esimene armastus
Lühifilm Viktorist, poisist, kes on rongivagunis surma äärel ja leiab läbi oma noore armastuse võõra tüdruku vastu uue tahte elada.
Jälgime luuletaja Triin Soometsa elulugu läbi tema luuletuste.
Olavi Ruitlase samanimelise romaanil põhinev Peeter Simmi lavastatud mängufilm on terava huumoriga vürtsitatud pilk varateismelise poisi ellu, taustaks kaheksakümnendate alguse Võru kurbnaljakas õhkkond, kus "lapsepõlve lõpu" katsumuste eest pole põgeneda mujale kui Tamula järvele kala püüdma. Vahel näkkab, vahel mitte, elu ongi enamasti nõme!
Lauri Randla debüütfilm on komöödia ingeri-soome Tarkkinenide pere värvikast elust Eestis nõukaaja viimastel aastatel.
David Vseviovil on sünnipäev - päev, millest saab retk mööda aja lugusid.
Dokumentaalfilm tüdrukust kahe maailma vahel.
Ain Mäeotsa lavastatud draama Kauksi Ülle samanimelise näidendi motiividel kõneleb Seto lauluemast Hilana Taarkast – jumaldatud laulikust ja põlatud naisest.
Kostüümi- ja teatrikunstniku Mare Raidma režiidebüüt, lühimängufilm teismelise neiu lapsepõlvetraumade ülekandumisest täiskasvanuellu.
Jaan Kolbergi sümbolistlik-allegooriline draama põhineb August Mälgu 1942. aastal ilmunud romaanil "Hea sadam" ja teistel Mälgu mereteemalistel teostel, kuid sündmustik on toodud kaasaega.
Peeter Simmi lühifilm Kalju Saaberi novelli “Mustlased” ainetel. Filmi kunstiline juhendaja on Andrei Tarkovski.
Virve Aruoja lavastatud komöödia Erni Krusteni jutustuse “Vastsündinu” põhjal räägib sooja huumoriga sellest, kuidas vastsündinu tõrjub tagaplaanile seni majas esimest viiulit mänginud vanaisa.
Mikk Mikiveri esimene film režissöörina tugineb Voldemar Panso 1962. aasta lavastusele "Inimene ja jumal" Draamateatris Anton Hansen Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" II osa põhjal.
Veljo Käsperi lavastatud isikudraama Aadu Hindi romaanisarja “Tuuline rand” III osa alusel kulgeb Esimese maailmasõja ja Vene revolutsiooni ajal, mil löövad kõikuma nii ühiskonna kui inimeste väärtushinnangud.
Arvo Kruusemendi esimene iseseisev film Oskar Lutsu samanimelise jutustuse ainetel toob vaataja ette juhtumised ühes Eesti kihelkonnakoolis ühe õppeaasta jooksul 19. sajandi lõpul. Lüüriline, lustakas ja helge noorpõlvelugu on valitud läbi aegade parimaks eesti mängufilmiks.
Viktor Nevežini film Aadu Hindi näidendi "Kuhu lähed, seltsimees direktor?" põhjal räägib kalurikolhoosi esimehe töistest ja perekondlikest konfliktidest, mille taga on sõjaeelse Eesti ühiskonna halastamatu moraal.