1919
Sunduslik määrus. Nr 18. Tallinnas, 6. novembril 1919. a. [Filmivõtete tegemine nii väeliinil kui tagalas on keelatud ja on karistatav kuni 30 000 margaga. Filmimiseks tuleb luba taotleda kindralstaabi valitsusest. Alla kirj.: Sõjavägede Ülemjuhataja, Kindralstaabi Kindral-Major Laidoner.] Sõdur, 1919, 15. XI, 35, 3. (Ametlik osa.)
Võõrkeelsete kinofilmide tarvitamise [… keelab ära Vabariigi Kaitse-Liidu ülem sellekohase määrusega 1. juulist s.a. Filmid võivad ainult riigikeelsete pealkirjadega näitelaval esineda. Määruse vastu eksijaid karistatakse … Lühisõnum] Vaba Maa, 1919, 2. VIII, 135, 1. (Päevauudised.)
Kinoülesvõtted Eesti Vabadussõjast. [Taani ajakirjanikud viibisid rindel ja filmisid rindesündmusi. Sõnum.] Vaba Maa, 1919, 22. VII, 153, 1.
1922
Eesti tutvustamiseks väljamaale [… on valmistatud kinofilm, mida üleeile õhtul “Rekordis” prooviti. Filmi pikkus 3000 meetrit ja sisaldab rida ülesvõtteid linnulennult sadamast, mitmest linnajaost ja kevadisest tööstus-kaubandusnäitusest. Siis veel ülesvõtted meie riigi juhtidest, poliitikategelastest jne. Film on valmistatud Ameerika firma Pate News´i poolt. Lühisõnum] Vaba Maa, 1922, 10. XI, 263, 4.
1923
Kinoasjandus Eestis. [1922. aasta jooksul näidati Eestis umbes 480 kinolinti … Neist … 85% Saksa, 10% Ameerika ja 5% kohalikkude äride valmistatud … Eestis on 51 kinoteatrit, ... (Ühiriikide Tallinna konsuli H. B. Quartoni aruandest, Commerce Reports, 23. juulist s.a.) Sõnum] Eesti Majandus, 1923, 18. VIII, 26, 411. (Kroonika. Eesti.)
Piiblit [... näidatakse praegu Viljandi kinos. Kohaliku Saksa ühisrealgümnaasiumi õpilastele on „Piibli“ filmil nägemine keelatud, sest näidatakse „halbi kohti“. Ometi õpivad nimetatud koolis 100 prots. lapsi usuõpetust ... Sõnum] Vaba Maa, 1923, 1. II, 26, 5. (Kool.) Allk.: -aa-
Linnavalitsus lõpetab „Estoonia Filmiga“ sõlmitud lepingu. Ettekannete ja korraga ei olda rahul. [Omalajal sõlmis linnavalitsus „Estoonia Filmiga“ lepingu kino „Rekordi“ tarvitamiseks kooliõpilastele etenduste andmiseks. Sel puhul vabastati „Rekord“ ka lõbustusmaksust. Haridusnõukogu leidis, et
Tallinnas asutatakse „Suomi-filmi“ osakond. [... millel palju huvitavaid filme Soome oludest ja elust. Ligemas tulevikus võib näha siin mitmeid Soome kunstnikkude töid, nagu „Nõmme kingsepad“, „Koselaskja pruut“, „Anna-Liisa“ jne., millega saame võimaluse veelgi selgemalt tutvuneda meie vennasrahva eluga. Lühisõnum] Rahvaleht, 1923,. 29. IX, 8, 7. (Teater, kino, muusika ja muud lõbustused.) Ainelo.
Kinost ja filmist. [Kinofilmi olemusest ja ajaloost. Pikem sõnum.] Rahvaleht, 1923, 20. X, 13, 7. (Teater, kino, muusika ja muud lõbustused.)
Kinoetenduste korraldamine kooliõpilastele uuele alusele. Õpilasetenduste programmid koolivalitsusele kinnitamiseks. [Etenduste aeg ja kinopiltide sisu jätab tihtigi palju soovida. Lühisõnum] Vaba Maa, 1923, 22. XI, 269, 10. (Tallinnast.)
1925
Engelbrecht, Ernst (kriminaalkomissar). Kriminaal-kinolint. [Kriminaalfilmide tegemisest. Artikkel.] Eesti Politseileht, 1925, 30. V, 22, 337-338.
Kinofilmi saladused. - Kas toidetakse publikut ainult trikkidega? [Pikem sõnum.] Rahvaleht, 1925, 1. IV, 26, 6.
Kinod kontrolli alla. Näitamiseks määratud filmid vaatab läbi erikomisjon. Uus määrus hakkab maksma 15. aprillil. [...on lubatud sisse vedada kinolintidest neid, mis varustatud selle valmistanud riigi kinotsensuuri asutuse tunnistusega. Sõnum] Vaba Maa, 1925, 3. IV, 78, 4.
Jibis, Joonatan. Habe ja projektmaakrid. Kino-veste. [Kinokunstist, kinokultuurist, kino väärtusest.] Vaba Maa, 1925, 7. VII, 153, 6.
Eesti filminäitleja Prantsusmaal. [Prantsusmaalt tuleb teade, et ilmakuulus “Albatross-Film” on oma näitlejate peret täiendades ka ühe eestlase enese teenistusse palganud. See on Johannes Nõmmik, pärit Tartust. Õppis omal ajal B. Kusbocki filmistuudios. Sõnum] Rahvaleht, 1925, 12. IX, 79, 1.
Kinostuudio [... jätkab õpilaste vastuvõtmist. Õppekava praktilisesse jaosse kuulub suure filmi pildistamine. Õpilased, kelles väljendub suurem and, vabastatakse õppemaksust. ... Viru tänav nr. 3-2, kõnetraat 13-24. Kuulutus] Rahvaleht, 1925, 29. IX, 86, 8.
Eesti kinotähed väljamaal. [Saksamaal lavastatakse 1926. a. hooaja suurfilm “Kolm põgenenud vangi” … mängib kaasa uus Eesti filmitäht, eestlane preili H. Hallik. … Meie teada oli varemalt väljamaal sel alal tegutsemas prl. Ary Anso ja Hra J. Nõmmik. Sõnum] Rahvaleht, 1925, 7, 7. XI, 103, 2.
1926
Avalikkude ettekannete seadus ja kino. [Alaealiste kinoskäimise õigusest ja keeldudest. Artikkel] Eesti Politseileht, 1926, 16. I, 3, 38-39. Allk.: P.
Tarvidus lastefilmide järele. Kinofilmide kontrolli teostus. [Sõnumid] Vaba Maa, 1926, 20. X, 246, 9. (Kino.)
Esimene Rootsi suurfilm Eestis. „Karl XII“ „Rekordis“. [Kõige muu kõrval väärib see film tähelepanu juba sellepärast, et osa sündmustikku toimib meie omal pinnal. Näeme Narva kindluse müüre ja ajaloolist Narva lahingut. Sõnum] Rahvaleht, 1926, 23.X, 125, 7.
1927
Kusbock, Balduin. Spordist filmis ja filmist spordis. [Filmi tähtsusest spordi propageerijana. Sportlastest kinotähed üle maailma. Eesti spordifilmist. Artikkel] Eesti Spordileht, 1927, 5, 6.
“Suure Tumma“ riigis. Tallinna kinode majanduslikud raskused. Publiku lemmikpildid ja lemmiknäitlejad. Ka kino ala muutuvad maitsed. [Pikem sõnum] Rahvaleht, 1927, 12. III, 30, 4.
Kaks maailma suurimat filmi Tallinnas. Euroopa ja Ameerika võitlemas. [Tallinnas näidatakse „Ufa“ filmi „Metropolis“ ja „Fanameti“ filmi „Ben Hur“.] Rahvaleht, 1927, 17. III, 32, 7, fotod.
Valge lina jüngrid. Eestist otsitakse filmitähti. Tallinnas tegutseb juba nädalpäevad keegi Poolast tulnud isand, kes otsib filmitähti. [Sõnum] Esmaspäev, 1927, 11. VII, 28, 3, foto.
Meie “tukkuvad komeedid”. Kuidas laupäeval Kadriorus “kinotähti” filmiti. [Poola režissöör Tallinnast valitud kinotähti filmimas. Pikem sõnum.] Vaba Maa, 1927, 13. VII, 161, 4.
Äri illusioonidega. Nendest, kes tahavad kinolinale, kuid kes sinna kunagi ei pääse. [Näitlejaks pürgijad Moskvas, Pariisis ja Tallinnas.] Rahvaleht, 1927, 16. VII, 82, 6.
„Soomuslaev Potjomkin“ Eestist tagasi lükatud. Vene agitatsioonifilmid Eestisse sissepääsu otsimas. [Filmide tsenseerimise komisjon otsustas filmi demonstreerimist Eestis mitte lubada, leides, et üksikute stseenide käsitamine filmis näitab äärmist toorust ja julmust ning ... avaldub selgelt agitatsiooni tendents. Sõnum] Vaba Maa, 1927, 8. X, 236, 5.
1928
Jürisson, Ed. Film kriminaalpolitsei teenistuses. [Artikkel] Eesti Politseileht, 1928, 12. V, 18/19, 271-274.
Kiiruisutajad Burmeister ja Mitt filmi. Taliolümpiamängude võistlused filmitakse. “Ufa” teeb eriülesvõtted ka Eesti jaoks. [Sõnum] Rahvaleht, 1928, 9. II, 17, 1, ill.
Filmis muutub fantaasia nähtavaks. Noorsugu vajab rohkem fantastilisi filme. Kuidas tehakse fantastiline mõte silmale nähtavaks. Filmi muinasjutu lavastamise saladustest. [Pikem sõnum] Rahvaleht, 1928, 25. II, 24, 7, ill.
Eilse päeva filmiteemad. Ka film sammugu kaasas ajaga. Filmimanuskriptide uusi aineid. [Pikem sõnum] Rahvaleht, 1928, 1. III, 26, 7.
Maailm on sõjafilmidest väsinud. Sõjafilmide uputus ja filmisõda. Järjest kasvav liikumine sõjafilmide vastu. Nõutakse „filmi desarmeerimiskonverentsi“. [Pikem sõnum] Rahvaleht, 1928, 10. III, 30, 7.
Moodsa filmimuusika sünd. Vestlus orkestrijuhi V. Tagoga. Muusika kokkuseadmine sekundimõõtja järele. Signalisatsioon orkestrijuhi ja kinomehaaniku vahel. Kinoorel – uus maailmaime. [Pikem Sõnum.] Rahvaleht, 1928, 31. III, 39, 4.
Kas vajame filmiharidust? Filmiküsimused muutuvad teravaiks. Milliseid filme vaadatakse ja milliseid peaks vaatama. Meie hariduselu juhtide ja filmitsensuuri uusi ülesandeid. [Pikem sõnum] Rahvaleht, 1928, 7. IV, 42, 7.
Film ja selle hindamine. Meie senine puudulik „filmitsensuur“. Otstarbekohase filmi-hindamise aluseid. Kuidas korraldada filmi tsensuuri. [Pikem sõnum] Rahvaleht, 1928, 19. VI, 71, 4.
Eestlased väljamaa filmides. Kes seal meie inimestest silma paistavad. [Fotol Mihail Lepper, tegutseb Berliinis. Samas töötavad veel prl Lydia Seller, prl Ari Anso, prl Puhmas, hra Rebane ja kinooperaator Konstantin Märska. Pikem sõnum.] Esmaspäev, 1928, 25. VI, 26, 5, foto.
Filmitsensuur tegutseb! Kui asjast ei taheta aru saada. Politsei noorsugu kimbutamas. [Pikem sõnum] Rahvaleht, 1928, 21. VII, 85, 3.
Märska, K. Klaassilmaga mööda Saksamaad. 2 ja pool aastat kinotööstuse keskkohas. Eestlane suuremate kinotööstuste operaatorina. [Tegevus Saksamal, peamiselt Ufa-filmis. Tähelepanekuid filminäitlejatest. Mälestused] Esmaspäev, 1928, 30. VII, 31, 4, foto.
Kino ja kõrts alaealistest eemale. Lapsed võivad näha ainult lubatud filme. Haridusministri kitsendav määrus alaealiste kohta. Õpilased ja alaealised ei pääse enam kõikidele lõbustustele. [Sõnum] Vaba Maa, 1928, 31. VII, 174, 3.
“Tee läbi magamistoa”. Millised teed viivad ja millised ei vii filmi. [Aferisteide ja kelmide esilekerkimisest maailma filmitööstuses. Filmiaferistide tegevusest Eestis. Pikem sõnum.] Rahvaleht, 1928, 11. VIII, 94, 4.
Film ei ole enam tumm. Millal tulevad Tallinna häälfilmid. Ühes pildiga ekraanil ka helid. [Pikem sõnum] Rahvaleht, 1928, 14. VIII, 95, 4.
Kinokeeld noorsoole. Maksev tänasest alates. [Haridusministeerimu määrusest. Sõnum] Vaba Maa, 1928, 19. VIII, 191, 6.
Masendav kaotus ja põud. Kooliõpilastel puudub eeskuju “hingelise armastuse” alal. [R. K. Pooli artikli puhul ajalehes “Päevaleht”. Kinokeeld äratab mõnedes ringkondades pahameelt. Repliik] Vaba Maa, 1928, 22. VIII, 193, 6. Allk.: Liigkasvatamise ohver.
Kinokeeld jääb püsima. Selgituskoosolekud lastele ja lastevanematele. Koolivalitsuste ja koolide esitajad etendusi kontrollima. Ka Rahvasteliit nõub kinotsensuuri maksmapanemist. [Alaealised ja koolilapsed tuleb etenduselt ära saata. Pikem sõnum] Vaba Maa, 1928, 30. VIII, 200, 2.
Kooliõpilased ja kinod. Haridusministeeriumi seletus kinokeelu tarvitamisest. [Aatelisele koolinoorsoole pole sobiv kõikide filmide vaatamine. Sõnum] Vaba Maa, 1928, 12. IX, 211, 1.
Inglise keelt ei saa veel niipea esikohale tõsta. Tartu koolide juhatajad keelte ja kino küsimusi sõelumas. [Kinokeeld on otstarbekohane. Õpilastele tuleb mõistlikku meelelahutust anda. Kas inglise või saksa keel. Ülevaade] Vaba Maa, 1928, 21. IX, 219, 5.
Noored, kes unistavad filmikarjäärist. Illusioonide asemele teadlik suhtumine küsimusse. Mida annavad filmistuudiod ja kursused. Filminäitleja elukutse meil veel ei toida. [Pikem sõnum.] Rahvaleht, 1928, 27. X, 127, 4, foto.
ArA. [Adson, Artur.] Luteri-film “Rekordis”. Kinnine esietendus 12. nov. 28. [Film Martin Lutherist, peaosas Eugen Klöpfer, … kes oma suurt inimkujude loomise kunsti on näidanud ka Tallinnas (Saksa teatris ülemineval hooajal) … Retsensioon] Vaba Maa, 1928, 16. XI, 267, 8.
1929
Koolivalitsused ja õpetajad kinokeelu poolt. Soovitakse ainult üksikuid muudatusi. Küsimus tuleb 11. märtsil uuesti harutamisele. [Sõnum] Vaba Maa, 1929, 3. III, 53, 3.
Kinoküsimus koolikasvandikkudele. Westholmi gümnaasiumi vanemate vaated. [Laste vanemate komitee seisukohti. Sõnum] Vaba Maa, 1929, 12. III, 60, 3.
Tänapäeva film – veel lapsekingades. Täiuslik film peab olema kõnelev, plastiline, loodusvärviline ja traadita edasiantav. See pole ainult unistus. [Pikem sõnum.] Rahvaleht, 1929, 19. III, 33, 5, 6.
Nilbed pildid vaateakendel. Protest-märgukiri. [Koguduste ja usuliste seltside esindajad protesteerivad kino ebasobiva reklaami vastu.] Vaba Maa, 1929, 20. III, 67, 10.
Häälfilm Tallinnas juba 20 aasta eest. Meie kinoasjanduse lapsepõlvest. “Hääletegemise” abinõud. Ajad, mil kinodirektor tegi ekraani taga koera häält. [Pikem sõnum.] Rahvaleht, 1929, 1. III, 88, 4.
Kinokeeld noorsoole tunnistati tarvilikuks. Seda tuleb ainult muuta. Halbade filmide sisseveole rohkem takistusi. “Abort” lõi uusesti laineid. [Kino- ja vaidlusõhtu. Esines R. Kangro-Pool. Sõnum] Vaba Maa, 1929, 4. V, 103, 9.
Hollywoodi filminäitleja Tallinnas. Vene end. lavakuulsus ja nüüdne filminäitleja Michail Vavitsch külaskäigul Tallinnas. [Pikem intervjuu] Rahvaleht, 1929, 22. VIII, 97, 4, foto.
Helifilm Eestisse jõudnud. “Laulev narr” (“The singing fool”) “Gloria Palace´is”. Tehnika uus ime. [Pikem sõnum] Vaba Maa, 1929, 6. XI, 258, 8.
Varsti kuuleme häälfilmis eesti keelt. Eesti kunstnikud Berliini kõnefilmis esinemas. Kõnefilmi keeleküsimuse osaline lahendus. Uusi üllatusi Tallinna kinosõpradele. [Filmide dubleerimisest eesti keelde. Pikem sõnum.] Rahvaleht, 1929, 9. XI, 131, 5, 6.
Filmi suur eluromaan. Kas filmiromantik või ärigeenius? … Värviline ja plastiline häälfilm. Filmid igasse korterisse raadioteel. Fantaasia saab teoks – filmraadio tuleb. [Pikem sõnum.] Rahvaleht, 1929, 5. XII, 142, 5, 6.
1930
Noorsugu ja kino. [Noortes tuleb arendada oskust eraldada väärtuslikke filme alaväärtuslikest, sest tervikuna ei saa eitada kino kui kultuuriasutuse osatähtsust. Artikkel] Eesti Noorus, 1930, 2, 31-32. Allk.: H. N.
Kasvatuslikud filmid. [Rahvasteliidu juures asuva ekspertkomitee ettepanek on vabastada kasvatuslikud filmid tollimaksust ja teistest maksudest. Filmi kasvatusliku iseloomu kindlaksmääramiseks tuleb pöörduda palvega rahvusvahelise kasvatusliku kinematograafilise instituudi poole. Sõnum] Kasvatus, 1930, 5, 262. (Rahvasteliidu teateid.) Allk.: -er
Filmikuulsused saabusid. 1700 mtr. vändatakse Eestis. [Hakatakse filmima filmi “Kirgede vood”. “Estoniast” rakendatakse võtetel draamanäitleja Marta Niilus. Sõnum.] Vaba Maa, 1930, 28. VI, 148, 5.
Kiri Eesti “Hollywoodist”. Intervjuu Gaidarovilt. [Loksal on end sisse seadnud filmigrupp. Käsil on Urania-filmi ja Gaidarov filmi ühine töö – film Eesti elust, maastikkudest.] Vaba Maa, 1930, 4. VII, 153, 4. Allk.: S.
Kiri Eesti Hollywoodist. Raske töö tormisel merel. Filmimine on huvitavam kui film ise. II. Vaba Maa, 1930, 5. VII, 154, 4. Allk.: S.
Kiri Eesti Hollywoodist. Raske töö tormisel merel. Filmimine on huvitavam kui film ise. III. Vaba Maa, 1930, 9. VII, 157, 4. Allk.: S.
Filmimine otsaga Tallinnas. Reedel filmiti “Seltskondliku maja” aias. Laupäeval Marienbergi mäel ja merel. Uusi nägusid Tallinnast filmis. [Jätkati filmi “Kire lained” võtteid. Võetakse “Kodaki” filmilindile, ilmutatakse ja kopeeritakse Saksamaal. Sõnum.] Vaba Maa, 1930, 12. VII, 160, 2.
Gaidarov maksuameti küüsis. 210 krooniline maks oli kasvanud 530 kr. [Gaidarovilt nõutakse tulumaksu ja tema abikaasalt Gsovskajalt tulumaksutrahvi 1921. a. Tallinna teatrilaval esinemise eest. Sõnum.] Vaba Maa, 1930, 19. VII, 166, 7.
9000 meetrit “Kirelaineid”. Film lõplikult valmis. Esietendatakse Tallinnas. Talvel algab Eestis helifilmi valmistamine. [“Urania”-filmi “Kirelained” Tallinnas. Pikem sõnum.] Rahvaleht, 1930, 26. VIII, 100, 3.
Pert, J. Helifilmi taud. Ameerikas raugenud, meil tõusmas. [Helifilmi võidulepääs suurendab tööpuudust, kuna seoses sellega on üle riigi vallandatud umbes 100 orkestranti. Orkestri asendamine grammofoniga ekraani ees teeb filmi kehvemaks endisest tummfilmist orkestri saatel. Artikkel] Vaba Maa, 1930, 24. IX, 223, 4.
Häälfilm tekitab tüli. Raskused kõnefilmidega. Publiku rahulolematus. “Filmirahutused” Euroopa riikides. Rahulolematus võõra propagandaga. [Häälfilm, eriti kõnefilm kutsub välja rahvusliku vaenu. Kinopubliku enamik ei saa aru kõnefilmi keelest, olgu siis inglise- või saksakeelne. Tumma filmi juures lõigati välja liigset saksa propagandat sisaldavad kohad ja muudeti pealkirju. Häälfilmi juures ei ole kärpimised ja muutmised võimalikud. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1930, 4. X, 117, 4.
Filmitäht Ita Rina Tallinnas. Saabus kesknädala hommikuse Riia rongiga. [Sõnum.] Vaba Maa, 1930, 9. X, 236, 2, foto.
Laugas, Vello. Võluva Ita jutul. Intervjuu takistustega. Millest jutustab kuulus kinodiiva “Rahvalehele”. [Intervjuu saksa filminäitleja Ita Rinaga, kes mängis peaosa saksa – eesti ühisfilmis “Kire lained”.] Rahvaleht, 1930, 11. X, 120, 4, foto.
“Kire lained”. [ … Peaosalised Ita Rina ja Vlad. Gaidarov rannal. Foto.] Vaba Maa, 1930, 11. X, 238, 7.
Loksa salakaubitsejate film. “Kire lained” esietendus Tallinnas. [Peaosades Ita Rina ja Vladimir Gaidarov. Retsensioon] Vaba Maa, 1930, 12. X, 239, 2.
“Kire lained”. Esimene eesti – saksa ühisfilm. [“Uraania-Filmi ja “Gaidarov-Filmi” ühisfilmist “Kire lained”. Retsensioon] Rahvaleht, 1930, 16. X, 122, 6. Allk.: E. J.
“Uus inimene”. [Kehakultuuri sihtkapitali valitsuse film “Uus inimene”, mis toodi Saksamaalt ja meilgi sooja vastuvõtu leidis, jõuab varsti juba oma “kolmandasse ikka”. Nimelt täiendas meie sihtkapitali filmibüroo pilti mitmete võtetega ja saatis siis ringreisile mööda Eestit. Lühisõnum] Rahvaleht, 1930, 18. X, 123, 3. (Sport.)
Matusehelid kinoorkestriltele. Kas häälfilm on “mööduv tuju”? Igatsus “elava muusika” järele. Tallinnas seatakse üles uusi häälfilmiaparaate. [Pikem sõnum.] Rahvaleht, 1930, 18. X,123, 6.
Eesti – Patagoonia ühisfilm. Fantaasia, mis võib saada tõeks. [Följeton.] Rahvaleht, 1930, 30. X, 128, 6. Allk.: Filmidirektor Kehkadevei.
Filmid kõrgendatud tolli alla. [Seni oli tollimaks sissetoodavatelt filmidelt 55 senti kilolt, edaspidi kavatsetakse võtta tummfilmi kilo pealt 10 krooni, helifilmi kilolt 20 krooni. Helifilmi plaatidelt võeti seni 36 senti kilolt, nüüd tõstetakse 4 kroonini kilolt. Sõnum.] Vaba Maa, 1930, 30. X, 254, 2.
1931
Eesti Soome ühisfilm. [Helsingi 25. jaanuaril. Eesti Gronsjö-Lutsu filmiühingu esindaja peab praegu Helsingis läbirääkimisi koostöö asjus ühiste filmide valmistamiseks. Lühisõnum] Esmaspäev, 1931, 26. I, 4, 5.
Ita Rina tervitab meie lugejaid. [Kinotäht Ita Rina viibis mõnda aega Tartus oma uuema filmi “Võlla Tooni” esietendusel. Ta esines kinodes “Central” ja “Apollo”, kus publik käis murdu vaatamas oma lemmikut, kes “Kire lainete” kaudu meie inimestele lähedaseks oli saanud. Sõnum]Rahvaleht, 1931, 19. III, 33, 1, foto.
“Sinine ekspress” Modernis. Üks “Sovkino” paremaid filme Tallinnas linale. [Filmi tutvustus. Meie filmitsensor kärpis filmi tunduvalt. Sõnum] Vaba Maa, 1931, 22. IV, 93, 2.
Tallinnas asuva ameerika filmiühingu “Metro-Goldwyn-Mayeri” kontori asjaajaja Boris Jehe omandas pool miljonit senti ja põgenes Riiga. [Lühisõnum] Rahvaleht, 1931, 27. VI, 74, 3. (Eilsest tänaseni. Kodumaal.)
Eesti – Läti – Prantsuse ühisfilm. Algab kahe suurfilmi valmistamine Ivan Moshuhiniga peaosas. [Tuleval nädala algab Pariisis suurfilmi valmistamine, kus osanikkudeks on eesti, läti ja prantsuse filmitegelased. Eestist on finantseerijateks “Royal-Filmi” kontori osanikud.] Rahvaleht, 1931, 2. VII, 76, 6.
Fischer, H. Heliline teisik. Uus elukutse filmitööstuses. Kuidas valmistatakse helifilme mitmes keeles. [Artikkel] Rahvaleht, 1931, 21. VII, 84, 6.
Filmidirektor Tallinnnas. [Tallinnas viibis Ameerika suurema filmiühingu “Metro-Goldwyn-Mayer” peadirektor A. Fiedelbaum, kelle alaline asukoht on Pariisis. Peadirektor Fiedelbaim käis Tallinna suuremates esietenduskinodes ja päris üksikasjaliselt järele, millised filmid meeldivad siinsele kinopublikule. Sõnum] Rahvaleht, 1931, 6. VIII, 91, 6, foto.
Pinna, Signe. Signe Pinna elamusi Berliinis. Kaarlampide valguses. Filmilinnast Babelbergist, kohtumised filmikuulsustega. Kes ja kuidas pääseb filmi. [Pikem sõnum] Rahvaleht, 1931, 24. IX, 112, 5, foto.
“Grand-Marina”. [Laupäeva õhtul on “Grand-Marinas” kinomehaanik R. Saarmanni 20-a. Kinotegevuse juubeli puhul suurendatud eeskava ekraanil ja laval. … Kinopublik filmitakse saalis. Ekraanil mitu huvitavat filmi. Lühisõnum] Rahvaleht, 1931, 24. X, 125, 1.
Kuidas sündis helifilm? Ettevõte, mis helide abil pääsis raskustest. Jaotatud söödamaa. Sõda ja rahu filmiturul. [Artikkel] Rahvaleht, 1931, 29. X, 127, 4.
Kinofilmide sissevedu kitsendatakse. [Umbkaudsete andmete järele kulutatakse meil aastas väljamaa kinofilmide peale üle 500.000 krooni. Eesti Panga valuutakomisjon on otsustanud filmide peale seni kulutatud summat vähendada poole võrra. Sõnum] Vaba Maa, 1931, 5. XII, 286, 3.
Sensatsioon kinosõpradele: Charlie Chaplin tuleb siiski! Maailma kuulsaim kinokoomik külastab Tallinnat jaanuarikuus. [Tallinna tuleb Chaplin jaanuarikuu lõpus, samal ajal, kui siin ekraanile läheb tema uuem suurfilm “City Lights” - “Suurlinna tuled”. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1931, 12. XII, 146, 1.
Riigivanem helifilmiaparaadi ees. K. Pätsi “rahukõne” ja aukompanii paraadi vastuvõtt Kadriorus. [Ameerika “Fox”- filmi kaks operaatorit koostavad praegu Ida-Euroopa riikides helifilmi-ringvaadet. Sõnum] Vaba Maa, 1931, 17. XII, 296, 3.
Kaitseliidust tehti helifilm. [Reede keskpäeval pildistati “Fox-filmi” poolt Tallinna kaitseliidu malevat. Sõnum] Vaba Maa, 1931, 19. XII, 298, 3.
Eesti välismaa filmis. Mitu suurfilmi väntamisele. [Tallinnas on filminud Vene, Saksa ja Brasiilia filmitegelased, filmima tulevad soomlased. Soome-Rootsi ühisfilmis “Tuli Soome kaljul” on stseene ka Eesti vabadussõjast. Kommentaar] Esmaspäev, 1931, 21. XII, 51, 4.
Jaht sündmustele ja helidele. Kuidas valmistatakse kõnefilmi. [Ameerika filmiühingu “Foxi” kroonikafilmi tegijad lõpetasid filmimise Eestis. Pikem sõnum] Esmaspäev, 1931, 28. XII, 52, 4.
1932
Kinolintide tsenseerimine Ühendriikides, Inglismaal, Prantsusmaal, Venemaal ja Austrias. [Artikkel] Eesti Politsei, 1932, 1. IX, 5, 374-375. (Välismaalt.)
“Tee ellu”. Vene film, mis paljastab Venemaa ja revolutsiooni tõelise näo. [Nõuk. Venemaa esimese helifilmi näitamine kinos “Modern”. Filmi aineks on kodutute laste elu ja nende päästmiskatsed. Seda filmi võiks edukalt näidata … kommunismivastaseks propagandaks. Retsensioon] Rahvaleht, 1932, 19. I, 8, 3. Allk.: Ed. J. (Kino.)
Rahvusvaheline filmivõistlus. [Eesti saadiku Pusta juhatusel … “Cidalc´i” Eesti komitee moodustati hiljuti Tallinnas. Selle juhataja on kirjanik Ed. Hubel, liikmed: Reinhold Kask, H. Kompus, Paul Olak ja Peter Parikas. Sõnum] Vaba Maa, 1932, 2.II, 27, 5.
Kinofilmide sissetoomist piiratud. [Praegu annab Eesti Pank filmikontoritele, neid on Tallinnas 7, kuus välisvaluutat ainult 20.000 krooni eest. Sõnum] Vaba Maa, 1932, 6. II, 31, 1.
Rahvalehe suur filmivõistlus. Kelleks on loodud Manuela. [“Rahvalehe” hääletamisvõistlus kinos “Gloria-Palace´is” etenduva filmi “Naine ärkab” põhjal. Hääletamissedel. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1932, 11. II, 18, 5, fotod.
Manuela on päevakangelane. Film “Naise ärkamine” lööb laineid. Meie auhinnad kinosõpradele. [“Rahvalehe” hääletamisvõuistlusest. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1932, 13. II, 19, 5, foto.
Koolid normeerigu kinoskäimist. [Anti välja uus määrus, millega määratakse kindlaks kooliõpilaste ja alaealiste kinoskäimise kord. Sõnum] Vaba Maa, 1932, 28. II, 50, 8.
Filmilao asutamiseks [… Raekoja tänavale nr. 6 sai sihtasutis Eesti Kultuurfilm linnavalitsuselt loa. Laos võib korraga filmilinte hoida mitte rohkem kui 20.000 meetrit kinnistes nõudes. Lühisõnum] Vaba Maa, 1932, 3. III, 53, 7. (Tallinnast. Lühikesed teated.)
Esimene Eesti – Prantsuse ühisfilm. [Tallinna kino “Gloria-Palace´i” omanik paigutas kapitali filmiühingusse “Gloria-Film”. Valmis suur häälfilm “Seersant X”. Sõnum] Vaba Maa, 1932, 22. IV, 94, 2, foto.
Helifilm otsaga Saaremaal. [Neljapäeval, 5. mail oli esimene helifilmi demonstratsioon Saaremaal, Kuresaare Eesti seltsi kinos. Lühisõnum] Vaba Maa, 1932, 6. V, 106, 6. (Saaremaalt.)
Kodumaa kroonika kinodes sunduslikuks. [“Eesti Kultuurfilm” kavatseb avada filmide lao. Läbirääkimised filmide vahetamiseks välismaaga. Kodumaa kroonikafilmide demonstreerimine ei too raha sisse. Kinod ei taha neid vastu võtta. Sõnum] Vaba Maa, 1932, 11. VI, 135, 1.
Eesti keel New-Yorgi filmiateljees. [… “Metro-Goldwyn-Mayer” filmib uuesti … suurfilmi “Ben-Hur”. Uudiseks on see, et Eesti jaoks määratud filmikoopial vahepealkirjad valmistatakse otsekohe New-Yorgis, milleks siit eestikeelne tekst saadeti sinna. Sõnum] Rahvaleht, 1932, 6. IX, 105, 2. (Filmiuudised.)
Eestisse aasta jooksul 865 km filme. [Ametliku film-kontrollkomisjoni andmeid Eestis läinud kino-hooaja jooksul näidatud filmidest. Sõnum] Rahvaleht, 1932, 17. IX, 110, 2. (Filmiuudised.)
Filmirull veereb Eestisse. Aastas veetakse meile sisse 800.000 meetrit filmilinti. [Eesti kinodes näidatavad filmid. Populaarseimad on Ameerika omad. Pikem sõnum] Esmaspäev, 1932, 26. IX, 39, 4.
Filmikontorid lähevad üle eesti keelele. [Senini kasutas suurem osa välismaade filmiühingute kohapealseid osakondi ja esindusi ... peamiselt saksa keelt, … “Royal-film” juba varem ja “Metro-Goldwyn-Mayeri” Tallinna osakond võtsid nüüd tarvitusele eesti keele. Sõnum] Rahvaleht, 1932, 6. X, 118, 4. (Filmiuudised. “Tallinna pildinäitustelt”.)
Varsti häälfilmis eesti keel. [Need oleksid Theo Lutsu “Päikese lapsed” ja Ameerika “Universali” film “Ema süda”, milles Berliinis paari jao pikkuselt kavatsetakse ameeriklastele eesti keel “suhu panna”.Sõnum] Rahvaleht, 1932, 13. X, 121, 6. (Filmiuudiseid.)
25-a. filmi- ja kinotegevust. [Filmioperaator Voldemar Mannov pühitseb neljapäeval, 13. okt. oma filmitegevuse 25. a. mälestuspäeva. V. Mannov alustas oma tegevust filmi alal Moskvas, Prantsuse filmiühingu “Pathe” vene osakonnas, hiljem töötas Hanshonkovi ja Trankovi filmifirmade juures. 1915. a. alates töötab Tallinnas “Grand-Marinas”. Lühisõnum] Rahvaleht, 1932, 13. X, 121, 6. (Filmiuudiseid.)
UDK 791.44 Filmikunsti üldküsimused. Filmitsensuur.
Eesti Rahvusraamatukogu teemakartoteek “Eesti ajakirjanduse artiklid 1918 – 1944”
Kinoasjandus Eestis. Ameerika filmid esikohal. [Ühendriikide kaubandusdepartemendi aastaülevaates andmed filmide linastumisest Eestis. Arvulisi andmeid. Sõnum] Vaba Maa, 1932, 15, XII, 295, 4.
Eesti Pank tilgutab välisvaluutat. [Filmikontorite sellekohaste palvete peale andis Eesti Pank lõpuks 10.000 kr. eest välisvaluutat filmide ostmiseks. Lühisõnum] Rahvaleht, 1932, 22. XII, 151, 6. (Filmiuudiseid.)
Theo Luts Soomes. [… Soome filmitööstuse viimast saavutist [“Meie pojad merel”] tahab Theo Luts sünkroniseerida eestikeelseks, et vennasrahva filmiteost näidata ka Eesti kinodes. Lühisõnum] Rahvaleht, 1932, 22. XII, 151, 6.
1933
Allveesõda Soome lahes. Kuidas valmis saksa suurfilm “Hommikkoit”. Rudolf Forsteri mälestusi Tallinnast. [Filmiti Soome lahes Soome allveelaevadega. “Hommikkoit” on üks suurejoonelisemaid sõjafilme, … esmakordselt pildistati allveelaevade põhjavajumisi veekindlalt klaaskuplisse monteeritud automaatselt töötava filmiaparaadiga. Artikkel] Esmaspäev, 1933, 9. I, 2, 4, foto.
Kuulsad filmitähed Eestis. Kes millal käis Tallinnas? … Kui Lilian Harvey ja Filly Fritsch pidid tulema … [Filmitähed nõuavad kohaletuleku eest nii kõrget hinda, mida kinoomanik ei suuda maksta. Eestis on viibinud ameerika filmitäht Richard Barthelmess ja Mihhail Vavitš Hollywoodist, Conrad Veidt incognito, rida vene kuulsusi. Pikem sõnum] Esmaspäev, 1933, 9. I, 2, 4.
Kui kaua püsib filmiarhiiv. [Haridus-sotsiaalministeerium pooldab filmiarhiivi loomise ja suurendamise mõtet, milleks edaspidi valmistatavad filminegatiivid seaduse järele peaksid maksuta minema haridus-sotsiaalministeeriumi kastada. Filme olevat tarvis tulevastele põlvedele vaatamiseks jätta kui tähtsaid ajaloolisi dokumente. Sõnum] Rahvaleht, 1933, 11. III, 30, 2. (Filmiuudiseid.)
820 kilomeetrit filmi. [Kinohooaja lõpuks tehtud kokkuvõtete järele on Eestisse aasta jooksul sisse veetud 506 välisfilmi ja Eesti enda filmitoodangut tsenseerida antud 11 filmi. Sõnum] Rahvaleht, 1933, 6. VII, 78, 1.
Theo Luts Inglismaal. [Th. Luts on filmimehena välismail võitnud lugupidamise. Eestisse ta ei kavatse tulla, öeldes: ”On parem, kui prohvet töötab võõral maal.” Lühisõnum] Sõnumed, 1933, 19. VIII, 179, 3. (Ekraan ja lava.)
Kinod hädas lõbustusmaksuga. Maks igalt kinopiletilt? [Sõnumid] Sõnumed, 1933, 24. VIII, 181, 5.
“Metro-Goldwyni” schlaagerid. [“Metro-Goldwyn-Mayeri” Tallinna osakonna poolt Tallinnas näidatavatest filmidest. Sõnum] Sõnumed, 1933, 24. VIII, 181, 5. (Filmiuudiseid.)
Üldlaulupeo film New-Yorgi kinodes. [Teatavasti helifilmiti üldlaulupidu “Fox” filmi poolt. Nüüd teatab Ameerika eestlaste ajakiri, et film on linastatud juuli lõpul New Yorgi Embassy News veel ekraanil, Times Squareil. Film jooksis seal nädalapäevad. Lühisõnum] Esmaspäev, 1933, 28. VIII, 35, 1.
“United Artists” sai Tallinnas esinduse. [Ameerika suurima filmiühingu “United Artists” (ühendatud näitlejad) esinduse Eesti ja Balti riikide jaoks sai enda kätte “Royal-Film” Tallinnas. Kokkuleppe loomiseks käis Tallinnas “United Artists´i” Euroopa peamanager J. A. Korpel. Lühisõnum] Sõnumed, 1933, 14. IX, 190, 2. (Filmiuudiseid.)
Ikka Hollywoodi! Noor rahvas kipub filmi. [Filmiühingu “United Artists” Euroopa peamänedžeri Koerpeli külaskäigust Eestisse. Eesti neidude unistustest pääseda Hollywoodi. Pikem sõnum] Sõnumed, 1933, 23. IX, 194, 4, fotod.
Filmivõistluse tulemusi. “United Artistsi” katse Tallinnas. [“United Artistsi” kohaliku esinduse polt korraldatud filmitüüpide võistluse tulemused. Esimesele kohale žürii paigutas 20-a. neiu Irene Baschkirovi Nõmmelt. Pikem sõnum] Sõnumed, 1933, 30. IX, 197, 1.
Ebaterve võistlus filmi alal. [Aktsiaselts “Tormoleni” ettevõtmistest. Lühisõnum] Rahvaleht, 1933, 31. X, 97, 1. (Filmiuudiseid.)
Eesti “tagant esimene”. [Rahvusvahelise filmistatistika järgi on Eesti oma kinoasjanduse mõttes kaugele maha jäänud teistest kultuurriikidest, olles ühel tasapinnal vähekultuuriliste riikidega. Sõnum] Rahvaleht, 1933, 31. X, 97, 1. (Filmiuudiseid.)
Inglise film murrab endale teed. Eesti kinode uus suund. [Välismaalt jõudis tagasi “Royal-Filmi” direktor L. Fallstein, kes külastas Euroopa filmitööstuse keskkohti. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1933, 9. XI, 101, 3.
Kino ja kired. Vene pagulased külvavad maailma üle lagunemisbatsillidega. Kirgede osa inimelus. [Kokkuvõte dr. R. Tamme loengust Tartu rahvaülikoolis 19. XI 1933. a. Filmikunsti jagunemine 3 liiki. Nende mõju ja tähtsus. Pikem sõnum] Vaba Maa, 1933, 21. XI, 273, 4.
Filmikontorid ühinevad. [Tallinnnas asub 8 filmikontorit: “Paramount”, “Metro-Goldwyn-Mayer”, “Tomson”, (“Fox-Filmi” esindus), “Rex-Film”, “Royal-Film”, “Capitol-Film”, “Super-Film” ja Tormolen. Kõik filmikontorid, välja arvatud Tormolen, on kokku leppinud enda huvide ühiseks kaitsmiseks. Lühisõnum] Rahvaleht, 1933, 19. XII, 118, 1. (Filmiuudiseid.)
1934
Inglise film marsib üle Euroopa mandri. [Eestis näidatakse käesoleval hooajal 20 Inglise filmi varasema 1-2 filmi asemel. Sõnum] Vaba Maa, 1934, 6. I, 4, 2.
Eestikeelseid helifilme … Meksikost. Septembriks kaks eestikeelset lühifilmi Tallinnas ekraanile. Lavastas J. Nõmmik koos Arkadi Boytleriga. [Filmid on valmistatud Ladina-Ameerika suurima filmiühingu “Eurindia-Filmi” margi all … Meksiko lühifilmidele on eestikeelne osa, milles räägib J. Nõmmik, juurde filmitud. Joh. Nõmmik on Tallinnast Mehhikosse rännanud tantsuõpetaja. Sõnum] Rahvaleht, 1934, 25. VI, 73, 4.
Eesti purjek Taani filmis. “Vanja” - Balti mere uhkus. Ainus raapurjek Eesti lipu all. 250 krooni päevas “filminäitlejana”. Barklaeva õnnetu reis. Kokk Laes uppus. Kuidas filmitöö läheb. [Taani filmiühing “Palladium” valmistab suurfilmi, mille tegevustik toimub Eesti laeva “Vanja” pardal. Selle meeskonnaliikme jutustus filmimisest. Ülevaade] Esmaspäev, 1934, 15. VII, 29, 4, foto.
Ameerika otsib Eestis filmiturgu. Uus Chaplini film tuleb Tallinna. Kavatsusel Rootsi-Eesti ühisfilm. [Ameerika suurema filmiühingu “United Artists” peaesindaja Skandinaavia ja Balti riikide jaoks Harald Aström viibis Tallinnas, et siin korraldada “United Artistsi” filmide levitamist eeloleval hooajal. Sõnum] Vaba Maa, 1934, 25. VII, 172, 7.
Millal Märska sõidab õppereisile? [Mõni aaeg tagasi korjati raha selleks, et filmioperaator K. Märska võiks sõita Ameerikasse õppima filmiasjandust. … K. Märska pole aga ikka veel läinud õppima filmiasjandust. Kuuldavasti Märskal on väljavaateid saada “Eesti kultuurfilmi” peaoperaatoriks, kui sündmustekroonika valmistamine saab Eesti kultuurfilmi” monopoliks. Lühisõnum] Rahvaleht, 1934, 24. IX, 112, 8. (Filmiuudiseid.)
Valge lina kõlvatused. Tsensor vaatab filmi. Kaks “sinist” filmi, mis kärbiti. Lenini äralõigatud rusikas. [Filmitsensuur Eestis. Eestisse aastas toodavast 80 kilomeetrist filmist lõigatakse välja ainult 10.000 m ringis. Kärbituna jõudsid ekraanile näiteks filmid “Sinine ingel” ja “Sinine ekspress”. Artikkel] Esmaspäev, 1934, 21. X, 43, 4.