Lisad
Üldstatistika lisad
Filmide arvu dünaamika filmiliikides, mille peamiseks sihtgrupiks on lapsed ja noored 1912–2017
Filmide arv peamistes filmiliikides 1991–2017
Filmiliikidest on taasiseseisvunud Eestis kõige rohkem toodetud dokumentaalfilme ja tudengifilme, kõige vähem on täispikki mängufilme ja telemängufilme.
Filmide kestuse lisad
Eesti filmipärandi kestuse dünaamika tundides 1912–2017 (esialgsed tulemused)
Mängufilmide kestuse dünaamika tundides 1940–2018
Täispikkade mängufilmide kestuse dünaamika tundides kümnendite kaupa
Täispikkade Eesti mängufilmide toodangu kogumahuks 1923–2017 võib hinnata 360–365 tundi. Kuni 1940. aastani pole täispikkade mängufilmide kestuse täpne arvutamine võimalik, sest kuus sel perioodil toodetud mängufilmi pole säilinud. Hinnanguliselt jääb kuni 1940. aastani toodetud mängufilmide maht 10–15 tunni piiridesse. Nõukogude perioodil oli täispikkade mängufimide tootmise maht Tallinnfilmis suhteliselt stabiilne, plaanimajandus mõjutas ka filmitootmist. Täispikkade mängufilmide hüppeline kasv on toimunud taasisesesisvumise järgsetel aastatel. Üsna suure tõenäosusega ületab mängufilmide kogukestus perioodil 2010–2019 sellele eelnenud kümnendi mahu kahekordselt. Alates 2000. aastast on üha rohkem toodetud mängufilme, kus Eesti on olnud kas kaastootja või vähemuskaastootja.
Täispikkade mängufilmide kestuse dünaamika tundides vähemuskaastootmiseta
Vaid Eesti rahaliste vahenditega toodetud täispikkade mängufilmide kestuse dünaamika tundides
Toodetud filmide arvu võrdlus kolme ajalooperioodi jooksul
Taasiseisvumisperioodi 25 aastaga on toodetud filmide arv mitmes filmiliigis juba ületanud nõukogude perioodi 50 aasta jooksul toodetu mahu.
Dokumentaalfilmide kestuse dünaamika tundides 1940–2018
Telemängufilmide kestuse dünaamika 1960–2018
Kroonikapalade kestuse dünaamika 1940–2018
Animafilmide kestuse dünaamika 1940–2018
Filmitegijate lisad
Enim dokumentaalfilme tootnud firmad alates 1991. aastast.
Enim täispikki mängufilme tootnud firmad alates 1991. aastast.
On loodud GIF, mis kujutab nelja põhilise filmitegija – operaatorite, režissööride, produtsentide ja stsenaristide – koguarvu taasiseseisvumisaastatel (1991–2018). Igal aastal esineb iga inimene vaid ühel korral, seega GIF iseloomustab nende valdkondade hõivatust aastati.
Naisfilmitegijate osakaal (%) aastate kaupa (1940–2017).
Uuritud on ka filmitegijate vanust nende esimese filmi tegemise ajal. Selgus, et oma esimese töö filmitootmisgrupis saavad kõige noorematena teine monteerija, faasivärvija ning jumestuskunstnikud, kes olid esimese filmi tootmise ajal keskmiselt 19-aastased. Ealt vanimate filmitegijate hulka võib lugeda teksti toimetajad (keskmiselt 54-aastased) ning stsenaariumi konsultandid (keskmiselt 60-aastased). Filmide kirjandusliku alusteose autorite vanuse arvutust mõjutab kirjandusteose (romaani, novelli, jutustuse) põhjal toodetud filmi valmimisaasta, mis sageli on märksa hilisem autori eluaastatest.
Peamiste loomevaldkondade esindajad teevad oma erialal esimese filmi valdavalt 30ndates eluaaastates: operaatorid - 31, stsenaristid - 37, režissöörid - 31, produtsendid - 31, monteerijad - 25, kunstnikud - 30, helirežissöörid - 27, heliloojad - 32, toimetajad - 32, kaasprodutsendid - 37, valgusmeistrid - 33, filmidirektorid - 33, autorid - 35, dialoogi autorid - 31.
