Tootmisfirmad ja filmitegijad

Filmitootmisfirmad

Eesti filmitootmisele panid alguse Estonia Film, Siiriusfilm, Film klubi, Theodor Lutsu Filmiproduktsiooon, Konstantin Märska Filmiproduktsioon ja Eesti Kultuurfilm (EKF).

1941. aastal loodi natsionaliseeritud EKF varade baasil Kinokroonika Eesti Stuudio. Aastatel 1945–1963 muutus selle riikliku filmiettevõtte nimi korduvalt (Kroonika-dokumentaalfilmide Tallinna Kinostuudio, Kinokroonika Tallinna Stuudio, Eesti NSV Kinematograafia Ministeeriumi Kinokroonika Tallinna Stuudio, Kunstiliste- ja kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio). 1963. aastal asutati filmistuudio Tallinnfilm ning 1965. aastal Eesti Telefilm. Neis kahes riiklikus filmiasutuses valmis enamik nõukogude perioodi filmiteostest.

1941. aastal loodi natsionaliseeritud EKF varade baasil Kinokroonika Eesti Stuudio. Aastatel 1945–1963 muutus selle riikliku filmiettevõtte nimi korduvalt (Kroonika-dokumentaalfilmide Tallinna Kinostuudio, Kinokroonika Tallinna Stuudio, Eesti NSV Kinematograafia Ministeeriumi Kinokroonika Tallinna Stuudio, Kunstiliste- ja kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio), 1963. aastal asutati filmistuudio Tallinnfilm. 1965. aastal loodi ka Eesti Telefilm. Neis kahes riiklikus filmiasutuses valmis enamik nõukogude perioodi filmiteostest.

Alates 1991. aastast on Eestis filme teinud ligi 200 filmitootmisfirmat.

Graafikul on kujutatud perioodil 1991–2017 vähemalt 10 filmi tootnud firmat.

Filmitegijate üldandmed

Eesti filmide tootmises osalenud isikunimede andmebaasis oli seisuga 1.01.2018 rohkem kui 25 000 nime, neist enam kui 10 000 on näitlejad. Filmide tootmises teevad koostööd väga paljude erinevate erialaoskustega inimesed – andmebaasi erialaregistris on üle 180 erialanimetuse. Ametiregister võimaldab analüüsida filmivaldkonna töötajaskonna professionaalset hõivatust ja filmitegijate soolist ning vanuselist jaotust.

Filmide tootmisstatistikas eristatakse peamist loomevastutust kandvaid erialasid ehk neid filmitegijaid, kelle tööpanus mõjutab kõige rohkem töö tulemust – loodud filmide taset. Nende ametite hulka arvatakse enamasti režissöörid, produtsendid, kaasprodutsendid, stsenaristid, dialoogi autorid, operaatorid, kunstnikud, kostüümikunstnikud, heliloojad, helirežissöörid, monteerijad, direktorid, toimetajad ja kirjandusliku alusteose autorid. Filmivaldkonnas on sage ka ametite üheaegne täitmine, samad inimesed teevad professionaalse karjääri jooksul tööd ka erinevates filmiametites. Allpool olev graafik näitab peamistes loomeametites töötanud inimeste koguarvu Eesti filmiloo jooksul (1912–2017).

Loomemajanduse statistikas on oluliseks näitajaks valdkonnas eelarveaasta põhiselt ja aastate dünaamikas rakendust leidnud töötajate arv. Järgnevad andmed iseloomustavad filmivaldkonnas töötanud inimeste arvu nii kogu filmiloo (1912–2017) kui taasisesesisvumisaja kohta. Andmete koostamisel on lähtutud eeldusest, et filmitegija igasse ametigruppi arvamiseks on piisav selles ametis ühekordne töötamine.

Graafik näitab, et Eesti taasiseseisvumise järel, aastatel 1991–2017 on töötajate arv filmitööstuses järjepidevalt kasvanud, erandiks perioodid 1994–1996 ja 2012–2014.

Andmebaasi analüüs näitab, et filmitegijate hulgas on kõige rohkem operaatoreid, stsenariste, režissööre, produtsente ja monteerijaid. Filmitootmise spetsiifikast tingitult on mõlema ajaperioodi esikahekümnes samade filmierialade töötajad. Nagu eelpool öeldud, on andmebaasis fikseeritud andmed enam kui 180 filmiametis töötanud filmitegijate kohta, mis võimaldab edaspidi filmivaldkonnas tööjõudünaamika põhjalikumat analüüsi.

Enim rakendust leiavad filmitegijad mängufilmide (5217 töötajat läbi aegade), dokumentaalfilmide (3722) ja tudengifilmide (2862) tootmises.

Mängufilmides on enim filmitegijaid leidnud rakendust draama- (4561 töötajat läbi aja), komöödia- (2215) ja põnevusfilmide tootmises (1488).

Filmitöötajate sooline jaotus

Filmitegijate soolise jaotuse leidmiseks loodi andmebaasi andmetest interaktiivne PowerBi graafik. Tulemusi uurides selgus, et filmitegijatest valdav enamus ehk 65% on mehed. Naisi on filmitööstuses 24%. Lisaks on loodud ka "tundmatute" kategooria, mille moodustavad põhiliselt võõrapäraste nimedega filmitegijad, mida programm ei tuvastanud. Uurimiseks valiti ajavahemik 1940–2017, sest see periood kattis suurema osa filmitegijatest. Varasemast perioodist oli liialt vähe andmeid.

Uuritavas ajavahemikus domineerivad mehed täielikult 3D-ga tegelevates valdkondades, näiteks 3D-animaator, 3D-eelvisualisatsioon, 3D-elemendid, 3D-eriefektid ning 3D-graafika. Lisaks töötavad ainult mehed allveevõtete operaatori, drooni operaatori, laadija, multioperaatori ning õhuvõtete operaatori ametites. Füüsilised ning riskantsed tööd tunduvad jäävat tihti meestele.

Ainult naised töötavad arhiivitoimetaja ning tegelaste mudelite looja alal ning nad esindavad ülekaalukalt ka faasi- ja ümberjoonistaja, negatiivimonteerija, arvutioperaatori, liikumisproovide operaatori ning kostümeerija eriala. Lisaks on märgata, et naised domineerivad erialadel, kus läheb tarvis esteetilisi oskusi, sealhulgas töötavad nad grimeerijatena, juuksuritena ning ka värvijatena.

Üsna sarnane on sooline jaotus asedirektori, nukkude- ja dekoratsioonide valmistaja, järeltöötluse produtsendi, administraatori, teise režissööri ning pilditöötleja ametikohtadel.

Eraldi on arvutatud ka naistöötajate protsentuaalne kasv aastati. Graafik on leitav lisalehelt. Arvutuse tulemus näitab, et naistöötajaid on filmitegijate hulgas iga aastaga keskmiselt 0,26% rohkem. Seega tuleb iga aastaga naisi filmitööstusesse veidi juurde.

P.S. Power BI graafiku laadimine võib suure andmemahu tõttu võtta veidi aega. Varugem kannatust!