UDK 791.44 E Eesti filmid. Filmikontorid
Eesti Rahvusraamatukogu teemakartoteek “Eesti ajakirjanduse artiklid 1918 – 1944”
1920
Kinofilm “Estonia” proovietendusel. [“Kalevala” kinos viibisid eila kell 4 p.l. mitmed staabiohvitserid, sõjaminister Hanko, aja- ja näitekirjanduse esitajad. Piltide seas olid ülesvõtted asutava kogu avamisest 23. aprillil, asutava kogu uue hoone hitamisest, Tartu rahuläbirääkimisest, Eesti rahusaatkond, esimene õhupost, kadettide ja soomusrong nr 2. paraad, “Kalevi” kergejõustiku võistlused, Inglise laevastik Tallinna lahes, ühe Inglise madruse matused ja Tallinna ilusamad kohad. Lühisõnum] Tallinna Teataja, 1920, 27. II, 46, 1. (Tallinna sõnumid.)
Eesti kinolindil [... on juba oma ajalugu. Ühel ajal Vene linditööstusega (1913/15) tehti ka Eestis sellega esimesi katseid. … Esimeseks Eesti filmiks tuleb küll Pääsukese kinopilti pidada, nime all “Karujaht”, mis koduste abinõudega Tartus oli valmistatud. Edasi peab nimetama vennad Märskade ettevõtet, kes Eesti sündmusi pildistama hakkas, neid siin valmis töötades. Viimastega ühinesid fotograafid vennad Parikas´ed ja asutasid kinotööstuse ühingu “Estonia-Film”, … Sõnum] Tallinna Teataja, 1920, 1. III, 48, 3 (Tallinna sõnumid.)
“Estonia filmi” proovipiltide näitus kinoteatris “Kalevas”. [Eila kell 4 p.l. oli kinoteatris “Kalevas” esimese Eesti kinofilmitehase “Estonia film” piltide proovinäitus. Vaatama olid palutud valitsuse, sõjaväe esitajad ja ajakirjanikud. Näidati üle 10 kinopildi, mis kõik meie oma kodumaa viimase aja sündmustest valmistatud. Esimesena ilmus näitelinale kadettide paraad … Sõnum] Kaja, 1920, 3. III, 49, 1. (Päevauudised.)
Гранд-Марина [25. VIII] . Борятся: Черная маска и Офриль … Синяя маска и Тигане … Шнейдер и Домберг … На экране: … Новость! Эстонская хроника, передача креста свободы гор. Вердену представителем Эстонского правительства. [Kuulutus.] За своб. Рос., 1920, 25. VIII, 22, 4.
Väljaannet За свободу России või За свободную Россию ei leitud. On andmed ajalehe kohta: Свобода России : литературно-политическая газета : орган независимой демократической мысли / ред. В. К. Тронесевский, 1919-1920 (Ревель : Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus)
1921
Kinoülesvõtted [... 8. mai karnevaalist, Tallinna spordivõistlustest ja hiljutiste Soome külaliste tulekust Tallinna, on valmis ja tulevad, võib olla, juba pühade ajal ekraanile – arvatavasti “Kalevas”. Lühisõnum] Tallinna Teataja, 1921, 14. V, 109, 5. (Tallinna sõnumed.)
Esimesed katsed Eesti kinopiltidega. [O.-ü. „Estonia Film“ on kokku seadnud uue kino-naljapildi „Armastuse pisielukas“. See on teine katse Eesti kinopiltidega, kui silmaspidada aastate eest Tartus etendatud kinojanti „Karujaht“. Lühiõnum] Kaja, 1921, 28. VI, 142, 3. (Päevauudised.)
Estonia-Filmi uus naljatükk. [Eila õhtul kanti kinoteatris Passashis ... uus naljapilt „Armastuse pisielukas“ kutsutud võõrastele ette. Ülesvõtet võib tehniliselt võrdlemisi kordaläinuks pidada ... Teine asi on naljapildi sisulise väärtusega, mille kohta küll suurema nõudmisega tohiks esineda. Sõnum] Kaja, 1921, 29. VI, 143, 5. (Tallinna sõnumid.)
1924
Peatükk Eesti ajalugu kinolinale. Pildistamisega tehakse algust homme Keila-Joal. [Näitlejatest ja kunstiharrastajaist koosnev ringkond tahab kinolinal jäädvustada ununenud rahvakombeid. Sõnum] Rahvaleht, 1924, 26. VII, 57, 1.
Uuemad Eesti kinofilmid. „Filmiklubi“ asutamisel. [Eesti filmi „Mineviku varjud“ filmimine lõppjärgus. „Estoonia-Filmi“ poolt on valmistatud „Filmikaameraga ümber Eesti“. Sõnum] Rahvaleht, 1924, 6. IX, 69, 4.
„Filmikaameraga läbi Eesti.“ [„Rekordis“ jookseb praegu o.-ü. „Estoonia-Filmi“ esimene algupärane suurteos „Filmikaameraga läbi Eesti“. See on õieti vaatepillt 8 osas, 4600 meetrit pikk, väga asjatundlikult, maitserikkalt ja hoolega valitud pildistustest kokku seatud. Sõnum] Rahvaleht, 1924, 13. IX, 71, 7. (Teater ja kino.)
Mark püsib. Väljamaalane Eestis piiskopiks. Põllutöönäitus Tallinnas. Viljade seisukord rahuloldav. Pealinn piiride laiendamisega hädas. Kaks kunstinäitust korraga. Esimene suurfilm Eestist. ... [„Estonia Film“ sai valmis oma esimese suurfilmi, mis 4600 meetrit pikk ja kujutab Eesti elu maal ning linnas. Filmi näidatakse praegu Tallinna kinodes, kust ta väljamaale läheb, et Eestit seal kinolõuendi kaudu tutvustada. Lühisõnum] Esmaspäev, 1924, 15. IX, 37, 2. (Läinud nädal.)
500 mtr. Eesti naljafilmi „Shimmy-poisi korteriäpardused Tallinnas“. [Uue teoksil oleva filmi süžeest. Operaator on hr. Märska. Näitlejatena teeksid kaasa ka tuntud sprtlased, peaosas maadleja Ed. Pütsepp ja kordniku osas raskekaalu tõstja K. Raag. Sõnum] Rahvaleht, 1924, 27, IX, 75, 1.
1925
Eesti natsionaal filmi uus lavastus. [Stsenaariumi Venemaa elust enne ja peale Tartu rahulepingu sõlmimist kirjutas N. Root. Režissöör Paul Sehnert, operaator K. Unt. Film läheb maksma umbes 1 miljon marka. Finantseerib E. Seim. Pikem sõnum] Sõdur, 1925, 2. V, 16, 398. Allk.: J. (Kino.)
„Tsheka komissar Miroschtshenko“. [Draama Eesti optantide elust Nõukogude Venes 1920. aastal, 6 vaatuses. Regie: P. Sehnert, manuskript: N. Root, operaator: R. Unt. Osades M. Lepper, pr. Vassiljeva, prl. Jürisson, K. Raag, L. Puhoff. Retsensioon] Sõdur, 1925, 30. V, 21, 525-526. Allk.: Jv. (Kino.)
Filmistuudio hakkab jälle töötama. [„Eesti Nationaal-Filmi“ juures olev kinostuudio, mis viimase Eesti pildi „Tsheka komissar Mirostshenko“ filmimise puhul ajutiselt oma tegevuse katkestas, on nüüd omale Viru tänaval uued ruumid leidnud ja algab neil päevil uuesti õppetegevust. Õpetajaks on endiselt ... hra Ljubowsky, ... Lühisõnum] Rahvaleht, 1925, 1. VII, 52, 3. (Pealinna kaja.)
Kibe töö „Eesti Hollwoodis“. [„Taara-Film“ väntab Tartus ajaloolist filmi „Esimese öö õigus“. 10-jaolise draama peaosades Puhmas, Melsas-Lukk, Möller, Kirschenberg, maadleja Tigane jt. Operaator J. Silis. Pikem sõnum] Esmaspäev, 1925, 17. VIII, 33, 8, ill.
„Esimese öö õigus“ lõpeb neil päevil. [Neil päevil viibis osa o.-ü. „Taara-Filmi“ näitlejaid ühes lavastaja ja operaatoriga Tallinnas, kus draama oma mänguga ka lõpeb. Filmiti sadamas ja „Aeronauti“ lennukeid. Lühisõnum] Rahvaleht, 1925, 27. VIII, 72, 7. (Uudised Eesti filmiilmast.)
„Kalevipoeg“ linale. [Lavastaja B. Kusbock töötab juba kauemat aega meie rahvaeepose „Kalevipoja“ manuskripti kallal. Lühisõnum] Rahvaleht, 1925, 27. VIII, 72, 7. (Uudised Eesti filmiilmast.)
„Esimese öö õigus“ valmis. Jälle ajalooline film! Õnnetus lavastajaga. [„Taara Filmi“ uus film. Õnnetus lavastaja hra B. Kusbockiga. Lühisõnumid] Rahvaleht, 1925, 22. IX, 83, 2. (Teateid Eesti Hollywoodist.)
Rahvuslikud suurteosed filmi ja pedagoogika alal. [Filmistuudiod „Natsionaal“ ja „Taara“ võistlevad omavahel. Film „Esimese öö õigus“ keelati koolinoorsoole, mis aga koolivalitsust pahandas. Veste] Vaba Maa, 1925, 15. XI, 266, 7. Allk.: L. Artikkel ei ole leitav.
1926
„Vaba Maa“ film Tartus. [Tänasest peale algab „Vaba Maa“ suur reklaamfilm oma rännakut kodumaa linnades. Lühisõnum] Esmaspäev, 1926, 28. VI, 26, 1.
„Filmkaameraga läbi Eesti“. [See on algupärane film, mis nüüd ümbertöötatult jookseb tänasest peale „Estonia-Filmi“ kinoteatris „Rekord“. Lühisõnum] Rahvaleht, 1926, 7. IX, 105, 3. (Kinod.)
„Suur tumm“ Eestis. Mõnda meie filmitööstuse arenemiskäigust. Kas võib olla tulevikku meie filmitööstusel. Uus Eesti film Eesti „Jackie Cooganiga“. [Ülevaade] Rahvaleht, 1926, 23. IX, 112, 5.
„Keila sõda“ filmil. [„Verine Keila sõda“, kus kaitseliit Tallinna vaenlase küüsist päästis, jäädvustati kinolindil sõja kõige põnevamatel silmapilkudel. Kaitseliidu manöövritel Keilas. Lühisõnum] Rahvaleht, 1926, 21. X, 124, 3.
Ajaleht – kino. Päevasündmuste filmimine Eestis. [Pikem sõnum] Rahvaleht, 1926, 16. XI, 135, 4.
„Vaba Maa“ maksuta kinoetendused ... [Iga õhtu ... näidatakse Rüütli ja Harju tänavate nurgal maksuta seda kinopilti, mis „Vaba Maa“ algatusel suvel filmiti. Film on üle kahetuhande meetri pikk. Kõige suurem kinopiltidest, mis Eestis siiamaani filmitud. Sõnum] Esmaspäev, 1926, 6. XII, 49, 3.
1927
Moodsa politseitüübi poole. Sportline kasvatus Eesti politseis. Jiu-jitsu, nägematu relv enesekaitseks. Eesti politsei filmis.[Kunagisest abitust miilitsast on kujunemas oskustega ja osav politseinik. 1925. a. asutatud politseikoolis kõrgel järjel kehaline treening. Lõpetamisel on kinofilm „Politsei filmis“, mis näitab kehalise kasvatuse läbiviimist politseis ühenduses tegeliku teenistuse igapäevsusega. Pikem sõnum] Esmaspäev, 1927, 12. XII, 50, 4, fotod.
1928
On Eesti filmitööstusel väljavaateid? Suurfilmid käivad üle jõu, rohkem tähelepanu väikefilmidele. Kus on meie nädalaülevaade? Oma filmitööstus vajab kaitset. [Ülevaade] Rahvaleht, 1928, 12. I, 5, 4.
„Eesti St. Moritzist“. Viimaseid tagajärgi. Sõja ja siseminister Tapal. [Tulemused patrullijooksus koos laskmisega. Politseinike, sõjaväelaste ja kaitseliitlaste suusavõistlused 18. ja 19. veebruaril. Kõik võistlused filmiti Tartu Sirius-filmi poolt. St. Moritzis toimus sel aastal taliolümpiaad. Sõnum] Esmaspäev, 1928, 20. II, 8, 3.
Kindralstaap ostis filmi „Noored kotkad“. [Kindralstaabil on käsil õppefilmide soetamine kaitseväe väljaõppeks. Õppefilmina kasutatakse ka Tartus asuva „Siirius-Filmi“ poolt valmistatud eesti sõjafilmi „Noored kotkad“ katkendeid. Lühisõnum] Rahvaleht, 1928, 17. III, 33. 3.
„Noorte kotkaste“ ettekanne Pariisis. [Neil päevil demonstreeriti Pariisis „Sirius-Filmi“ poolt valmistatud Eesti sõjafilmi „Noored kotkad“. Pariisi ajakirjandus märgib „Noori kotkaid“ kui suurfilmi, ära tuues filmi sisu ja valmistaja firma nimetuse.] Rahvaleht, 1928, 19. IV, 46, 2.
Soomlastele näidatakse kaitseliidu filme. [Esmaspäeval [4. VI] korraldatakse kino „Gloria-Palace ´is“ kinnine seanss Soomest Tallinna laskevõistlustele sõitnud kaitseliitlastele. Selleks puhuks on kõik kaitseliidu elust-olust tehtud filmid koondatud Tallinna, nii et soomlased saavad filmidest ülevaate meie kaitseliidu tegevusest laagris, manöövritel jne.] Rahvaleht, 1928, 9. VI, 67, 8.
Meie filmitähed. Kui mõni firma “asub produktsioonile”. [Seltskonna huvi filmiasjanduse vastu. Filminäitlejaks saamine noorte daamide unistus. Veste] Rahvaleht, 1928, 26. VI, 87, 7, ill.
Eesti viimane filmiteos “Noored kotkad” müüdi välismaale. Saksa filmiajakirjandus mainib seda filmi väga kiitvalt. [Lühisõnum] Rahvaleht, 1928, 26. VII, 87, 2. (Eilasest tänaseni.)
Filmiklub asub uut filmi valmistama. [Film-klub on meie filmikunsti harrastajate koondis ja tegutseb sel alal, et arendada filmitööstust Eestis ja kasvatada selleks jõude. Klubil on kavas valmistada uut Eesti filmi ja selle eel paneb toime filminäitekunsti kursused, kus antakse õpetust fiilmitehnikas ja peaasjalikult praktilises mängus. Sõnum] Rahvaleht, 1928, 4. IX, 104, 7.
1929
Üks imeline “Eesti-Saksa” film. Mis Saksamaal välja praagiti, seda pakutakse meie rahvale. Kuidas “arendatakse” Eesti filmitööstust. [Theodor Lutsu film “Kloostrikasvandik” on tõenäoliselt mingi vanem “Pantomim-filmi” toodang, mis Saksamaal läbi ei löönud. Pikem sõnum] Esmaspäev, 1929, 14. I, 2, 3.
“Dollarite” esietendus Tartus. Filmi väntamine lõpetatud. Eesti esimene “filmiball”. [K. Märska on lasknud filmi vahekirjad joonistega kaunistada. Sõnumid] Esmaspäev, 1929, 15. IV, 15, 5. (Meie filmiilmast.)
Eestlase reisifilm. [Lähemal ajal lastakse Tallinnas linale reisifilm “Berliinist Niagaara koseni.”, mille vändanud eestlane insener Võrk. Film on umbes samalaadiline, nagu varem-nähtud Riismanni “Ookeani taha”. Pikkus umbes 4-450 mtr. Lühisõnum] Esmaspäev, 1929, 15. IV, 15, 5. (Meie filmiilmast.)
Eesti film ei saa jalgu alla. Uue kinoteose puudused. Edasimineku asemel samm tagasi. “Dollarid” valgel linal. [“Dollareid” võrreldes “Noorte kotkastega” näeme, et oleme sel alal läinud veel sammu tagasi. E. Jaanimägi karikatuur Konstantin Märskast. Retsensioon] Esmaspäev, 1929, 22. IV, 16, 1, ill.
Pealinna “ilu”. [Filmioperaator Märska valmistab filmi korratustest südalinnas Rootsi kuninga visiidi eel. Lühisõnum] Rahvaleht, 1929, 20. VI, 71, 7, foto.
Kuningapidustuste film valmis. Hästiõnnestunud ülesvõtted. Filmi demonstreeritakse enne Stockholmis, siis Tallinnas. [Film annab täieliku ülevaate Rootsi kuninga reisist Tallinna. Ülesvõtete tegijaiks olid hra Th. Luts, Märska, Päts, Viikmann ja Mannov. Sõnum] Vaba Maa, 1929, 5. VII, 152, 2.
Meie filmitööstus ei saa jalgu alla. Siseturg väike, välismaal käib võistlus üle jõu. [Eesti filmidest ja nende levikust. Sõnum] Rahvaleht, 1929, 11. VII, 79, 3.
Meie filmitööstus ei saa jalgu alla. Siseturg väike, välismaal käib võistlus üle jõu. [Kuigi meie filmiajalugu üle kümne aasta vana, pole seni veel midagi nimetamisväärset lastud ekraanile. Sõnum] Vaba Maa, 1929, 11. VII, 157, 9.
“Vigased pruudid” ekraanile. K. Märska valmistab uue 4-jaol. farsi. [Eduard Vilde “Vigased pruudid” kinolinale. Filmi tegijad ja näitlejad. Sõnum] Rahvaleht, 1929, 24. VIII, 98, 5, fotod.
Uus Eesti kinopilt. Eduard Vilde “Vigased pruudid” lõpetamisel. [Operaator Märska farsi tegelaste joonisportreed, autor Jani [Jaanimägi].Sõnum] Esmaspäev, 1929, 9. IX, 36, 5, foto, ill.
Kah rekord meie filmitööstuses. 26 koopiat ühest negatiivlindist. [Filmioperator Mannov tegi neil päevil ühest lühemast filmist 26 koopiat ühest negatiivist, milline arv meie oludes on rekordiline. Lühisõnum] Rahvaleht, 1929, 28. IX, 113, 3.
Uus Eesti film. Eduard Vilde “Vigaste pruutide”esietendus. Ka see katse ei ole õnnestunud. [K. Märska käsi operaatorina oli käinud paremini kui samal Märskal lavastajana: tundub, et ülesvõtte kunst edeneb, kuigi õige aeglaste sammudega. Sõnum] Vaba Maa, 1929, 28. IX, 225, 5.
Rummu Jüri tembud jäädvustatakse filmis. Veel üks Eesti kinopilt valmimas. Meie uued filmitähed. [Šaržidel: Benno Hansen, Salme Peetson, M. Kelgo, H. Suursööt, L. Kerde, režissöör Loop, jumestaja Toffer. Šaržide autor Jani [Jaanimägi]. Pikem sõnum] Esmaspäev, 1929, 14. X, 41, 4, foto, ill.
Tallinnas on valmis saamas järjekorraline eesti film “Rummu Jüri”. Valmistajateks samad tegelased, kes filmisid Ed. Vilde “Vigased pruudid”. [Lühisõnum] Rahvaleht, 1929, 15. X, 120, 2. (Eilasest tänaseni.)
Eesti film naisvõimlemisest. [S. a. kevadsuvel Helsingis korraldatud naisvõimlemispidustustel osales ka Eesti naisvõimlemisgrupp E. Idla juhatusel. Pidustused võttis filmilindile sportbüroo filmioperaator Hirvonen. … Film on õnnestunud hästi ning läheb varsti ekraanile, et ka laiemaid hulki tutvustada meie naisvõimelmisega. Lühisõnum] Rahvaleht, 1929, 19. X, 122, 3.
“Vajame 150 uut filminäitlejat.” Kuid puuduvad õpetajad. Jälle väike äri filmihaige arvel. [Filminäitlejate leidmine ja väljaõpetamine Eestis. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1929, 26. X, 125, 5.
Kõnefilm, mis ei kõnele igale. Esimene helifilm Eestis. Raskeim probleem on keeleküsimus. Millised on helifilmi tulevikuväljavaated Eestis? [Pikem sõnum] Rahvaleht, 1929, 7. XI, 130, 2.
Kui kuningat filmiti … Politseikomissari ja filmioperaatori kokkupõrge kuninga ees. Filmimees pääses kergelt. [“Estonia-Filmi” operaator Konstantin Märska konfliktist politseiga Rootsi kuninga külaskäigu filmimisel. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1929, 14. XI, 133, 3.
Kokkupõrge kuninga silme all. Kuidas komissar pressis mõõgaga filmioperaatorit. Pannud peo ette ja pole lasknud filmida. Märska lubanud komissarile pirne. [Filmioperaator K. Märska vahejuhtum paraadi filmimisel seoses Rootsi kuninga külaskäiguga Eestis. Pikem sõnum] Vaba Maa, 1929, 14. XI, 265, 8.
“Jüri Rumm” linal. Jookseb juba nädala pärast. [Fotol moment filmist. Joonistel Jüri Rumm – Suursööt, haagikohtunik B. Hansen, režissöör Loop. Sõnum] Esmaspäev, 1929, 2. XII, 48, 3, foto, ill.
“Rummu Jüri” ekraanil. [Kesknädala õhtust [11.XII] alates jookseb Tallinnas kahes kinos “Grand-Marinas” ja “Rekordis” korraga uus Eesti film “Rummu Jüri” … Filmis esinevad H. Suursööt, Ly Kerge, K. Laas, S. Peetson, B. Hansen, M. Kelgo jt. Lühisõnum] Rahvaleht, 1929, 12. XII, 145, 1.
Karuteene Rummu-Jürile. Samm tagasi meie filmitööstuse alal. Kuidas meil tehakse “rahvuslikke suurfilme”. [Eesti filmi “Rummu Jüri” esilinastuse puhul. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1929, 17. XII, 147, 6.
1930
Õppefilm suusatamisest. [Kehakultuuri sihtkapitali filmiosakond on praegu töös suusaspordi õppefilmi valmistamisega … Filmi väntab filmiosakonna operaator Hirvonen. Sõnum] Rahvaleht, 1930, 4. I, 2, 3. (Sport.)
Õppefilm suusatamisest. [Kehakultuuri sihtkapitali filmiosakond on praegu töös suusaspordi õppefilmi valmistamisega. Film käsitaks … just tehnilisi üksikasju, näit. kuidas hoida suuski, kuidas tõrvata, määrida neid jne. Lühisõnum] Vaba Maa, 1930, 4. I, 3, 2. (Sport.)
Sport ja film. Meie filmikroonikad peaks pühendama enam tähelepannu suurematele spordisündmustele. [Pikem sõnum] Rahvaleht, 1930, 8. II, 17, 7.
Esimene Eesti laulufilm valmis. Uudis Eesti kinotööstuses. [Laupäeva öösel filmiti esimene Eesti laulufilm “Kuld ämblik”. Filmis laulavad pr. Olga Torokoff-Tiedeberg, h-ra Aleksander Arder ja h-ra E. Pessin. Filmi näitejuhiks oli h-ra Borisoff ja pildistajaks Konstantin Märska. Sõnum] Esmaspäev, 1930, 10. III, 10, 1.
“Pühapäevakütid” - uus Eesti film. [Filmi tutvustus.] Rahvaleht, 1930, 26. IV, 49, 4, foto.
Kisklemine “Karujahi” ümber. Uuel filmil mitu peremeest. … “Vigastele pruutidele” otsitakse Berliinis ostjat. “Rummu Jüri” nõuk. Vene saatkonnas. [Eesti filmikunsti kasvuraskustest. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1930, 3. V, 52, 3.
“Pühapäevakütid karujahil” saladuslik kadumine. Eesti filmi keerulisi seiklusi. [Lahkhelid filmi tegija G. F. Pihlaku ja kaasosaniku, filmikontori pidaja Johan Gronsjö vahel. Sõnum] Vaba Maa, 1930, 16. V, 114, 3.
Film sõdurielust. [Kaitseministeeriumi korraldusel on valmistamisel praegu film sõdurielust ja õppustest, mida kavatsetakse kasutada õppefilmina. Filmi operaatoriks on operaator Luts Tartust. Sõnum] Rahvaleht, 1930, 22. V, 60, 1.
Must täpp valgel kinolinal. Eesti filmi surnumatjad. [Uue filmi “Pühapäevakütid karujahil” sisu. Hinnang – soperdis. Šaržidel: G. F. Pihlak (ärimees), H. Saar, (käsikiri), B. Kusbok (režii). Kommentaar] Esmaspäev, 1930, 26. V, 21, 4-5, ill.
Elu kinolina taga. Eesti filmi retsept. Meie kinoteoste keeruline ajalugu. [Eesti filmide tegijatest: K. Märska, ettevõtjad J. Jeršova ja G. Pihlak (karikatuuridel). Kommentaar] Esmaspäev, 1930, 2. VI, 22, 3, ill. Verny [Birkenfeldt]
Filmitähed saabusid. “Ariadne” tõi Tallinna rahvusvahelise filmiseltskonna. Algab suure Eesti-Saksa ühisfilmi valmistamine. [Aurik “Ariadnel” saabusid Tallinna “Gaidarov-Filmi” näitlejad. Osa ülesvõtteid tehakse Tallinnas, osa Loksal ja Helsingis. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1930, 28. VI, 75, 3.
Piiritus ja armastus. Piirituslaevale otsitakse kaptenit. Eesti-Saksa ühisfilmi kallal algas töö. [Suurem osa Eesti-Saksa ühisfilmi “Kirgede vood” võtetest filmitakse Eestis Loksa ümbruses. Fotol üks filmi osatäitjaid “Estonia” näitleja Marta Niilus. Filmimiseks vajatakse ka piirituslaevu. Pikem sõnum] Esmaspäev, 1930, 30. VI, 26, 3, ill.
Loksal filmitakse … Käimas ülesvõtted piiritusvedajate elust merel. Hugo Laur teist päeva filmimas. [Pikem sõnum] Rahvaleht, 1930, 5. VII, 78, 3.
“Kire lainete” filmijad lahkuvad Eestist. Viimased ülesvõtted tehakse “Rügenil”. [Filmi esilinastus toimub Tallinnas seejärel, kui Berliini võtted on valminud. Sõnum] Vaba Maa, 1930, 16. VII, 163, 3.
“Kergejõustik aegluubis”. Maksuta filmidemonstratsioon kõigile. [Kehakultuuri sihtkapitali valitsus vastu tulles staadionil kergejõustikku harjutavatele noortele, andis kursuste juhatajate käsutusse oma filmi “Kergejõustik aegluubis” ühes aparaaadi ja mehaanikuga. Demonstratsioonil annab seletusi instruktor E. Seiler. … kursustest võtab osa 300 noort. Sõnum] Rahvaleht, 1930, 29. VII, 88, 1.
Narva-Jõesuu ja Narva filmile. [Laupäeval võeti Auvere jaamas suvitajate rongi saabumine Auvere jaama ja nende ümberistumine omnibusele. … Pühapäeval jätkati filmimist lõuna ajal laeva saabumisega Narva-jõesuu sadamasse. Esmaspäeval ja teisispäeval filmitakse ajaloolise Narva linna tähtsamad kohad. Sõnum] Vaba Maa, 1930, 5. VIII, 180, 6.
Uus eesti film: Vahva sõdur Joosep Toots. [Tootsi osas A. Vaino, tema “äravalitut” mängib pr. L. Vaino ja ratsaväe allohvitseri A. Rüütli. Operaator Th. Luts. Filmi käsikiri on kokku seatud A. Rüütli poolt, mida kirjanik O. Luts on omalt poolt veel parandanud …] Nool, 1930, 20. IX, 43, 9, fotod.
Ita Rina Tallinnas. Saabus kesknädala hommikul ja jääb “Kire lainete” esietenduseks. [Kesknädala hommikul kell 8.35 saabusRiia rongiga Tallinna filmitäht Ita Rina, kes mängib naispeaosa Eesti-Saksa ühisfilmis “Kire lained”, mis filmiti käesoleva aasta suvel Eestis … Sõnum] Rahvaleht, 1930, 9. X, 119, 1, foto.
“Vahva sõdur Joosep Toots”. [Tartus on valminud uus film “Vahva sõdur Joosep Toots”. Tootsi osa mängib näitleja A. Vaino, tema pruudi Teele osa – pr. L. Vaino. Filmimise juhtideks on A. Vaino ja Th. Luts, viimane on ühtlasi operaatoriks. Sõnum] Esmaspäev, 1930, 3. XI, 44, 4, fotod.
Vahva sõdur Joosep Toots. Kahes Tartu kinos korraga. [Neljapäeval tuli Tartus esietendusele Th. Lutsu filmiproduktsiooni poolt esimene Eesti suurfilm “Vahva sõdur Joosep Toots”. Filmi käsikirja on kokku seadnud A. Rüütli, redigeerinud ja täiendanud kirjanik O. Luts. … Filmon üldiselt väga hea, mäng köitev ja voolav venituseta; kohati koguni liig ruttav. Sõjaväeelust pakutakse huvitav ülevaade. Artikkel] Vaba Maa, 1930, 8. XI, 262, 6.
“Vahva sõdur Joosep Toots.” Üks õnnestunud Eesti filmiteos. [Tallinnas, kino “Grand-Marinas” jookseb eilsest alates Eesti film “Vahva sõdur Joosep Toots”. … menu on põhjendatud mitte mingi kolkapatriotismiga, vaid filmi väärtusega. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1930, 15, XI, 135, 6. (Kino.)
Järjekordne Eesti film. “Vahva sõdur Joosep Toots”. [Theo Luts on kahtlemata omapärasemaid filmiprodutsente. Kohati kipub film muutuma jandiks … Manöövrite osa aga näitab meie kaitseväge kogu tema aus ja hiilguses. Sõnum] Vaba Maa, 1930, 16. XI, 269, 2.
Välisministeeriumil valmib propagandafilm. Moodne tutvustamisabinõu abiks diplomaatidele. [Film annab ülevaate Eesti ajaloost, maastikust, linnadest, põllumajandusest, tööstusest, kaubandusest ja kultuurist. Sõnum] Rahvaleht, 1930, 22. XI, 138, 6.(Kino.)
Tallinnas tehakse groteskfilmi. 120 meetri filmi jaoks 6000 joonistust. [Filmi autoriteks on joonistaja Jaanimägi ja operaator Päts. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1930, 25. XI, 139, 4.
Uus inimene. Eestis valmistatud osadega kultuurfilm. [Kehakultuuri sihtkapitali eestvõttel muretseti saksa kultuurfilm “Uus inimene”, mida täiendati ja kohandati eesti olustikule vastavalt. Vastavad filmivõtted tegi operaator Hirvonen. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1930, 11. XII, 146, 6. (Kino.)
Uus film kaitseväele. [Eesti kaitseväe tegevust kajastav dokumentaalfilm “Kaitseväe töö ja elu” valmis operaator Th. Lutsu ja Kaitsevägede staabi VI osakonna koostöös. Retsensioon] Sõdur, 1930, 24. XII, 50/51/52, 1499-1500. Allk.: N. Rg.
1931
Eesti ja Soome filmi koostöö. [Filmiäri omanik Th. Luts on, nagu kuuleme, sõlminud Suomen-Filmiga kokkuleppe, mille järele edaspidi algab ta koostööd filmide valmistamise ja levitamise alal. Th. Luts saabus Helsingist tagasi üleeile. Lühisõnum] Vaba Maa, 1931, 29. I, 24, 3.
Eesti filmi näitamine sunduslikuks. [Kultuurkapitali nõukogule on esitatud Eesti filmi seaduseelnõu. Selle läbivaatamine oli laupäevasel nõukogu koosolekul. Tahetakse teha kohuseks kinodele iga eeskava juures näidata ka vähemalt 100 meetrit kodumaa filmi, mis annaks ülevaate meie elust ja sündmustest.] Vaba Maa, 1931, 8. II, 33, 1.
“Esmaspäev” võitis protsessi. G. Pihlaka filmilood kohtus. [G. Pihlakas, kelle film “Pühapäevakütid karujahil” naeruvääristab Eesti elu filmile turu leidmise eesmärgil nõukogude Venes, kaebas negatiivse arvustuse pärast ajalehe “Esmaspäev” vastutava toimetaja T. Tomp´i kohtusse. Sõnum] Esmaspäev, 1931, 9. II, 6, 1.
“Pühapäevakütid” filmi tegemas. [“Grand Marinas” jookseb Eestis valmistatud film “Õpetaja köstriga karujahil”. Režissöör B. Kusbock, stsenarist Pihlak, operaator K. Märska. Pihlakal käsikirja ei olnud, mõte puudub filmis täiesti. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1931, 14. II, 19, 6. Allk.: E. J. (Kino.)
Film “Pühapäevakütt” aresti all. [Aasta eest valmistati kodumaal film “Pühapäevakütt” … See on vist esimene juhtumine meil, kus filmid ja nende rent pannakse võlgade kättesaamiseks aresti alla.] Vaba Maa, 1931, 15. II, 39, 1.
Maadlus “Pühapäevaküttide” pärast. Pihlak tahtis filmi viia vägisi ära. [Eesti filmi “Õpetaja ja köster karujahil” senine valmistaja ja omanik Pihlak on nüüd omanikuna üles andnud kellegi Sõstari, samuti tahtis Pihlak vägivaldselt filmi “Grand Marinast” ära viia. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1931, 17. II, 20, 3.
Eesti-Läti maavõistlus filmiti. [Kehakultuuri sihtkapitali filmibüroo operaator Hirvonen, kes on muuseas ka asutamisel oleva sihtasutise “Eesti Kultuurfilmi” idee algataja, on filminud ka Eesti-Läti jääpallimaavõistluse, milline peeti Tallinnas pühapäeval [22. II]. Võtted on õnnestunud ja praegu on käsil filmi täiendamine ning monteerimine. Lühisõnum.] Rahvaleht, 1931, 28. II, 25, 3. (Sport.)
Meie esimene kultuurfilm. [Theodor Lutsu filmiproduktsioonil on valminud ja tuleb Tartu kino “Centralis” esietendusele suur 10-osaline 2500 m pikkune kultuurfilm. Film kannab pealkirja “Kas tunned maad … “. Sõnum] Vaba Maa, 1931, 3. III, 52, 5, foto.
“Vigased pruudid” müüdi oksjonil maha. Ühe eesti filmi saatus. [Kohtupristav Kippel müütas eile oksjonil Eduard Vilde teose järgi linastatud filmi “Vigased pruudid”, mis ka Tallinna kinodes jooksnud. Film kuulus Konstantin Märskale ning läks oksjonile Ernst Viirmanni nõudmisel. … filmi omandas Rakvere kinoomanik Logovsky 18 krooni 15 sendi eest. Sõnum] Vaba Maa, 1931, 4. III, 53, 1.
Ed. Vilde jutustuse järgi valmistatud film “Vigased pruudid” müüdi võlausaldajate nõudmisel oksjoni teel ja saadi … 18 krooni. [Lühisõnum] Rahvaleht, 1931, 5. III, 27, 2. (Eilsest tänaseni. Kodumaal.)
Kellel ministritest on “filminägu”? Vabariigi valitsus filmilindil. Uudist Eesti filmitööstuses. [Neljapäeva õhtul demonstreeris o.-ü. “Estonia-Film” kino “Rekordis” oma uusimaid päevasündmuste-ülesvõtteid ja tööstusfilme. Kinoetendusel viibis ka riigivanem K. Päts. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1931, 14. III, 31, 3.
Eesti filmid välismaale. [Tartu kinos hakkab varsti jooksma Th. Lutsu poolt valmistatud kultuurfilm “Kas tunned maad ...”. Nagu kuuleme on hr. Th. Luts selle filmi müünud välismaale – Saksamaale ja Poolasse. Tema teine film “Vahva sõdur Joosep Toots “ hakkab nende päevade sees jooksma Lätis. Lühisõnum] Vaba Maa, 1931, 18. III, 65, 6.
“Kas tunned maad?” Esimese Eesti kultuurfilmi valmistamiseks kulus 2 aastat. [Kaheaastase töö viljana valmis paari nädala eest Theodor Lutsul suurem kultuurfilm, millele antud nimeks “Kas tunned maad?”. … Film, mis valminud Th. Lutsul, on parimaist, mida me seni eesti filmitoodangust oleme näinud. … Parimad eesti helimeistrite palad annavad meeleolu kaasa. Sõnum] Vaba Maa, 1931, 22. III, 69, 5.
Kavatsetavale gaasikaitse-filmile “Varitsevad hädaohud” otsustas linnavalitsus toetuse andmata jätta sellepärast, et seda tahetakse põimida draamaga, mis segavalt mõjuvat teaduslikus filmis ja selle liiga pikaks teeb. Film tuleb 2000 meetrit pikk ja läheb maksma 7000 krooni ümber. [Lühisõnum] Vaba Maa, 1931, 22. III, 69, 8. (Tallinnast. Lühikesed teated.)
Eesti trikkfilm “Kutsu Juku” esietendusel. [Hiljuti sai valmis Eesti esimene joonistatud trikkfilm “Kutsu Juku”. … uus film tuleb 17. skp. kino “Modernis” esietendusele. …ta koosneb üle 5000 üksikust joonistusest. Need valmistas noor kunstnik E. Jaanimägi. Lühisõnum] Vaba maa, 1931, 12. IV, 85, 9.
Fischer, Hanns Helmuth. Eesti filmitööstus. Välismaalane selle puudustest ja tulevikuväljavaadetest. Filmi “hauakaevajate” asemele tõsised produtsendid ja juhid! [Saksa filminäitleja Hanns Helmuth Fischer, kes mänginud Eestis filmides ja tutvunenud siinse filmitööstuse seisukorraga, kirjutab “Rahvalehele”. Artikkel] Rahvaleht, 1931, 16, IV, 44, 5, 6.
Film “Vigased pruudid” Riias. [Praegu jookseb Riia suurimas kinoteatris “Splendid Palace´is” Eesti film “Vigased pruudid”, mis möödunud aastal siin filmiti samanimelise E. Vilde naljajutu järele. Teise filmina jookseb “Splendid Palace´is” sporti ja kehakasvatust õhutav film “Uus inimene”, mis on osaliselt Eesti filmitööstuse saaduseks, kuna osa sellest filmist on valmistatud Eestis, osa Saksamaal. Lühisõnum] Vaba Maa, 1931, 6. V, 105, 5.
Kahe eesti filmi esietendus Riias. Filmi vaatasid Läti president ja välissaadikud. [5. mail demonstreeriti Riia suurimas kinos “Splendid Palace” filme “Vigased pruudid” ja “Uus inimene”. Riia ajakirjanduse hinnangu järgi oli mõlemal filmil edu. Sõnum] Vaba Maa, 1931, 8. V, 107, 2.
Eesti kultuurfilm Helsingi kinos. [Helsingi, 16. mail. Eesti kultuurfilmi “Kas tunned maad” näidatakse homme, pühapäeval uues üliõpilaskonna majas Bio-Bio kinoteatris. Ettekanne algab kell 3 Eesti lauljanna proua Kalbeki ja üliõpilasorkestri kaastegevusel, kes esitavad Eesti ja Soome laule ning muusikapalasid. Ettekande puhas sissetulek läheb Eesti Ingeri kultuurtöö toetuseks. Lühisõnum] Vaba Maa, 1931, 17. V, 115, 3.
“Öösel” - uusim Eesti film. 1905. a. karistussalkade tegevus linal. [Monteerimisel olevast Eesti filmist, maksumusega 400.00 senti. Režissöör A. Hirvonen. Enamus osatäitjaid Töölisteatrist. Retsensioon] Esmaspäev, 1931, 26. V, 21, 4.
Ado Birgi filmiärid. End. diplomaat “filmidirektoriks”. [Hiljuti valminud 1905. a. filmi üks finantseerijaist on Ado Birk. Sõnum] Rahvaleht, 1931, 9. VII, 79, 1.
N.-Jõesuud filmitakse. [Neil päevil viibis filmioperaator Th. Luts N.-Jõesuus, kus tegi suvituskohast ülesvõtteid, millega täiendatakse N.-Jõesuu propagandafilmi, mis valmistati Th. Lutsu poolt läinud aastal. Lühisõnum] Vaba Maa, 1931, 22. VII, 169, 6.
Riigivanema ringreis filmiti. [Kuus päeva kestnud riigivanema ja välissaadikute ringreis ümber Eesti filmiti kahe filmioperaatori poolt. Filmi vändati kokku üle 1.200 meetri. Nädala paari pärast on oodata ringreisi filmi esietendust … Pärnus … Lühisõnum] Vaba Maa, 1931, 2. VIII, 179, 5.
Suur gaasikaitse film valmimas. [Filmi operaator on reservleitnant Th. Luts. Gaasikaitse teemaline õppefilm valmib keemik hra D. Buxhoevdeni ja leitnant Urbanovitshi juhendamisel. Film ei ole mõeldud mitte ainult kaitseväele, vaid ka laialdastele kodanikkihtidele, seepärast filmi valmistamine sünnib tihedas kontaktis Tallinna linnavalitsuse ja Eesti Punase Ristiga … Pikem sõnum] Sõdur, 1931, 8. VIII, 31/32, 871, fotod. Allk.: E. (Kaitseväe elu.)
Th. Lutsul valmis 4 uut filmi. Kaks neist lähevad välismaale. [Kaitseväe staabi ülesandel valmis gaasikaitse film, mis esimene sellesarnane katse kogu maailmas. Teises filmis “Ruhnu ja Kihnu” kujutatakse mahajäänud saarte elu-olu, kolmandas filmis kaitseliidu malevkondade suvelaagrite elu. Viiest valminud filmist kolm on 2000–2500 meetrit pikad, kaks lühemad eeskava lisapalad. Sõnum] Esmaspäev, 1931, 5. X, 40, 5.
Luts tegi filmi. [Pühapäeval [11.X] tegi filmimees Th. Luts viimaseid ülesvõtteid oma gaasikaitse filmiks. Mitmel pool linnas korraldati fugasside plahvatusi. Sõnum] Rahvaleht, 1931, 13.X, 120, 1, fotod.
Tallinn pommide all. [Pühapäeval [11. X] jätkati Tallinnas gaasikaitse filmi tegemist. Tehti peaasjalikult vaheülesvõtteid, mis peavad kujutama vaenlase lennukite kallaletungi Tallinnale. … ülesvõtteid jälgis hulk rahvast. Pildil - “pommi” lõhkemine Schnelli tiigi ääres. Sõnum] Vaba Maa, 1931, 13. X, 240, 1, foto.
Kultuurfilm “Ruhno” valmis. Rootsi saadiku hea arvustus filmile. [Filmioperaatori Th. Lutsu poolt tänavu suvel filmitud kultuurfilm “Ruhno” on nüüd valmis. Esmaspäeval [19. X] vaatasid filmi, milles peegeldub Ruhno saare omapärane ja huviküllane elu, välisministri abi A. Hellat, välisministeeriumi informatsioonibüroo juhtivad jõud ja kohalik Rootsi saadik parun Kosküll. Sõnum] Vaba Maa, 1931, 21. X, 247, 2.
“Kokkade tants”. [Kino “Modernis” lastakse neil päevil linale Th. Lutsu kultuurfilm Ruhnu saarest. Pildil – moment ruhnolaste pulmast. Lühisõnum] Rahvaleht, 1931, 24. X, 125, 1, foto.
Modernis - “Ruhno”. [Pühapäeval [25. X] oli esietendusel kino “Modernis” Theodor Lutsu uusim kultuurfilm “Ruhno”. Film on valmistatud käesoleva aasta suvel, mil Th. Luts käis koos R. Kangro-Pooliga Ruhno saarel tegemas ülesvõtteid. Film köidab oma ilusate looduslikkude vaadetega ja saarlase omapäraste esinemistega. Sõnum] Rahvaleht, 1931, 27. X, 126, 1.
Ruhno saare elu filmil. [Meie parima ja tegevaima filmioperaatori Th. Lutsu uus film “Ruhno” jookseb praegu Tallinnas kinoteatris “Modern”. Näeme saarerahva igapäevast elu töö juures ja pidupäevadel. Nii on filmitud ruhnolaste pulmakombed, … Filmis näeme … neljast madrusest koosnevat saare garnisoni, 32-mehelist saare kaitseliidu kompaniid ruhnulaste hallides kampsunites ... See film läheb etendusele ka Rootsis. Sõnum] Vaba Maa, 1931, 27. X, 252, 3.
Film Peipsi veepinna alandamistöödest. Demonstreeriti laupäeval kino “Modernis”. [… ins. Wiikmanni film Peipsi veepinna alandamise- ja Kasari jõe süvendamistöödest. Tehniliselt oli ins. Wiikmanni film kohati suurepärane, eriti mis puutub pilvelistesse maastikkudesse. Sõnum] Esmaspäev, 1931, 16. XI, 46, 5.
Kas tuleb Eesti “filmikontsern”? Käimas läbirääkimised filmitöösturite ühinemiseks. [“Estonia-Filmi” direktor P. Parikase eestvedamisel olid koos P. Parikas, Th. Luts, A. Hirvonen, Märska, Mannov ja Ernst Feldt. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1931, 24. XI, 138, 1.
“Gaas! Gaas! Gaas!” - “Modernis”. [Laupäevast [12. XII] alates lastakse kino “Modernis” S. Tartu maanteel ekraanile Theo Lutsu uus film “Gaas! Gaas! Gaas!”, mis valmistatud kaitseministeeriumi, Punase Risti ja gaasikaitse kaasabil. Film on õnnestunud ja jätab vaatajasse sügava mulje. Eriti juhime tähelepanu õhulahingu stseenidele, … Lühisõnum] Rahvaleht, 1931, 12. XII, 146, 1.
Gaas – gaas – gaas! Th. Lutsu õnnestunud filmitoode. Esietendusel said 2 inimest närvivapustuse. Õhulahingu stseenid – parimad maailmas. [… Th. Lutsu poolt valmistatud gaasikaitse propagandafilm. See on kaunis pikk ja huviküllane õppefilm gaasidest, kui hirmsaist relvust tulevikusõjas. Pikem sõnum] Esmaspäev, 1931, 14. XII, 50, 1.
Gaas! Gaas! Gaas! Uus eesti film. [“Modernis” esilinastus propagandafilm “Gaas! Gaas! Gaas!”. Th. Lutsule, filmi produtsendile, lavasatajale, kaameramehele jne. jne. jne. oli see aupäevaks. Sest esietendusele tulnud publik … tunnustasid üksmeelselt, et see film on väga hästi õnnestunud. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1931, 15. XII, 147, 4, fotod.
Film “Gaas! Gaas! Gaas!” kino “Modernis”. [15. detsembril esilinastus film gaasikaitsest, mis valmis Th. Lutsu käe all. Sõnum] Sõdur, 1931, 24. XII, 50/51/52, 1399. Allk.: K. (Mitmesugust.)
UDK 791.44 E Eesti filmid. Filmikontorid
Eesti Rahvusraamatukogu teemakartoteek “Eesti ajakirjanduse artiklid 1918 – 1944”