mahalaskmine
Kolmest lühifilmist koosnev kassett, mille kokkupanemisel on autorid kasutanud vanu kroonika ning õppefilmi materjale.
Filmi sündmused toimuvad 1938. aastal linnas, mis meenutab Leningradi. Käimas on massilise poliitilise represseerimise ajastu.
Siim Tamme mängufilm mineviku varjude küüsis mehest, kes ei suuda nende eest põgeneda.
Eesti-Soome-Rootsi ühistööna valminud Antti-Jussi Annila mängufilm ajaloo hämarusse suikunud peatükist – Soome ameeriklaste saatusest nõukogude režiimi all.
Martti Helde mängufilm 1941. aasta juuniküüditamisest, mis viis kodudest Siberisse tuhanded eestlased, kes olid sattunud võõra võimu risttuultesse.
Kadri Kõusaare thriller inglise geeniteadlasest, kes otsustab maailma paremaks muuta.
Antti J. Jokineni film on Sofi Oksaneni enam kui 20 keelde tõlgitud ja rohkelt auhinnatud samanimelise romaani ekraniseering, mis räägib poliitilisest terrorist väikerahva üle ning vaimsest ja füüsilisest vägivallast üksikisiku vastu.
Eesti-Soome koostöös valminud Petri Kotwica noortepõnevik arvutimängusõltuvuse ohtlikest tagajärgedest.
Filmi autori Andres Söödi sõnul ei ole film tehtud neile, kes 1941. aasta juuniküüditamisest midagi ei tea või tahagi teada, vaid pühendatud inimestele, kes ei saa enam enda eest kosta – ülekohtuselt hukkunuile.
Asko Kase esimene täispikk mängufilm on kaasakiskuv ajaloolistel sündmustel põhinev märulidraama 1924. aasta 1. detsembri kommunistlikust mässust Eestis.
Andres Söödi dokumentaalfilm küüditamisest, mis toimus Eestis 1941. aastal. Film on pühendatud kõigile küüditamisohvritele.
Anu Auni lühimängufilm noorte armastusloost ja erinevate õiguste kokkupõrkest.
Kaljo Kiisa lavastatud ajaloolis-psühholoogilise draama aineks on neli viimast päeva elukutselise revolutsionääri, kommunist Viktor Kingissepa elus 1922. aasta mais.
Mark Soosaare uuenduslik, lavastuslikku ainest dokumentaalsega põimiv, suurepärase operaatoritööga autorifilm 1905. aasta revolutsioonidraamast Vigalas keskendub edumeelse taluniku ja rahvavalgustaja Bernhard Laipmanni traagilisele saatusele, mis legendina elab edasi rahvasuus.
Film 1924. aasta 1. detsembri ülestõusust, selle organiseerijatest ja osavõtjatest.
Veljo Käsperi film Enn Vetemaa samanimelise lühiromaani alusel räägib põlvkondade üksteisemõistmisest.
Teine osa A. H. Tammsaare elu ja loomingut käsitlevast õppefilmide triloogiast, mis hõlmab tulevase kirjaniku gümnaasiumiõpinguid ja ajakirjanikutööd.
Dokumentaalfilm sõjakurjategijatest Petseris Saksa okupatsiooni ajal Eestis 1941–1944.
Jüri Müüri sõjadraama, lavastatud Paul Kuusbergi romaani "Enn Kalmu kaks mina" ainetel, on esimene ja seni ainus eesti mängufilm, mis kujutab Eesti Laskurkorpuse võitlusteed Teises maailmasõjas alates formeerimisest Uuralites ja lahingutest Velikije Luki all kuni heitlusteni Emajõel ja Tehumardi öölahingus. Oma aja kohta julges linateoses, mis pole siiski vaba propagandistlikkusest, jõudsid esmakordselt Eesti filmi mahukad lahingustseenid kõrvuti sõjaaegse filmikroonikaga. Eino Tambergi “Laul kaugest kodust” Ralf Parve sõnadele on sõdurilauluna populaarne tänaseni.
Vladimir Karasjovi kunstiline dokumentaalfilm ehk nn fotofilm Viktor Kingissepa elust ja revolutsioonilistest sündmustest Eestis.
Paul Sehnerti lavastatud melodraama armastajapaarist, kelle naasmist Venemaalt Eestisse takistavad salakaebuste põhjal tegutsevad Nõukogude võimumehed.