avo Üprusega, ekraanil preester Rein Õunapuu, vaimulik ja poliitik Illar Hallaste.
Viru-Jaagupis mälestatakse 1949. aasta märtsiküüditamise ohvreid.
Permi vangilaagrist vabanenud nõukogude poliitvangi Mart Nikluse vastuvõtt Tallinnas Raekoja platsil 13. juulil 1988.
Jumalateenistus Toronto Vana-Andrese kirikus ja sellele järgnev koosviibimine.
Trivimi Velliste tutvustas Torontos Eesti Muinsuskaitse Seltsi tegevust, Lembit Sootsi lõpukõne.
Eesti Vabariigi 70. aastapäeva pidulik aktus ja koosviibimine Norrköpingi Eesti Kodus 27. veebruaril 1988.
Eesti Vabariigi 70. aastapäeva jumalateenistus ja aktus Uppsalas Mikaeli kirikus ja koguduse majas 28. veebruaril 1988. Kaastegev segakoor Sügisheli Lembit Leetmaa juhatusel.
Uppsala Eesti koguduse emadepäeva pühitsemisel 8. mail 1988 esineb Mikaeli kirikus klarnetist Ilmar Olesk ja koguduse majas kõneleb Virve Aruoja.
Trivimi Velliste pressikonverents 21. septembril 1988 Toronto pressiklubis.
Skulptor Villu Jaanisoo valmistatud Villem Reimani ausammas avatakse Kolga-Jaanis 29. mail 1988, kõneleb Mart Laar.
Eesti Vabariigi 69. aastapäeva pühitsemine Uppsalas Mikaeli kirikus ja kogudusemajas 1987. aasta 22. veebruaril.
Emadepäeva jumalateenistus Uppsalas Mikaeli kirikus ja koguduse majas 10. mail 1987, laulab Stockholmi Eesti Algkooli koor Heli Siikaneni juhatusel, kõneleb Eero Paldrok.
Uppsala Eesti Gaidi- ja Skaudisõprade ringi kirjandusõhtu 5. aprillil 1987. Raimond Kolk räägib oma loomingust. Ilmar Talve kuulajate seas.
Nikolai Šarubini portreevisand heliloojast ja dirigendist Gustav Ernesaksast XX üldlaulupeo ajal.
Maailma üks suurim õppe-purjelaev saadetakse pidulikult merereisile üle Atlandi, koondisele Eesti Kalatööstus antakse üle rändpunalipp.
Tallinna autasustamise puhul toimub Võidu väljakul miiting.
Portreepala tutvustab Tallinna Piimakombinaadi töötajat ja sõjaveterani Heino Lompi, taidluskunstnikku, kes teeb pilte oma tehnikas.
Eesti NSV Kirjanike Liidu aastapäeva tähistamine, liidu asutajaliikmete autasustamine.
Traditsiooniline suviharjapidu Metsakodus 25. juunil 1983: Heiner Erendi jumalateenistus, Helga Nõu eesti keele tähtsust rõhutav peokõne, luuletus Raimond Kolgilt.