apokalüptiline
Hüüdja (digitaalne) hääl kõrbes.
Dokumentaalfilmist “Vara küps” valminud sari toob esmakordselt kaamera ette metsadebatis osalenud metsatööstuse, Riigimetsa majandamise keskuse ja loodusteadlasi esindavad juhtfiguurid, et saada selgust, mis Eesti metsaga on toimunud ning millise pärandi jätame järeltulevastele põlvedele tulevikus.
Dokumentaalfilmist “Vara küps” valminud sari toob esmakordselt kaamera ette metsadebatis osalenud metsatööstuse, Riigimetsa majandamise keskuse ja loodusteadlasi esindavad juhtfiguurid, et saada selgust, mis Eesti metsaga on toimunud ning millise pärandi jätame järeltulevastele põlvedele tulevikus.
Dokumentaalfilmist “Vara küps” valminud sari toob esmakordselt kaamera ette metsadebatis osalenud metsatööstuse, Riigimetsa majandamise keskuse ja loodusteadlasi esindavad juhtfiguurid, et saada selgust, mis Eesti metsaga on toimunud ning millise pärandi jätame järeltulevastele põlvedele tulevikus.
Dokumentaalfilmist “Vara küps” valminud sari toob esmakordselt kaamera ette metsadebatis osalenud metsatööstuse, Riigimetsa majandamise keskuse ja loodusteadlasi esindavad juhtfiguurid, et saada selgust, mis Eesti metsaga on toimunud ning millise pärandi jätame järeltulevastele põlvedele tulevikus.
Loodusfilm on meie aja peegeldus, mis meid eestlasi kui metsarahvast halastamatult portreteerib.
Valdis tuleb tagasi. Elu alevis on endiselt seiklus. Järg lühifilmile Tulnukas ehk Valdise pääsemine 11 osas.
Tartu 2024 Euroopa kultuuripealinna programmi raames Suurbritannia kunstirühmituse Blast Theory loodud ulmefilm, mis uurib elu pärast kliimakatastroofi ja mille sündmustik toimub Tartu lähistel 2074. aastal.
Eestlasest kosmonaut saabub tulevikust maailma globaalse soojenemise eest päästma. Aga on see tõesti nii või on tegemist pettusega?
Vaadata, mitte mõelda!
Neli sõdurit ootavad oma asendusmeeskonda – nad on just lõpetanud kaheaastase teenistuse sõjaväebaasis, mis asub keset ookeani. Kui aga abi ei saabu, on meeskond sunnitud otsa vaatama üksteisele ja iseendale, kaheldes kõiges.
Raimo Jõeranna dokumentaalfilm heidab avara pilgu ühele aastale meie lähiajaloos – aastale 2019, mis tõi eredalt esile Eesti lõhenemise nii poliitilises kui ka põlvkondlikus plaanis.
Vaatlev ja poeetiline autorifilm Tallinna hipodroomi kunagise hiilguse hääbumisest. Ümbritsevast väljalõigatud tänapäev on vormunud audio-visuaalseks etenduseks.
Hommikune hambapesu jääb ootamatult pooleli.
Põlvkondi ühendav eepiline road-movie peaks pühkima tolmu iidselt rahvatarkuselt, et piim, see on suur vastutus.
Afrofuturistlik ulmefilm käsitleb globaliseerumise tagajärgi ning kujutab ühe väikese inimese kadumaminemise lugu üleilmastunud maailma prügimäel.
Põhjasõja-järgsetest süngetest aegadest inspireeritud saladusliku põnevusloo peategelane on Jaan, kes leitakse teadvusetult mererannalt. Mida teha, kui selgub, et sa oled keegi, kes sa olla ei taha?
Lühimängufilm ühest perekonnast maailmalõpu eel.
Sulev Keeduse draama kolmes eri ajas kulgevas filminovellis, mille keskmes on naine ja tema vabadus otsustada ise oma saatuse üle.
Film toob vaatajani lõike Nicaragua kanali vastaste võitlusest nii riigikorra, demokraatia, eraomandi, sõnavabaduse kui ka inimõiguste eest.
Kellassepp kontrollib aega, kuid kellassepa töökojas elav hiir kontrollib kellasid... Film ajast ja selle fataalset olemusest.
Kas nõukogudeaegsest reeturlusest on saanud kaasaja kangelastegu?
Sulev Keeduse draama aastaid tagasi Afganistani sõtta saadetud ja seal islami omaks võtnud Jeremia Juunas Kirotajast, kes Eestisse naastes seisab silmitsi hoopis teistsuguse sõjaga.
Tanel Toomi sõjadraama on mõistulugu elust, surmast ja armastusest, lugu kahe venna saatusest sõjateel.
Jüri Sillarti draama Hans Luige näidendi „Tõe hetk“ ainetel inimestest, kelle noorus lõpeb 2000ndate Eestis võitjate või kaotajatena.
Manfred Vainokivi eksperimentaalne lühimängufilm mängust inimsuhetes.
Arhiivikaadritel põhinev film on ülevaade 20. sajandist, selle sajandi suurtest ja väikestest inimestest, nii ohvritest kui ka timukatest.
Jüri Sillarti režissööridebüüt näitab Eesti küla saatuslikul 25. märtsil 1949, mil kümned tuhanded inimesed Siberisse küüditati.
Olav Neulandi psühholoogilise draama sündmustik hargneb 1944. aastal suvel ja selle keskmes on eesti haritlaspere saatus sõjasündmuste keerises.
Filmi aluseks on kolm Eduard Viiralti tuntud graafilist lehte.