kahtlused
Poisi surnukeha leitakse turbaväljalt ning kohalik joodik tunnistab end aastakümneid tagasi toime pandud mõrva süüdi. Politseinik Broze avab juhtumi uuesti ning on sunnitud silmitsi seisma omaenda rolliga traagilises mängus, mida poisid 30 aastat tagasi mängisid – päevas, mida ta ei suuda ei mäletada ega unustada.
Kuidas leida tee koju, kui kõik sillad on põletatud?
Kui Vera oma kosmonaudist mehe Aleksei ravimiseks nõukogude kosmonautide puhkekülla suundub, lõhub suvise idülli mehe kohta käiv kahtlus, mis poeb nähtamatult ka Vera hinge.
Kohusetundlik tütar Eeva sõidab Bogotásse, et leida ja päästa oma vend, kes on haihtunud sügaval Bogotá allmaailmas.
Ajalooline spioonipõnevik eesti luurajast, kes avastab mõrvarlikku nõukogude topeltagenti jahtides, et Punaarmee valmistub iga hetk Eestit ründama.
Keskkonnaaktivist Dato Tšipašvili võitleb Gruusias hüdrojaama arenduse sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuvate investeeringute vastu.
Kullar Viimse portreefilm räägib eesti neiu katsumustest kauges Ugandas, tsivilisatsioonide kokkupõrkest ning idealismi ja paratamatuse igavesest vastuolust.
Meediaüliõpilase Kaspars Sēlise bakalaureusetöö on dokumentaalprogramm, mis käsitleb õpilaste valikuid pärast keskkooli.
Eesti-Prantsuse koostöös valminud lühimängufilm totalitaarses riigis elava Victori katsest põgeneda vabasse maailma.
Kaksikportree Kurkse tragöödia vastandlikest peategelastest – sadamakapten Heino Kreintalist ja leitnant Jaanus Karmist.
Noor kahelapseline pere püüab läbi rohelise eluviisi säästa nii ennast kui maailma.
Rainer Sarneti teine mängufilm on noortedraama, mis räägib kahe väga erineva teismelise tüdruku identiteediotsingutest, sõpruse ja armastuse avastamisest.
Portreefilm lavastaja ja näitleja Mikk Mikiverist.
Kaetamine kui iidne, aga siiani levinud uskumus elab edasi Lõuna-Eesti Luutsniku inimeste teadvuses.
Mööda Eestimaad sõidab ringi Eurobuss koos inimestega, kes jagavad rahvale infot Euroliidu kohta.
Väikeses Eestis jääb igal aastal teadmata kadunuks umbes 100 inimest, kelle lähedased kutsuvad leidmiseks appi nii taevaseid kui maiseid jõude.
Peeter Urbla psühholoogilise thrilleri aluseks on S. Japrisot' tuntud romaan "Daam ja auto, päikeseprillid ja püss", mille tegevustik on toodud Eestisse.
Sügavalt filosoofiline joonisfilm kõneleb metafoorses ja kujundirikkas keeles inimese unistuse ja eneseteostuse raskest ja vastuolulisest vahekorrast.
Temaatiline ringvaade uustalunikest ja nende probleemidest.
Olav Neulandi psühholoogiline armastusdraama Teet Kallase samanimelise romaani ainetel.
Režissöör Marek Piestraki lavastatud Eesti-Poola koostööfilm ulmekirjanik Stanislaw Lemi jutustuse „Juurdlus“ motiividel on põnevuslugu kosmoselennust, mille eesmärgiks on selgitada välja, kas robotid on võimelised asendama inimest.
Mikk Mikiveri esimene film režissöörina tugineb Voldemar Panso 1962. aasta lavastusele "Inimene ja jumal" Draamateatris Anton Hansen Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" II osa põhjal.
Vladimir Karasjovi 4-osaline telemängufilm Eesti kommunistlike põrandaaluste elust Eesti Vabariigis 1920. aastatel.
Vladimir Karasjovi 4-osaline telemängufilm Eesti kommunistlike põrandaaluste elust Eesti Vabariigis 1920. aastatel.
Jüri Müüri sõjadraama, lavastatud Paul Kuusbergi romaani "Enn Kalmu kaks mina" ainetel, on esimene ja seni ainus eesti mängufilm, mis kujutab Eesti Laskurkorpuse võitlusteed Teises maailmasõjas alates formeerimisest Uuralites ja lahingutest Velikije Luki all kuni heitlusteni Emajõel ja Tehumardi öölahingus. Oma aja kohta julges linateoses, mis pole siiski vaba propagandistlikkusest, jõudsid esmakordselt Eesti filmi mahukad lahingustseenid kõrvuti sõjaaegse filmikroonikaga. Eino Tambergi “Laul kaugest kodust” Ralf Parve sõnadele on sõdurilauluna populaarne tänaseni.
Veljo Käsperi lavastatud draama Lilli Prometi samanimelise novelli järgi. Lüüriline ja visuaalselt nauditav armastuslugu käsitleb inimese üksildust ja suhteid religiooniga. Meespeaosas leedu filmistaar Juozas Budraitis.
Tõsielul põhinev propagandistlik põnevusfilm Lääne luure poolt värvatud väliseestlastest, kes saadetakse 1950ndate Nõukogude Eestisse diversiooniakte korraldama.
Viktor Nevežini film Aadu Hindi näidendi "Kuhu lähed, seltsimees direktor?" põhjal räägib kalurikolhoosi esimehe töistest ja perekondlikest konfliktidest, mille taga on sõjaeelse Eesti ühiskonna halastamatu moraal.