1932
Välis-Eesti film. [K. Liivo ja V. Kopper´i 10minutiline filmiosa väliseestlastest koos seletustekstiga demonstreeriti Tallinnas kinos "Uus Rekord". Sõnum] Välis-Eesti Almanak, 1932, 12, 37. (Mitmesugust.)
"Gaas" otsaga Tartus. [Theodor Lutsu edukamaid ja õnnestunumaid filme "Gaas! Gaas! Gaas!" jookseb alates kolmekuningapäevast Tartus kino "Glorias", teise filmina läheb "Hurraapoiss!". Pärast Tartus jooksmist tuuakse "Gaas" uuesti Tallinna, kus ta pääseb teistkordselt linale odavahinnalisteks rahvaetendusteks. Lühisõnum] Rahvaleht, 1932, 7. I, 3, 3. (Kino.)
Ado Birki süüdistatakse filmi omastamises. Skandaal Riias. [Tallinnas tuntud vanaraamatutega kaupleja pr. Jershova on esitanud Riia kriminaalpolitseile kaebuse, milles süüdistab endist Eesti saadikut Venemaal A. Birki filmi "Jüri Rumm" omastamises. A. Birk väidab, et ka temal on filmi omanikuõigus. Sõnum] Rahvaleht, 1932, 27. II, 25, 1.
Saab Eestis valmistada häälfilme? Theo Luts ühines Parikasega. Samm edasi meie filmitööstuses. Kaubandus-tööstuskoda ja filmiküsimus. [Tuntud filmimees Märska teeb praegu katseid tema poolt konstrueeritud häälfilmi ülesvõtteaparaadiga. Laboratooriumis tehtud katsete tulemused lubavad loota probleemi õnnelikku lahendumist. ... Sõnumid] Rahvaleht, 1932, 7. IV, 41, 2. (Kino. Filmi päevaküsimusi.)
Viis uut eesti filmi tulemas. "Mikumärdi", "Metsmees" ja "Toomas Nipernaadi" ekraanile. Kas algab "kuldne ajajärk" meie filmitoodangus? [Theodor Luts plaanib koostöös "Suomi-Filmiga" filmi Richard Janno romaanist "Metsmees" ja August Kitzbergi jandist "Kosjasõit". Pärnu fotograaf Mihkel Õnnis kavatseb filmi August Mälgu romaanist "Läbi öö". Tahetakse filmida ka Hugo Raudsepa "Mikumärdi" ja A. Kitzbergi "Neetud talu". Püütakse teha koostööd välisstuudiotega. Pikem sõnum] Esmaspäev, 1932, 11. IV, 15, 3.
Eesti kõnefilm soome versioonis. [Theo Lutsu poolt valmistatud helifilm "Päikese lapsed", mis sügiseks saab valmis, sünkroniseeritakse Soomes. ... "Päikese laste" filmimine jätkub neil päevil Pärnus, ... Sõnum] Rahvaleht, 1932, 18. VIII, 97, 6. (Filmiuudiseid.)
Theo Luts filmib Kosel. [Filmi "Päikese lapsed" filmimisest. Lühisõnum] Rahvaleht, 1932, 25. VIII, 100, 6. (Filmiuudiseid.)
Eesti heeringafilm valmimas. [Islandi all eesti heeringalaevastikul tehtud filmi positiiv on juba valmis ja lähemail päevil selgub, kuidas kaameramees Hirvonen on oma töö teinud. Arvatakse, et film on ühtlasi õpetlik ja huvitav. Filmi pikkus on ümmarguselt 1600 meetrit. Peale a.-s. Kalanduse" on filmi kaasomanikuks Zimmermann. Lühisõnum] Rahvaleht, 1932, 1. IX, 103, 6. (Filmiuudiseid.)
“Metro-Goldwyn-Mayer” + Theo Luts. [Theo Luts üüris “Metro-Goldwyn-Mayeri” siinse esinduse ruumidest kaks suurt tuba. Sõnum] Rahvaleht, 1932, 6. IX, 105, 2.
Eesti filmireklaam Ameerikas. [Kui prof. Ants Piip läks Ameerikasse loenguid pidama, võttis ta eraviisil kaasa ka ühe koopia filmist "Kas tunned maad?", mis käsitab Eesti elu kõigekülgselt. Prof. Piip demonstreeris Ameerikas Eesti üle peetud loengutel seda filmi. Lühisõnum] Rahvaleht, 1932, 22. IX, 112, 2. (Filmiuudiseid.)
Theo Lutsu filmid välismaale. [Theodor Lutsu poolt Akadeemilise kooperatiivi ülesandel valmistatud film Tartu ülikoolist "Alma mater Tartuensis" äratas suurt huvi ka Lätis ja Leedus, kust tuli tellimisi sellele filmile. Lühisõnum] Rahvaleht, 1932, 22. IX, 112, 2. (Filmiuudiseid.)
Eesti filmikesed “liiguvad”. [Eesti oma filmiproduktsioonist on praegu märkida ainult Theodor Lutsu “Päikese lapsi” ja Hirvose poolt Islandis vändatud heeringapüügifilmi. Lühisõnum] Rahvaleht, 1932, 27. IX, 114, 4. (Filmiuudiseid.)
Film heeringapüügist. [Esmaspäeval demonstreeriti … o.-ü. “Kalanduse” filmi Eesti heeringapüügist Islandis. Film on umbes 3000 meetrit pikk ja jookseb tunni ümber. Filmi lavastas Armas Hirvonen … Lühisõnum] Vaba Maa, 5. X, 234, 7. (Tallinnast. Kino.)
Eesti heeringas kinolinal. [Praegu jookseb “Capitolis” film Eesti heeringapüügist kauges Islandis. Filmi omanikuks on o.-ü. “Kalandus” ning selle valmistas operaator Armas Hirvonen. Film on umbes 3000 meetrit pikk … Aluseks on võetud A. Laasi ja “Jänkimehe” kirjad, mis nad Islandist Tallinna saatsid. Sõnum] Rahvaleht, 1932, 6. X, 118, 4. (Filmiuudiseid. Tallinna “pildinäitustelt”.)
Esimene eestikeelne helifilm linal. “Päikese lapsed” “Modernis”. [… Film on üle 2000 m pikk ning tehniliselt suurepäraselt õnnestunud. Lühisõnum] Vaba Maa, 1932, 4. XI, 260, 3.
Esimene Eesti kõnefilm. “Päiksese laste” esietendus “Modernis”. [Kesknädala õhtul läks kino “Modernis” ekraanile Theo Lutsu esimene kõnefilm “Päikese lapsed”. … “Päikese lapsed” täiel määral ei õigustanud neid lootusi, mida võis panna T. Lutsule. … Retsensioon] Rahvaleht, 1932, 5. XI, 131, 3. Allk.: Ed. J-on.
“Päikese lapsed”. [Th. Lutsu helifilm. Retsensioon] Vaba Maa, 1932, 5. XI, 261, 7. (Kino.)
Tallinnas demonstreeriti esimest eestikeelset helifilmi “Päikese lapsed”, mille valmistas Theodor Luts. Film on paiguti hästi õnnestunud ja rahvas kuulab huviga esmakordselt kinos emakeelt. [Lühisõnum] Esmaspäev, 1932, 7. XI, 45, 2. (Läinud nädal. Supelbassein Nõmmele.)
Filmitööstus meil ja mujal. Riiklik toetuspoliitika ja kontingendid. Esimesed filmimisekatsed Eestis. [Artikkel] Vaba Maa, 1932, 8. XI, 263, 2.
Tallinna ilu filmis. [Hea fotoamatöörina tuntud insener Wiikman on valmistanud mitu huvitavat lühifilmi Tallinnast. Lühisõnum] Rahvaleht, 1932, 10. XI, 133, 1. (Filmiuudiseid.)
Eesti suurem kultuurfilm. [Tartu närvikliiniku juhataja ja üle-euroopalise kuulsusega õpetlase prof. Puusepa teaduslikul kaastööl valmistatud kultuurfilm inimese aju tegevusest, ajuopratsioonidest jne, on tasapisi valminud lõplikult ja võib tulla ekraanile. … Huvitav ja õpetlik film on üle 1000 meetri pikk. Lühisõnum] Rahvaleht, 1932, 19. XI, 137, 5. (Filmiuudiseid.)
Theo Lutsul Soomes hea nimi. [… Soome filmiajakiri “Elokuva-Aitta” toob Th. Lutsu pildi ja ülesvõtteid tema teostest. Senini on Th. Luts valmistanud filmid: … [loetelu] Sõnum] Rahvaleht, 1932, 29. XII, 153, 2. (Filmiuudiseid.)
1933
Eesti film Ameerikas ja Ameerika eestlaste helifilmimine. [Eesti Haridusliidu ja “Eesti Kultuurfilmi” vahendusel on Ameerika Eesti Liidul võimalik olnud hankida üle 6000 m eesti filmi näitamiseks. Operaator K. Märska teeb helifilmi Ameerika eestlastest. Sõnum] Välis-Eesti Almanak, 1933, 4, 29-30. (Ringvaateid välismailt.)
ETK valmistab suure propagandafilmi. [Eesti tarvitajate keskühingul on kavatsus valmistada suuremat filmi, et propageerida ühistegevuse mõtet ja näidata Eesti ühistegevuse senist arengut. Film tuleks keskmiselt 1000 meetri pikkune … Sõnum] Rahvaleht, 1933, 26. I, 11, 1. (Filmiuudiseid.)
200 meetrit kodumaad sunduslikuks. Haridus-sotsiaalministeeriumi poolt esitati seaduseelnõu kodumaa filmide sundnäitamiseks. [… Seaduseelnõu kohaselt on kõik avalikud kinod kohustatud igas kuus vähemalt kord näitama filme kodumaa kroonikast, poliitilistest päevasündmustest ehk rahva elust või kodumaa looduse vaatepilte. Sõnum] Vaba Maa, 1933, 3. II, 28, 1.
Haridus-sotsiaalministeerium esitas vabariigi valitsusele seaduseelnõu, millega kinodele sunduslikuks tehakse vähemalt kord kuus näidata eeskavas Eesti omaoma filme, mille juures film peab olema vähemalt 200 meetri pikkune. [Lühisõnum] Rahvaleht, 1933, 4. II, 15, 3. (Eilsest tänaseni. Kodumaal.)
Kümme meetrit kindralit. Kodumaa kroonika pealesundimine. [Riigikogu üldkomisjonis tekkisid vaidlused seaduse pärast, mis nõuab, et iga kino peab kuus näitama vähemalt 200 m värsket kodumaist kroonikat. Garanteeritud turg madaldab kroonikate taset. Sõnum] Vaba Maa, 1933, 5. III, 54, 1.
Sundfilmid kinodesse. 10 loodi sinepit sunduslikuks. [Ülevaade Riigikogu üldkomisjoni koosolekust 7. III 1933. a., kus peale vaidlusi võeti 1. lugemisel vastu seaduseelnõu kodumaiste kinokroonikate kohustuslikust näitamisest Eesti kinodes. Küsimus ka filmide säilitamisest.] Vaba Maa, 1933, 10. III, 58, 3.
820 kilomeetrit filmi. [Kinohooaja lõpuks tehtud kokkuvõtete järele on Eestisse aasta jooksul sisse veetud 506 välisfilmi ja Eesti enda filmitoodangut tsenseerida antud 11 filmi. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1933, 6. VII, 78, 1.
Aadu Birk tegi raha. [Armas Hirvose poolt Eestis valmistatud filmi “1905. aasta” finantseeris Aadu Birk, ... Filmi mõnesugustel põhjustel Eestis kuigi palju ei näidatud. … Mõnesuguste ümbertegemiste järel on seda filmi Lätis näidatud 20 ekraanil. Lühisõnum] Sõnumed, 1933, 19. VIII, 179, 3. (Ekraan ja lava.)
“Eesti filmikooperatiivi” asi liigub. [Filmihuviliste poolt algatatud mõte filmikooperatiivi loomiseks on vastukõla leidnud väga mitmekesistes ringkondades. Liikmeks on juba astunud E.T.K. juhataja admisral J. Pitka, rida majanduse- ja kultuuritegelasi, … Lühisõnum] Sõnumed, 1933, 19. VIII, 179, 3. (Ekraan ja lava.)
1934
Eestlaste heeringafilm Hiiumaal. [Ajakirjanik Evald Stein-Jänkimees kõneleb 6. ja 7. jaanuaril Keinas ja Kärdlas heringapüügist. Samas demonstreeritakse esimesel “Kalanduse” püügiekspeditsioonil vändatud kultuurfilmi “Eestlased heeringapüügil Islandis”. Lühisõnum] Kaja, 1934, 6. I, 5, 7. (Läänemaalt.)
Kui kindr. Tõrvand keelas filmi. Rahvas ei tohtinud enam näha oma laevu. Eesti filmioperaatorite hädad. [Kui ristlejad “Lennuk” ja “Vambola” müüdi vanarauaärile “Bing ja Co”, valmistasid Konstantin Märska ja Armas Hirvonen filmi laevade lahkumisest. Kokku 350 m pikkune ülevaade. Esilinastus pidi olema 28. jaanuaril. Kindral Tõrvand keelas filmi demonstreerimise. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1934, 3. II, 14, 5.
“Rummu-Jüri” teeb Riias kõmu. Läti kinode kahtlane äri esimese Eesti-Läti “ühisfilmiga”. [Eesti tummfilmist “Metsavennad”, mis on filmitud 4-5 aastat tagasi ja mida lätlased on kasutanud helifilmi tegemisel. Sõnum] Vaba Maa, 1934, 10. IV, 82, 5.
Eesti filmi tulevik. Meie tummfilmidele “helid sisse”. Suurfilmi valmistamise võimalusi. Ins. Wieckmani välisreis. [Lepingud on sõlmimisel Poola, Tšehhoslovakkia, Austria ja Saksa filmiettevõtetega, samuti Läti, Leedu ja Rootsiga. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1934, 5. VI, 64, 3.
Filmiseadus tulemas. Monopol riiklikule asutusele? [Riigisekretäri abi R. Övel on välja töötanud filmiseaduse eelnõu. Film riikliku propaganda teenistusse. Anda õigust Eesti filmile. Filmiimpordiks aastas 100 milj. kr. Selle summa arvel teenistust ka oma inimestele. Tuleb rahvale tutvustada oma kunstnikke ja lähedasi teemasid. Filmivalmistamise ainuõigus sihtasutusele “Eesti kultuurfilm”. Kvaliteedi huvides oleks aga vajalik võistlus. Seaduse-eelnõu takistab eraalgatust. Kavatsus vahetada filmikroonikaid välismaaga. Juhtkiri] Vaba Maa, 1934, 11. X, 239, 2. Allk.: J.
Mets kinosse. 500 meetrit metsatööde-filmi valmis. [Teatavasti otsustati meie metsatööstusest ja metsaistutamisest valmistada pikem kinofilm ühe aasta jooksul. … Ülesvõtteid toimetas ins. Viikman, kuna filmimise üldjuhiks on metsaasjanduse eriteadlane hr. Kerberg. … Raskusi teevad ainult meie vananenud filmimise aparaadid … Moodne aparaat maksab … 1.200.000 senti. Sõnum] Vaba Maa, 1934, 26. X, 252, 3.
1935
“Nõmme, nagu ta elab ja on.” [Armas Hirvonen valmistas dokumentaalfilmi Nõmmest. Film on mõeldud Nõmme tutvustamiseks ja sellisena annab läbilõike Nõmme elust-olust. Sõnum] Vaba Maa, 1935, 16.I, 14, 7. Allk.: -te
Helifilm Eestist hakkab jooksma Soomes, Skandinaavias ja mujal. [Välisministeeriumi tellimisel valmistas “Eesti Kultuurfilm” 350 meetrilise tummfilmi, milles pildistatud Tallinna, Narva ja teised huvitavad provintsilinnad, viimane laulupidu … Nüüd on kokku lepitud Euroopa Filmiga Stockholmist, kes sellest tummfilmist valmistab Eesti muusikaga varustatud helikoopiad ühes rootsi-, norra- ja soomekeelsete seletustega. Sõnum] Kaja, 1935, 16. IV, 90, 7.
Eesti filmitööstus 25 a. vana. [Esimene Eesti film valmistati 1910. a. Pärnus, see oli kroonika valgelillepäeva pidustustest. 25 a. jooksul on Eestis valmistatud 13 mängufilmi. Sõnum] Vaba Maa, 1935, 18. IV, 93, 8. (Filmi maailmast.)
Noorte Punase Risti lihavõttefilm. [… filmiti Noorte Punase Risti liikmete ettevalmistusi ülestõusmispühiks, … Filmis operaator Armas Hirvonen. Lühisõnum] Vaba Maa, 1935, 18. IV, 93, 8. (Filmi maailmast.)
25 aastat eesti filmi. Pioneerid kinoasjanduses. Pärnus vändati esimene film. [Ülevaade Eesti filmidest ja filmitegijatest.] Esmaspäev, 1935, 28. IV, 17, 7.
Pappkujuga jahil. Heinlaiul laglesid küttimas. Esimene eesti film linnujahist. [Pikem sõnum] Rahvaleht, 1935, 15, V, 57, 4, fotod.
Film Eestist jookseb Taanis. [Taani riigiraudteede reisibüroo uues kinos Kopenhaagenis jookseb praegu film Eestist, mille esietendusel oli rohkesti kutsutud külalisi, teiste seas Taani-Eesti sõprusühingu liikmed. Ajalehtedes ilmus filmi kohta tunnustavaid märkusi. Lühisõnum] Kaja, 1935, 20. V, 117, 7.
Eesti film Kopenhaagenis linal. [Möödunud nädalal algas Kopenhaagenis Eesti maastikkude ja vaadete filmi demonstreerimine Taani riikliku reisibüroo kinos. Eesti filmi Taani linale toimetajaks oli Taani-Eesti sõprusühingu juhatusliige Kopenhaageni suurärimees R. E. Brinder. Sama film on praegu linal ka mitmetes Rootsi ja Soome kinodes. Sõnum] Vaba Maa, 1935, 20. V, 118, 3.
Hirvonen metsafilmi väntama. [Riigimetsade valitsusel on valmistamisel pikem film Eesti metsandusest. Seni tegi ülesvõtteid filmile veeteede valitsuse insener Vieckmann. Kuna temal aga ametikohuste täitmise kõrval ei jätku aega kogu jõudu rakendada filmi valmistamisele, anti töö neil päevil elukutselisele filmioperaatorile Hirvosele. Filmi suvised välisvõtted kavatsetakse teha valmis suvel. Lühisõnum] Kaja, 1935, 11. VI, 138, 7.
Kes said filmilitsentsid. Uuesti asutatud firma sai suure litsentsi. [Majandusministeerium jagas litsentsid välisfilmide sissetoomiseks filmikontorite vahel. “Ars-Film” - 30 filmi, “Harju-Film” - 30 filmi, Ameerika filmiühingud: igaüks – 20 filmi. Praegu töötab Tallinnas 14 filmikontorit. “Harju-Film” on äsjaasutatud ettevõte. Sõnum] Vaba Maa, 1935, 6. VII, 157, 8. (Filmi maailmast)
Kultuurfilm “Päev lennujaamas”. “Eesti Kultuurfilm” filmib kotkapesa. Uus suurem filmikontor. [Filmioperaator V. Päts valmistab praegu kultuur-vaatefilmi “Päev lennujaamas”, mis käsitab Tallinna kui Ida-Euroopa lennuliinide sõlmpunkti lennutegevust, … Tallinnas asus tegevusse suurema tegevuskapitaliga filmiüürikontor, usaldusühing “Harju-Film”, … Lühisõnumid] Vaba Maa, 1935, 6. VII, 157, 8. (Filmi maailmast)
Pikem helikroonika Haapsalu laulupeost. [Filmimehed V. Päts ja Eichelman sõitsid Haapsallu, et valmistada Haapsalu laulupäevast helikroonikat. See oleks esmakordne juhus meil, mil valmistatakse pikem helikroonika. Kuna sihtasutis Eesti Kultuurfilmile kuuluvat autot ei saadud, pidi sõidetama raudteel. Lühisõnum] Esmaspäev, 1935, 21. VII, 29, 1.
Kodumaa filmi päevamured. [Ei jätku kroonikafilmi sundkroonika hooajaks. Tallinn vajab nädalas 1000 m uut kodumaist filmi. Sõnum] Vaba Maa, 1935, 25. VII, 173, 5. (Filmi maailmast.)
Eesti helifilmiaparaadi tuleproov. Filmidirektorid ostsid autosid. Lühiteateid filmialalt. [Lühisõnumid] Vaba Maa, 1935, 25. VII, 173, 5. (Filmi maailmast.)
Esimene Eesti helifilm valmis. Haapsalu meeslaulupäev filmis. [Operaatorid V. Päts ja Eichelmann valmistasid esimese helifilmi omakonstrueeritud helifilmiaparaadiga. Sõnum] Vaba Maa, 1935, 30. VII, 177, 7.
Esimene katse helifilmiga. [Haapsalu meeslaulupäeva puhul tehti esmakordselt katset Eesti helikroonika valmistamisega kohaliku ettevõtte “Helilafilm” poolt, milline on operaatorite A. Eichelmanni ja V. Pätsi omandus.Sõnum] Muusikaleht, 1935, 7/8, 173. (Mitmesugust.)
Põud oma filmitähtedest. Kaameraga eesti rahva keskel. Mis filmimeestel uudist. “On aeg filmida, mida ise oleme saavutanud.” [Ülevaade operaatorite Hirvoneni ja Voldemar Pätsi tööst. Fotod filmitud lõikudest valmimisel olevatest eesti filmidest.] Esmaspäev, 1935, 4. VIII, 31, 8, ill.
Kultuurfilm riigiparkidest. [Riigparkide valitsuse ülesandel valmistab filmioperaator V. Päts praegu filmi riigiparkidest, nagu Kadriorg, Keila-Joa, Oru lossi ja Pühajärve pargid … Sõnum] Vaba Maa, 1935, 12. IX, 215, 8. (Filmi maailmast.)
“Munast kuni kanapraeni”. [Põllutöökoja ülesandel ja koja asjatundjate poolt koostatud käsikirja alusel valmistatakse praegu kultuurfilmi meie linnukasvatusest. Filmi valmistamist alustas operaator V. Päts Pääskülas ühes sealses kodulinnukasvatuses. Sõnum] Vaba Maa, 1935, 12. IX, 215, 8. (Filmi maailmast.)
“Helila” saab uusi aparaate. [Asudes valmistama helifilme, V. Päts täiendab ka temale kuuluvat filmilaboratooriumi “Helila”. Praegu on laboratoorium koormatud filmipealkirjade valmistamisega, mille tõttu uute filmide ilmutamine ja kopeerimine lälheb pikaldaselt. Sõnum] Vaba Maa, 1935, 12. IX, 215, 8. (Filmi maailmast.)
Lühiuudiseid kino- ja filmialal. [Tallinna kinoomanikud ei ole omavahel üksmeeles kinopiletite hindade tõstmise küsimuses. … Lennuasjandusest valmistatav film, mis tuleb 300 meetrit pikk, lõpetatakse eeloleva eralennupäeva filmimisega. Lühisõnumid] Vaba Maa, 1935, 12. IX, 215, 8. (Filmi maailmast.)
“Kas tunned maad ...” 800 meetrit kultuurfilmi tegevustikuga Võhmast. [Lähemal ajal valmib operaator Armas Hirvosel Võhmast ja selle ümbrusestvändatud üle 800 meetri pikk, väikese temaatilise tegevustikuga läbipõimitud kultuurfilm “Kas tunned maad”. Filmist, osatäitjatest ja A. Hirvose filmidest. Sõnum] Uus Eesti, 1935, 19. IX, 2, 10, fotod. (Pilk filmilinale.)
Kinopublik ja kinoprogramm. [Meie filmikroonikad on vananenud, ei kajasta päevasündmusi. Grammofonimuusika ei sobi sündmuste käiguga linal. Repliik] Vaba Maa, 1935, 19. XI, 273, 4. Allk.: Kinosõber.
Filmikapitali investeerimisest. Kodumaa filmitööstuse elustamine ja filmikapital. [Filmikapitali toetusele pretendeerib sihtasutus “Eesti Kultuurfilm”, … Eesti Kultuurfilmi kuusissetulek on vähemalt 5000 krooni. … Mingil tingimusel ei tohiks aga filmikapitali summad minna jooksvate päevakulude katteks. Artikkel] Vaba Maa, 1935, 21. XI, 275, 8. Allk.: E. V. (Filmi maailmast.)
700 meetrit “Kodu, tööd ja leiba”. Hästiõnnestunud asundusfilm. [Kinos “Gloria Palace” demonstreeriti kutsutud külalistele uut 25-minutilist filmi Pikavere–Suursoo, Pillapalu, Lepplaane ja Peresaare asundustest. Pikem sõnum] Esmaspäev, 1935, 1. XII, 48, 10.
Filmitähed Eestist. [Eestis on sündinud Elsa Wagner, Andrev Engelmann, Henny Porten jt. Välismaal tegutsevad Paul Martin, Konst. Märska, Th. Luts. Ülevaade] Vaba Maa, 1935, 12. XII, 293, 8. (Filmi maailmast.)
Aktuaalne kroonika suvel ekraanile! [Eeloleval suvel on oodata rida sündmusi, millest kodumaise sundkroonika jaoks tehakse filmivõtteid. Sõnum] Vaba Maa, 1935, 19. XII, 299, 7. (Filmi maailmast.)
“See on see maa ...” monteerimisel. [Esinevad Ly Laasner-Moor, Ants Jõgi, Arnold Vaino, Maia Suurallik jt. Filmi väntas Võhmas ja Tallinnas Armas Hirvonen. Lühisõnum] Vaba Maa, 1935, 19. XII, 299, 7. (Filmi maailmast.)
Raamatu-film valmis. Kaameramees on oma töö teinud hoolega. [Pühapäeval kell 12 näidati kutsututd külalistele kino “Helioses” raamatuaastafilmi, mille raamatuaasta peakomitee tellimisel valmistas sihtasutus “Eesti Kultuurfilm”. … Kaameramees K. Märska on oma töö teinud hoolega … Hoopis nõrgemini on oma ülesandega tulnud toime käsikirja kirjutaja ja režissöör. Sõnum] Vaba Maa, 1935, 23. XII, 302, 9. (Tallinnast.)
Eeltööd uue suure mängufilmi valmistamiseks. [Eesti Tarvitajate Keskühisus teeb ettevalmistusi uue filmi saamiseks. Käsikirja valmimise järele alustatakse kohe võtetega. Sõnum] Vaba Maa, 1935, 24. XII, 303, 8. (Filmi maailmast.)
1936
Riigivanem helifilmiti. [Neljapäeval kõneles riigivanem K. Päts helifilmi selgitava kõne eelseisvast rahvahääletusest. Eesti esimesed pioneerid helifilmi alal – operaatorid Päts ja Eichelman sooritasid oma ülesande hästi. See esimene helifilm, milles esineb riigivanem, … Sõnum] Esmaspäev, 1936, 15. II, 7, 2. (Läinud nädal.)
Arenemisvõimalusi kodumaa filmile. Filmikapital kodumaa filmitööstuse aktiviseerimiseks. [Teiste kunstialade arenemise kõrval torkab eriti silma Eesti niigi mahajäänud kinematograafia vähikäik. Filmitoodangu vähenemise põhjused ja vajalikud abinõud puuduste likvideerimiseks. Artikkel] Vaba Maa, 1936, 3. III, 51, 8. (Filmimaailmast.)
Film kalapüügist merejääl. [… filmioperaator Armas Hirvonen, kes hakkab Kihnu saare ümbruskonnas väntama filmi kalapüügist merejääl. Film tuleb linastusele kultuurfilmina. Lisaks kalapüügile tahetakse filmida Audru metskonnas Potsepa metsniku suures aias elavaid hirvesid. Lühisõnum] Uus Eesti, 1936, 11. III, [69], 6. (Pilk filmilinale.)
Uudiseid Eesti helifilmis. Tallinn mitmet kanti. [“Helila-filmi” direktorid hrad V. Päts ja A. Eichelmann on viimasel ajal oma Eesti konstrueeritud helifilmiaparaadi juba nii kaugele viimistlenud, et see annab 99 % helipuhtuse. Nüüd on neil kavatsuses trikkfilm “Tallinn kõverpeeglis” …, siis lühifilm “Uus Tallinnn” … Sõnum] Esmaspäev, 1936, 14. III, 11, 3.
Avinurme puunõudetööstus filmitakse. [Avinurme puunõude kodutööstust filmima sõitis laupäeval [28. III] Tallinnast välja operaator A. Hirvonen. Valmistatakse 120 meetrit filmi, mis moodustab ühe osa metsaühingute liidu ülesandel valmistatavast filmist “Eesti mets”. Avinurmest sõidab A. Hirvonen edasi Mustveesse ja Peipsi järvele – filmima talvist noodapüüki Peipsi jääl. Hirvosega sõidab kaasa meie lehe toimetusliige E. Tammlaan-Jänkimees. Lühisõnum] Uus Eesti, 1936, 29. III, 87, 1.
Adson, Artur. Eesti mängufilm. [Eesti mängufilmi on vaja, ka juhul kui see nõuaks juurdemaksu. Tuleks teha ajaloo-alaseid filme, mis oleksid tõepärased ja aitaksid kaasa ajaloo mõistmisele, ning kirjandusteoste ekraniseeringuid. Vaja on ka originaalstsenaariume. Rakendada saaks tunnustatud filmijõude: Th. Luts, P. Linzbach, E. Martin. Algul tuleb eelistada välisvõtteid. Artikkel] Uus Eesti, 1936, 29. III, 87, 3.
Kultuurfilm Ingerist. [Reedel [24. apr.] algas Eesti-Ingeris kultuurfilmi väntamine, mis kestab paar päeva. Filmile võetakse Ingeri elu-olu kui ka Esti-Vene piirjoon. Lühisõnum] Uus Eesti, 1936, 25. IV, 111, 8. (Uudiseid siseriigist. Narvast.)
Eesti metsafilm valmis. [Metsaühingute liidu tellimisel vändatud filmi “Eesti metsamajandus” esialgse variandi demonstreerimisest kinos “Modern” 13. juunil. Operaator Armas Hirvonen. Film on läinud maksma 3000 kr. Sõnum] Uus Eesti, 1936, 14. VI, 159, 1.
Meestelaulupäeva helifilm valmis. Valmis suur tööstusfilm. [V. Päts ja A. Eichelman filmisid Tallinna meestelaulupäeva. Film 120 m pikk. Samade autorite poolt valmistati ka üle 1000 m pikkune film Lutheri puutööstusevabrikust. Sõnumid] Vaba Maa, 1936, 16. VII, 158, 8. (Filmi maailmast.)
Mida Eestis filmida. Eesti filmile elulähedasem programm. [Filmide valmistamise võimalustest. Pikem sõnum] Vaba Maa, 1936, 16. VII, 158, 8. (Filmi maailmast.)
Eesti filmitööstuse rajamisel. Praegu päevakorral sisseseadete muretsemine ja küsimuste otsustamine edaspidise tegevuse kohta. [Eesti noore filmitööstuse edu ja areng sõltub sellest, kuivõrd täiuslikku aparatuuri õnnestub muretseda ja kuivõrd nõutavaid filme valmistada. Väikeriikide filmid kujunevad suurriikide omadest kulukamaks, kuna nende levik on väike. Artikkel] Uus Eesti, 1936, 4. IX, 239, 7. Allk.: Filmisõber.
Filmiautorite honorarid. [Eesti filmitööstuses ei ole seni üldse olnud päevakorral filmihonoraride küsimust, kuna meil filme on valmistatud … ilma käsikirjata! Sõnum] Vaba Maa, 1936, 17. IV, 212, 8. (Filmi maailmast.)
Lõbus “heeringafilm”. [Praegu demonstreeritakse Tallinna kinodes Eesti filmikroonikat, milles muuseas on stseene heeringalaevastiku saabumisest Tallinna sadamasse. Lühisõnum] Uus Eesti, 1936, 19. IX, 254, 3.
Kodumaa kroonika keskmine pikkus... [Kinoseaduse järgi peab sundusliku kodumaise kroonika pikkus igas kinoeeskavas olema mitte vähem kui 200 m. … Tegelikult on suurem osa kroonikaid lühemad kui 126 m, … täiendamiseks kasutatakse Saksa, Ameerika ja Austria sündmuste-filme. Sõnum] Vaba Maa, 1936, 1. X, 224, 8. (Filmi maailmast.)
“Estonian Tourist Trophy” filmis. [Eesti suursõit kui meie mootorspordi hooaja suurim sündmus filmiti seitsme kaameramehe poolt ja film jookseb Tallinna kinodes. Sõnum] Vaba Maa, 1936, 1. X, 224, 8. (Filmi maailmast.)
Kodumaise helifilmi avalik proov. [Kutsutud külalistele demonstreeriti kodumaal konstrueeritud helifilmi aparaadiga tehtud filmiproove. Ette kanti riikliku ringhäälingu ruumides filmitud sooloettekandeid ja mõningaid välisvõtteid. Pikem sõnum] Vaba Maa, 1936, 29. X, 248, 4. (Filmi maailmast.)
Film Eesti asundustegevusest “Glorias”. [Kino “Gloria-Palace´is” hakkavad pühapäevast [1. XI] peale jooksma kaks pikemat Eesti filmi - “Kodu, tööd ja leiba” - film uudismaade harimisest, mille valmistas operaator A. Hirvonen asunduskomisjoni ülesandel: filmi pikkus on üle 500 meetri. Samal ajal hakkab “Glorias” jooksma ka 250 meetri pikkune film kaitse liidu Sakala manöövritest. Tallinnast lähevad mõlemad filmid sundkroonika korras edasi ka teiste linnade kinodesse. Lühisõnum] Uus Eesti, 1936, 31. X, 296, 8. (Kino.)
Töö, mida näidatakse pimedas. Pilk meie filmitööstuse arengusse. Kui noormehed ja neiud unistasid välgest linast. [Eesti filmi arenemisteest. Ühest Eesti filmile alusepanijast – Konstantin Märskast. Tummfilmi üleminek helifilmiks. Fotol: Balduin Kusbocki filmikooli õpilased ja õpetajad. Pikem ülevaade] Rahvaleht, 1936, 4. XI, 129, 4, fotod.
Sooelanikkude elu ekraanil. [Ed. Vallaste ja A.Hirvose filmist “Kodu, tööd ja leiba”. Pikem sõnum] Vaba Maa, 1936, 5. XI, 253, 4. (Filmi maailmast.)
Uus jõud eesti helifilmi. [Raadio- ja elektritarvetetööstuse Jaakson ja Jätmar endine kaasosanik Elmar Jätmar astus filmilaboratoorium “Helilasse” ja toimis kodumaise helifilmiülesvõtteaparaadi viimaste proovide tegemisel juba helimeistrina. Kui elektriala eriteadlane ta aitas V. Pätsul ka korrastada filmiaparaati, … Lühisõnum] Vaba Maa, 1936, 5. XI, 253, 4. (Filmi maailmast.)
Film Eesti vabariigi 20. aastapäeva tähistamiseks. Riikliku propaganda talitus kuulutas võistluse vastavate filmikäsikirjade kavandite saamiseks. [Võistlustingimuste tutvustus. Auhindadeks on määratud 1000 kr. Pikem sõnum] Uus Eesti, 1936, 7. XI, 302, 4.
Filmivõistlus liig lühikese tähtajaga. Ja vajaliste näpunäideteta. [Kiri toimetusele Huvitatult ja järelmärkus E. V.-lt Eesti 20. aastapäeva tähistamiseks välja kuulutatud filmikavade võistluse kohta.] Vaba Maa, 1936, 12. XI, 259, 4. Allk.: Huvitatu ja E. V. (Filmi maailmast.)
Milline peab olema Eesti suurfilm? [Vabariigi 20. aastapäevaks valmistatava Eesti filmi käsikirjade võistlusest.] Vaba Maa, 1936, 19. XI, 265, 4. Allk.: E. V. (Filmi maailmast.)
30 filmikäsikirja autorit. [Vabariigi 20. aastapäevaks valmistatava rahvusliku suurfilmi käsikirja kirjutamise kohta on riiklik informatsiooni- ja propaganda-talitus järelepärimiste peale kirjalikult saatnud lähemaid andmeid 24 isikule. … Lühisõnum] Vaba Maa, 1936, 3. XII, 277, 4. Allk.: E. V. (Filmi maailmast.)
Filmi osa riigis. Mida kodumaiselt filmilt nõutakse ja millele tal on õigus. [Eesti film ei saa olla äriobjektiks, filmiproduktsioon peab olema hea. Artikkel] Vaba Maa, 1936, 3. XII, 277, 4. Allk.: E. V. (Filmi maailmast.)
Esimene eesti helifilm ekraanil. [Kino “Helioses” läks ekraanile V. Pätsu poolt kodumaisel helifilmiülesvõtteaparaadil valmistatud helifilm. Esinevad Aarne Viisimaa, Marta Runge, Hugo Laur, Meta Luts, segakvartett ja kaitseväeorkester. Sõnum] Vaba Maa, 1936, 10. XII, 283, 4. (Filmi maailmast.)
Vallaste, E. Miks mitte Balti filmikroonika? Eesti, Läti ja Leedu ei tunne üksteist filmi alal. [Seni puudub Balti riikidel koostöö filmi alal. Vaja oleks luua ühine kroonikafilm. Balti ühiskroonikale oleks Lääne-Euroopas ekraanilepääs kergem kui iga Balti riigi filmijuppidel üksikult. Artikkel] Maa, 1936, 10. XII, 283, 4. (Filmi maailmast.)
Filmikäsikirjade võistluse üksikasju. [Sõnum] Vaba Maa, 1936, 17. XII, 289, 4. (Filmi maaailmast.)
Filmiaasta 1936. [Kodumaa kino- ja filmielu areneb paremuse poole. Eestisse toodavatest on enamus saksa filmid, väga vähe inglise omi. Sõnum] Vaba Maa, 1936, 31. XII, 298, 4. (Filmi maailmast.)
1937
Peel, A. Kodu, koduümbrus ja film. Tähelepanekuid ja soove. [Koduümbruse kaunistamise traditsioonid Eestis. Kodukaunistamise propaganda. Filmikunst kui propagandavahend.] Eesti Mets, 1937, 3, 94-97, fotod.
Peel, A. Metsandus ja film. [Metsanduspropaganda paremaks läbiviimiseks on vaja populaateaduslikke filme. Artikkel] Eesti Mets, 1937, 6, 199-201.
Film piirivalve elust ja tegevusest. [Eesti Kultuurfilm tegi filmiretke Eesti-Vene piirile Narvast kuni Peipsi järveni. Pikem sõnum] Politseileht, 1937, 25. III, 6, 137-138, fotod.
Peel, A. Eesti film väliseestlastele ja väliseestlaste film Eestisse. Kinolint Välis-Eesti ja Kodu-Eesti vahel. [“Välis-Eestile” kirjutatud Eesti Kultuurfilmi direktor A. Peel. Artikkel] Välis-Eesti, 1937, 3, 63-65.
Uus trikfilm joonistamisele. E. Janimäe “Kaval-Ants ja Vanapagan”. [Elmar Jaanimäe joonisfilm “Kutsu-Juku” on ainsa Eesti joonisfilmina ekraanile jõudnud. Valmimas on järgmine, põhjamaade stiilis helifilm. Pikem sõnum] Esmaspäev, 1937, 9. I, 2, 8, ill.
Kas meil saab teha head filmi? [Kavatsus valmistada Eesti Vabariigi 20. aastapäevaks pikem film, on reaalne. Eeltööd peaksid aga algama kohe. Artikkel] Vaba Maa, 1937, 14. I, 10, 4. Allk.: E. V. (Filmimaailmast.)
Kuhu kuulub Eesti kultuurfilm? Kodumaise filmitöö juhtimine tuleks koondada haridusministeeriumi alla. [Seni on valitsenud Eestis filmikontrolli alal dualism. Haridusministeeriumile allutamise põhjendus. Artikkel] Vaba Maa, 1937, 28. I, 22, 4. (Filmi maailmast.)
Riigivanem vaatas Eesti metsafilmi. [Laupäeval demonstreeriti kutsutud külalistele kinos “Gloria Palace” filmi “Eesti metsamajandus”. Film andis ülevaate Eesti maastikutüüpidest, metsa kasvatamisest, hooldamisest ja kaitsest ning metsa kasutamisest. Filmi kestus 1 tund 20 min. Filmioperaatorid A. Hirvonen ja insener H. Viikmann. Pikem sõnum] Uus Eesti, 1937, 31. I, 31, 2.
Eesti film Ameerikasse ja Inglismaale. Sõlmiti filmimüügi leping ühe Inglise firmaga. Helifilmi lõikelaud Eesti kultuurfilmile saabus. [Esimene tellimine - 250 meetrit - saadeti juba Inglismaale teele. Eestiga vahetavad filme veel Ungari, Tšehhoslovakkia, Poola ja Läti. Saksamaaga ja Soomega on sõlmitud müügilepingud. Pikem sõnum] Uus Eesti, 1937, 3. II, 34, 1.
Tammlaan, E. Eesti filmitööstus. [Eesti filmitööstuse olevikust ja perspektiividest. Artikkel] Uus Eesti, 1937, 8. II, 39, 7.
Esitati 53 filmikäsikirja. [Riikliku propagandatalituse poolt korraldatud filmikäsikirjade võistluse lõputähtpäevaks – 15. veebruariks - saabus kohale kokku 53 filmikäsikirja. Lühisõnum] Uus Eesti, 1937, 19. II, 50, 9.
Ameerika tahab Eestist filmi. [Ameerika-eestlane Adolph Prebe pöördus kirjaliku järelpärimisega “Vaba Maa” filmiosakonna poole Eestist lühifilmide saamiseks. Kõne alla tuleksid esmajoones maastiku- ja olufilmid. Sõnum] Vaba Maa, 1937, 25. II, 45, 4. (Filmi maailmast.)
Filmivõistlus ei anna oodatud tulemusi? [Filmikäsikirjade tase esialgse hinnangu järgi alla keskmise. Filmiliste teadmiste ja kogemuste puudus annab end tunda. Pikem sõnum] Vaba Maa, 1937, 4. III, 51, 4. (Filmi maailmast.)
Filmioperaator A. Hirvonen lahkus Eestist. [Eestis valmisid tema juhatusel filmid “Aasta 1905”, Riigivanema ringreis, film heeringapüügist Islandil, “Kodu, tööd ja leiba”, “Tee tõusule”, “Eesti metsamajandus” jt. Sõnum] Uus Eesti, 1937, 11. III, 70, 7. (Kodumaa filmi uudiseid.)
Vene piirivalvurid eesti filmile. [Vasknarvas Vene piiri filmima sõitsid kultuurfilmi operaatorid teispäeva õhtul. Kuuldavasti on räägitud kokku kohaliku Nõukogude piirivalvega, et võimaldataks filmida piiril ka vene valvureid. See juhtum oleks erakordne, … Sõnum] Uus Eesti, 1937, 11. III, 70, 7. (Kodumaa filmi uudiseid.)
Filmikäsikirjade auhinnad anti välja. Saadi kolme vaatefilmi ja kahe mängufilmikäsikirjad. Auhinnasaajate seas 2 ajakirjanikku ja 1 kirjanik. [63-st esitatud käsikirjast määrati viiele tunnustustasu 150 kr. Parimateks autoriteks olid Evald Tammlaan, Mart Raud, Nikolai Aleksejev, Ole ja Paul Rattus ja Aleksander Kask. Sõnum] Uus Eesti, 1937, 23. III, 82, 1.
Filmikavandite võistluse tulemusi. [68 käsikirjast tunnistati parimateks kolm vaatefilmi-kavandit ja kaks mängufilmi-kavandit. Autoriteks Evald Tammlaan, Mart Raud, Nikolai Aleksejev, Ole ja Paul Rattus, Aleksander Kask. Kõigile määrati tunnustustasu 150 krooni. Sõnum] Vaba Maa, 1937, 23. III, 67, 3.
Meie maailmanäituse film. Üks suur arusaamatus. [Film, mis on valmistatud “Eesti Kultuurfilmi” poolt näitamiseks Pariisi maailmanäitusel, on kehv montaaž vanadest filmijuppidest, mis pole sobiv Eesti tutvustamiseks. Retsensioon] Vaba Maa, 1937, 19. V, 111, 4. Allk.: E. V. (Filmi maailmast.)
Peel, A. Meie film Pariisi jaoks. [Kirjutisele, mis ilmus ajalehes “Vaba Maa” nr 111 [19.V 1937], vastab sihtasutuse “Eesti Kultuurfilmi” esindaja nimetades kõnesolevat filmi ainuüksi spordifilmiks, mille montaazh on valmistatud Spordikeskliidu ülesandel. Õiendus] Vaba Maa, 1937, 21. V, 113, 6.
Kuhu loojusid eesti filmitähed. Kodumaise filmi õitseaegadest. Kes mängisid filmides ja kuhu nad kadusid. [Fotodel Vold. Päts, prl Klaara Kruus, Kaljo Raag, Mihhail Lepper. Pikem ülevaade] Vaba Maa, 1937, 2. VI, 123, 4, fotod. (Filmi maailmast.)
Balti riikide filmikoostöö. [Sõnum] Vaba Maa, 1937, 2. VI, 123, 4, fotod. (Filmi maailmast.)
Kas teate, et … [Lühisõnumid] Vaba Maa, 1937, 2. VI, 123, 4, fotod. (Filmi maailmast.)
Kino serveerib diktaatoreid. [Kodumaa elust filme näeb haruharva. Eesti kultuurkroonika on liialt argipäevane ning kajastab väga põgusalt kodumaa elus tähtsaid sündmusi. Reklaamitakse lausa fašismi propageerivaid välismaa filmikroonikaid.] Vaba Maa, 1937, 13. X, 235, 6. Allk: Hääl publikust. (Lugejate päevamured.)
Eesti mängufilmid? Ei! Puuduvad asjatundjad ja kogemused, puudub kapital ja turg. Vastuväiteid Theodor Lutsule. [Vastukaja Theodor Lutsu artiklile “Kas Eestis on võimalik valmistada mängufilmi”, mis avaldati ajalehes “Uus Eesti” nr 282. Artikkel] Uus Eesti, 1937, 19. X, 284, 6. Allk.: J. K. (Pilk filmilinale.)
1938
Peel, A. Politsei õppefilm. [Artikkel] Politseileht, 1938, 14. IV, 7, 156-157.
Eesti Vabariigi juubelipidustused filmis. Film juba täna Tallinna kinodes. [Eesti Kultuurfilmi poolt filmiti Vabriigi 20. aastapäeva pidustusi laiemas ulatuses. Helifilmil jäädvustati aastapäeva paraad ja Riigipea kõne. Sõnum] Uus Eesti, 1938, 25. II, 55, 9. (Vabariigi 20. aastapäev provintsis.)
Jänkimees. [Tammlaan, E.] Filmi matkalt. [Eesti filmioperaatori Kalamehe ja teiste filmimeeste tööst. Olukirjeldus] Uus Eesti, 1938, 7. VII, 183, 6.
Kultuurfilm Tallinna ümbruskonnast. Film tuleb umbes 250 meetrit pikk. [Filmiamatööril, veeteedetalituse ehitusosakonna juhatajal insener H. Vieckmannil on filmitud juba 120 meetrit kaadreid Viimsist, Tammneemest, Piritast, Kosest ja Irust. Sõnum] Rahvaleht, 1938, 27. VIII, 146, 10.
Narvale oma filmikroonika. [Narva amatöörfilmioperaator R. Rumjantsev pildistas käesoleval suvel linnavalitsuse algatusel 300-meetrilise filmikroonika Narva vaatamisväärsusist ja saavutusist heakorra alal isesesivuse aastate jooksul. Film tuleb lähemal ajal ühes kohalikus kinos demonstreerimisele. Lühisõnum] Uus Eesti, 1938, 27. IX, 265, 9. (Uudiseid siseriigist. Narvast.)
1939
Peel, A. Praktilisest filmikäsitlusest akadeemilises peres. [Ülikooli asutustelt oodatakse filme kodumaise teaduse alalt, üliõpilaskond peaks jäädvustama olulisimad momendid oma ajaloost. Artikkel] Akadeemia, 1939, 7, 434-436.
Truuvere, E. H. Eesti film turismipropagandana. [Nõuded propagandafilmide koostamisel. Ingliskeelne resümee. Juhtkiri] Loodushoid ja Turism, 1939, 1, 31-34.
Mälk oma talus. [Praegu jookseb pealinna kinodes Eesti kultuurfilmi film “A. Mälk oma talus”. Seal näeme kirjanikku oma Lagle talus Õismäel. Sõnum] Rahvaleht, 1939, 11. I, 9, 12, fotod. (Loova vaimu lätteil.)
Kuremäe nunnakloostri elu helifilmile. Riigi ringhäälingu “Hõbehall” Virumaal ringreisil. [Heliplaadistati jutuajamine Iisaku koguduse õpetaja Voldemar Kuljusega. Valmistatakse ka esimene helifilm Kuremäe nunnakloostri elust. Lühisõnum] Rahvaleht, 1939, 10, VII, 159, 5.
Aleksander Lellep, sündinud 8. novembril 1886. a. Viljandis. Noorsootegelane. Tegeleb kitsasfilmi operaatorina. Elukoht Tallinnas. [Lühisõnum] Uus Eesti, 1939, 7. XI, 304, 6. (Sünnipäevi.)
Miks ei saa eesti mängufilme? Näitlejaid on, aparaate on, filmi ainestikust pole puudu, kuid asjale tõmbab kriipsu peale eesti filmituru väiksus. Ühe mängufilmi valmistamine nõuab kuni 70.000 kr. juuremaksu. [Arvamust avaldab Eesti Kultuurfilmi direktor A. Peel. Pikem sõnum] Uus Eesti, 1939, 5. XII, 332, 6. (Pilk filmilinale.)
Eesti kitsasfilm välismaale. Ka Eesti piiriäärsetele elanikele algupärane vaatefilm kättesaadavaks. [Kitsasfilmi valmistamisele asumisega on tekkinud soodsad võimalused ka väliseestlaste varustamiseks kultuur- ja vaatefilmidega. … Piirimaade selts on tellinud bensiiniagregaatori, mille tõttu on loengutel võimalik kitsasfilme näidata ka nendes kohtades, kus puudub elekter. Sõnum] Uus Eesti, 1939, 5. XII, 332, 6. (Pilk filmilinale.)
1940
Kitsasfilm kirikunoorte päevadest Paides, … [Film, mille valmistas operaator Suudar Tartust, on üldse eesti kirikuelus esimene sellelaadne üritus, millega on jäädvustatud üks kiriklik sündmus pildis ja liikumises. Lühisõnum] Eesti Kirik, 1940, 4. I, 1 (806), 5. (Kirikliku noorsootöö alalt.)
Eesti Mängude film vabariigi aastapäevaks. [Dokumentaalfilm viimastest Eesti Mängudest, filmi pikkus 500 m. Lühisõnum] Rahvaleht, 1940, 13. II, 37, 10. (Filmi maailmast.)
Nii nad läksid … A. Lellep väntas sakslaste lahkumisest kitsasfilmi. Filmi kavatsetakse täiendada sakslaste saabumist kujutava osaga, mis tuleks lavastamisele Läti Hindreku kroonika järgi. [Saksamaalt on saabunud pakkumisi Aleksander Lellepi poolt vändatud kitsasfilmi ostmiseks, üks neist on Tallinna endine fotoateljee omanik H. Eggerth. Pikem sõnum] Esmaspäev, 1940, 9. III, 10, 8, fotod.
Lätis valmis teine suur mängufilm. Kirjanik P. Rudzit kirjutas filmikäsikirja. “Takistus” aprilli algul ekraanile. Kas on õigustatud arvamine, et Eestis ei saa valmistada filmi? [Artikkel] Rahvaleht, 1940, 19. III, 67, 10. Allk.: EeVa. (Filmi maailmast.)
Filmikapitali lisaeelarve 17900 kr. [Vabariigi Presidendi otsusega 18. märtsist kinnitati Siseministeeriumi filmikapitali 1939/40. a. lisaeelarve tasakaalus Kr. 17.900.-. Lühisõnum] Uus Eesti, 1940, 20. III, 77, 3.
Kitsasfilm levib hoogsalt. [Suurenenud on nõudmine aparaatide ja filmilindi järgi. Saadaolev kitsasfilmi toodang. Sõnum] Rahvaleht, 1940, 16. IV, 89, 8. (Filmi maailmast.)
1943
Enamlik terror filmilindile. Valmistatakse dokumentaalfilm enamlusaastast Eestis. [Käesoleval suvel valmistatakse Eestis suur dokumentaalfilm “Aasta enamlikku võimutsemist Eestis.” Filmi valmistab Ostland-film oma Riia osakonna kaudu. Filmi valmistamiseks eeltööde tegemiseks viibib Tallinnas režissöör Konstantin Tumils-Tumilovitš, kelle juhtimisel film valmistatakse. Eesti tuntud filmimeestest võtab filmi valmistamisest osa J. Kuslap. Sõnum] Eesti Sõna, 1943, 23. V, 117, 3.
1944
Film Vaasa, Vepsküla ja Siivertsi sillapeade vallutamisest. [Esmaspäevast [24. IV 1944] alates linastub kinodes “Helios”, … nädalaringvaate osas eesti SS-sõjakirjasaatja Romuald Dagise vändatud film Vaasa ja Vepsküla sillapeade vallutamise lahinguist. Ennastsalgava rakenduse ja töö eest lahinguolukorras vääristati SS-uscha R. Dagist Raudristi II kl. Annetamisega. Sõnum.] Eesti Sõna, 1944, 25. IV, 95, 2. (Tallinna teateid.)
Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu teemakartoteek “Eesti ajakirjanduse artiklid 1918 – 1944” . UDK 791.44 E Eesti filmid. Filmikontorid.